kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Resolutsioon
3-18-377 13.03.2018 Mare Priks Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla toimingute, helistamise keelamine 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018, õigusvastasuse tuvastamiseks ning 16.02.2018 läbi viidud kontrolli õigusvastasuse tuvastamiseks
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-377.
2.Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 20.02.2018 Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on V. Kogut esitanud Viru Vanglale 13.02.2018, 14.02.2018 ja 15.02.2018 kirjalikud taotlused saada luba helistada oma perele. Kaebaja soovis helistada 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018. V. Koguti esitatud taotlused jäid rahuldamata ning isikul ei lubatud nimetatud kuupäevadel perekonnale helistada. V. Kogut osutab kaebuses, et vanglaametnik Margo Lehis käis 16.02.2018 tema kambri juures ja küsis temalt isiklikke andmeid, et selgitada välja, mis põhjusel on kaebaja isa haiglas ning mis seisundis ta on.
V. Kogut taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla ametnike Margo Lehise ja Kadi Luuri tegevus seonduvalt perele helistamise keelamisega. Lisaks taotleb V. Kogut tunnistada õigusvastaseks ametnike tegevus 16.02.2018, mil M. Lehis ja K. Luur viisid läbi ebaseaduslikku kontrolli, et selgitada välja, millises haiglas on kaebaja isa, milline on isa diagnoos ning sugulaste andmed, et neile helistamiseks kontrollida andmeid. Kaebaja märgib, et kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil ning sooviga esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest ning viia läbi tõendite kogumine antud asjas (dokumentide väljanõudmine vangalt, tunnistajate, sh Viru Vangla ametnike kui ka teiste kinnipeetavate ülekuulamine).
3.Tartu Halduskohus esitas 05.03.2018 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule teatada, kas V. Kogut on esitanud Viru Vanglale vaideid või kahju hüvitamise nõudeid seoses 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018 esitatud taotluste rahuldamata jätmisega. Viru Vangla täitis kohtunõude 07.03.2018. Viru Vangla märgib kohtunõude vastuses, et V. Kogut ei ole esitanud kahju nõuet seoses 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018 esitatud taotluste rahuldamata jätmisega, kuid on esitanud 27.02.2018 võõrkeelse vaide taotlusega võimaldada helistada perekonnaliikmetele rohkem kui kord nädalas. Kohtu seisukoht
4.Esmalt kohus selgitab, et kuigi justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 31.10.2017 käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kohus hindab, kas Vjatšeslav Koguti kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. V. Kogut taotleb Viru Vangla toimingute, 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018 helistamise keelamine ja 16.02.2018 ebaseadusliku kontrolli läbiviimise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja viitab preventiivsele huvile ja soovile esitada tulevikus hüvitamiskaebus.
7.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-31-28-15, p 18) ning kui isiku õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (tühistamis-, kohustamis- või kahju hüvitamisnõude esitamine). Samas hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohus leiab, et täidetud ei ole tuvastamiskaebuse esitamise lubatavuse kriteeriumid.
8.Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb kaebaja õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend kui kaebuses esitatud tuvastusnõuded. Perekonnale 14.02.2018, 15.02.2018 ja 16.02.2018 helistamise keelamise ja 16.02.2018 andmete kogumise eesmärgil läbi viidud kontrolli väidetava õigusvastasuse korral on tõhusaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue. Kaebaja on ka ise kaebuses viidanud, et soovib tulevikus esitada kahjunõude. Seega mõistab kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud eesmärgiga esitada tulevikus kohtusse hüvitamiskaebus. Kohus märgib, et alates 01.01.2018 kehtima hakanud HKMS § 45 lg 2 teine lause sätestab konkreetse piirangu sel eesmärgil tuvastusnõude esitamiseks. Seega oleks eesmärgipärasem esitada kohtusse koheselt hüvitamiskaebus.
Kahjunõude esitamine kohtule eeldab aga kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8. Viru Vangla 07.03.2018 vastusest kohtunõudele ja selle lisadest ilmneb, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise nõudeid. Seega tuleb kaebajal vastavalt riigivastutuse seadusele pöörduda esmalt kahju hüvitamise taotlusega vangla poole. Viru Vangla hindab kahju hüvitamise taotluse lahendamisel, kas vangla tegevused olid õiguspärased ning kas kaebajale on kahju tekitatud. Kuna kaebaja ei ole läbinud kohtusse hüvitamiskaebuse esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4), siis ei ole kohtul seetõttu võimalik käesoleva kohtumenetluse raames suunata kaebajat lubatava nõude esitamisele.
9.Kaebaja on üldsõnaliselt kaebuses viidanud ka preventiivsele huvile, et sarnaseid rikkumisi enam ei korduks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja huvi on suunatud sellele, et tal lubataks helistada ilma igasuguse kontrollita ja piiranguteta. Kuigi kohtupraktikast tulenevalt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, siis sellel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-31-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika) ning seda ei ole võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada.
10.Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisekaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et Viru Vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. Olukord, kus vangla võis kaebaja hinnangul ekslikult keelduda helistamise võimaldamisest ja viia läbi õigusvastase kontrolli, ei muuda preventiivset huvi reaalseks. Vähetõenäoline on ka olukord, et vangla ametnikud viivad läbi uuesti samasuguse kontrolli, millele kaebaja kaebuses viitab. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vaidