Ain Adamsoni, Elisabeth Ermi ja Hans Herman Ermi kaebus Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitajad – Ain Adamson, Elisabeth Erm ja Hans Herman Erm; Vastustaja – Tartu linn
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
3.Võtta toimiku materjalide juurde kaebajate poolt 21.02.2018 esitatud täiendavad dokumendid.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 16.04.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
1.Tartu Linnavalitsuse 17.10.1996 korraldusega nr 1934 tagastati õigusvastaselt võõrandatud Otsa nr 1 talu maa eraldi kinnistutena (endine kinnistu nr 2479, endine pindala 945 668 m2) endise omaniku Hendrik Tätte pärijatele maakasutuse sihtotstarbega üldkasutatav maa 100% ja p 2.3 kohaselt anti krundile pindalaga 6163 m2 aadressiks Hipodroomi tn 12a. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 22.10.2002 Hipodroomi 12a kinnistu omanikud Ain Adamson, Elisabeth Erm ja Hans Herman Erm.
2.Tartu Linnavolikogu kehtestas 14.09.2017 otsusega nr 494 Tartu linna üldplaneeringu (uus üldplaneering), mille kohaselt on Hipodroomi 12a krundile planeeritud 1⁄2 osas üldkasutatav haljasala. A. Adamson, E. Erm ja H.H. Erm tegid ettepaneku määrata uues üldplaneeringus kogu Hipodroomi 12a krundi staatuseks väikeelamumaa, kuid seda vastustaja ei arvestanud.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 13.10.2017 A. Adamsoni, E. Ermi ja H.H. Ermi kaebus uue üldplaneeringu tühistamiseks Hipodroomi 12a kinnistu osas, taotledes kogu kinnistu käsitlemist aedlinliku elamumaana. Alternatiivse lahendusena kehtestada ühiskasutusega haljasala selgelt varem pakutud suurused, 20% Hipodroomi 12a kinnistust, ja seda vastavalt planeeringu menetluse käigus esitatud eskiisile – Hipodroomi tn poolsele küljele.
4.Tartu Halduskohus jättis 18.10.2017 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 01.11.2017 esitasid kaebajad kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga. Tartu Halduskohus võttis 14.11.2017 määruses A. Adamsoni, E. Ermi ja H.H. Ermi kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. Tartu Halduskohus otsustas 18.01.2018 määruses asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 21.02.2018 saabusid kohtule kaebajate täiendavad dokumendid
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebajad väidavad, et uus üldplaneering toob neile kaasa majandusliku kahju neile kuuluva kinnisasja väärtuse languse näol ning seab neid edasistes toimingutes ebaselgesse olukorda. Kaebuse kohaselt on vastustaja eksinud varasemalt kokkulepitud üldmaa suuruse osas, mis oli 20% kinnistust, kuid kehtestatud üldplaneeringus on see ca 30% kinnistust. Samuti ei vasta üldmaa asukoht uue üldplaneeringu menetluse käigus eskiisis märgitud alale. Vaidlustatud üldplaneeringus asub üldkasutatav maa kinnistu Kraavikalda tn poolsel küljel, kuid millisest muudatusest kinnistu omanikke ei teavitatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuli kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni Hipodroomi 12a krundi puhul lähtuda Vana-Ihaste üldplaneeringust, milles oli nimetatud krundile 50% ulatuses ette nähtud üldkasutatav haljasala. Väikeelamumaa ei olnud määratud krundipõhiselt ning 2005 üldplaneeringu kehtestamisel jäi kehtima teemaplaneeringuna mh Vana-Ihaste üldplaneering, mis täpsustas linna üldplaneeringut. Vastustaja väidab, et sisuliselt kanti uude vastuvõetud üldplaneeringusse üle seni kehtinud VanaIhaste üldplaneeringu lahendus nii maa sihtotstarvete osakaalu kui haljasala asukoha osas. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et isegi kui linn on valmis täiendama üldplaneeringu seletuskirjas vastavat asumi kirjeldust ja lisama sinna täienduse üldkasutatava maa suurusele protsentuaalselt ja viite täpsema asukoha selgumisele detailplaneeringu menetluses, siis reaalselt puudub linnal võimalus muuta juba kehtestatud ja (digitaalselt) allkirjastatud üldplaneeringut pelgalt nn teksti ja/või kaardi korrigeerimise kaudu. Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringut võimalik muuta vaid uue üldplaneeringu koostamise kaudu.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud haldusakti, hinnanud menetlusosaliste esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis, vastastikuses seoses ja koosmõjus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selles, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Tartumaa, Tartu linn, Hipodroomi 12a kinnistu maa sihtotstarve üldkasutatav maa 100% (II kd, tl 2). Asja materjalidest nähtuvalt kehtestati uues üldplaneeringus Hipodroomi 12a krundile 1⁄2 osas üldkasutatav haljasala. Kuigi kaebaja tegi üldplaneeringu avalikul väljapanekul ettepaneku kaotada haljasala ja määrata kogu Hipodroomi 12a krundi staatuseks väikeelamumaa, ei arvestanud vastustaja kaebaja sooviga.
9.Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu põhikaardil märgiti antud maa-ala sihtotstarbeks väikeelamumaa, mis ei olnud määratud krundipõhiselt ning üldplaneeringu seletuskirja kohaselt jäi üldplaneeringu kehtestamisel kehtima teemaplaneeringuna mh Vana-Ihaste üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 09.09.1999 määrusega nr 98), mis täpsustas linna üldplaneeringut ja millest tuli kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtuda.
10.Vana-Ihaste üldplaneeringu põhijooniselt (II kd, tl 33) nähtub, et Hipodroomi 12a krundile on 50% ulatuses krundist ette nähtud hoonestatava haljasala sihtotstarve (EVH). Ülejäänud poole ulatuses kehtis tingmärk Ü-1 (laste mänguväljakute, spordiväljakute ja pargialade maa). Lisaks tulenes Vana-Ihaste üldplaneeringust antud alal kohustus säilitada väärtuslik haljastus, mis hõlmas sisuliselt samas asukohas olemasolevat kõrghaljastust nagu uues üldplaneeringus. Vastustaja seisukohast nähtuvalt oligi uue üldplaneeringu koostamisel sisuliselt mõte kanda sellesse üks-ühele kõnealuse krundi osas üle kehtinud Vana-Ihaste üldplaneeringu lahendus. Vaidlustatud uues üldplaneeringus on Hipodroomi 12a krundil suuremas osas EV sihtotstarve, mis on asumis i1 ettenähtud üksik- ja kaksikelamute ehitamiseks. Asumi eesmärgina on kirjeldatud suvilate asendumine üksikelamutega. Kruntide suurim täisehitusprotsent on 30-40. Ülejäänud osa on märgitud HP tingmärgiga, mis on kirjeldatud kui haljasala – üldkasutatav, sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga puhkeala, kuhu võib rajada puhkeotstarbelisi rajatisi (II kd, tl 36). Ihaste piirkond (sh osaliselt Hipodroomi 12a krunt ja kogu selle lähiümbrus) on märgitud Rohevõrgustiku kaardil aedlinliku elamumaana. See tähendab, et tegemist on kõrge haljastuse osakaaluga elamumaaga, mis on seletuskirja kohaselt kogu linna rohevõrgustiku toetav osa. Seletuskirja p 8.2 kohaselt on võrgustikku toetavateks aladeks aedlinlikud elurajoonid, mis oma rohelusega täidavad mitut rohelisele võrgustikule seatud ülesannet (ühendus, parem mikrokliima, ökoloogiline mitmekesisus, stabiilsem õhu- ja pinnaniiskusrežiim). Sisuliselt toimivad need alad samuti tuumikaladena. Vormilt aga on eravalduses olevate aedade (eriti olemasolevate) elukorraldust väga raske suunata. Just seetõttu on tähtis, et elanikud väärtustaksid ning oleksid teadlikud üksiku krundi ja asumi rollist. Seatavate tingimustega püütakse, et aedlinlikud elurajoonid ei muutuks haljastus- ja liigivaeseks. Et tagada võrgustiku säilimine, on kandvateks elementideks määratud üldkasutatavad haljasmaad. Seega on vastustaja teadlikult planeerinud ka aedlinliku elamumaa sisse üldkasutatavaid haljasalasid.
11.Asja materjalidest nähtuvalt kanti uude vastuvõetud üldplaneeringusse üle seni kehtinud Vana-Ihaste üldplaneeringu lahendus nii maa sihtotstarvete osakaalu kui haljasala asukoha osas. Kohtu arvates on vastustaja haljasala asukoha määramisel õigesti lähtunud sellest, et avalikult kasutatav ala oleks kompaktne ja ühtne, samas avalikult teelt ligipääsetav. Vastustaja ei ole haljasala piiri täpselt paika pannud ega konkreetset protsenti välja toonud kohtu arvates põhjendatult, kuna tegemist on osaga olemasolevast krundist ja ülejäänud osale soovib kaebaja
kavandada elamud, mis eeldab detailplaneeringu koostamist ja milles täpsustatakse üldkasutatava krundi piirid.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades linnaosa kohta seatud ruumilise arengu eesmärke, mis näevad ette endiste suvilate asemele elamute ehitamist, muutub olemasolevate haljasalade roll, kusjuures haljasala üksikelamute kruntide piirkonnas antud asukohas on vajalik avalikult kasutatavaks puhkealaks. Vastustaja leidis kohtu arvates põhjendatult, et eraomandis oleva maa senise otstarbe muutmine on otstarbekas poole ala ulatuses, mis tagab avalike huvide tasakaalu (puhkeala säilitamise piirkonna elanikele) erahuvidega. Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu lahenduse osas on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve. Asjaolu, et täna on eelnimetatud ala hooldamata ega kasutata sihtotstarbeliselt, ei oma tähendust. Ihaste linnaosale iseloomulikult vahelduvad elamugrupid loodusliku iseloomuga parkmetsadega. Vastustaja on nimetatud iseloomu linnaosa planeerimisel jätkanud, määrates tagastatud talumaade kruntideks jaotamisel põhimõtteks, kus 20-40% maast peab säilima senine kasutusotstarve – üldkasutatava haljasala maa (analoogselt nt Ihaste tee 18, Hipodroomi 4 jne). Sellisest linnaruumilisest lähenemisest on kantud ka otsus Hipodroomi 12a maa osas. Vastasel juhul ei oleks tagatud Ihastele iseloomulik elukeskkond. Juhul, kui krundile ehitatakse üksikelamud koos vajaliku infrastruktuuriga ning ala heakorrastatakse ning piirkond areneb edasi suvilapiirkonnast elamute piirkonnaks, hakatakse ala kindlasti ka sihtotstarbeliselt kasutama. Üldplaneering seab maakasutuse arengusuunad tulevikuks, mitte ainult käesolevat olukorda arvestades.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebajate taotlus Hipodroomi 12a krundi haljasala asukoha muutmiseks ja suuruse vähendamiseks uues üldplaneeringus ei ole põhjendatud, vaid seda tehakse detailplaneeringu menetluses. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
15.Tartu Halduskohtu 18.01.2018 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt 1. veebruaril 2018 ning resolutsiooni p 3 kohaselt oli teisel menetlusosalisel võimalik täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas esitada vastuväiteid hiljemalt 15. veebruaril 2018. Kaebajad nimetatud kohtumäärust vastu ei võtnud ja saatsid täiendava selgituse kohtule alles 21.02.2018. Vastustaja leiab 22.02.2018 kohtule saadetud vastuses, et A. Adamsoni 21. veebruaril 2018 esitatud täiendava selgituse arvesse võtmine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kuna kaebajad ei saanud kohtu poolt saadetud määrust neist mitteolenevatel põhjustel õigeaegselt kätte, siis on kaebajate poolt saadetud täiendava selgituse asja juurde võtmine põhjendatud ja kohus võtab nimetatud täiendavad dokumendid toimiku materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.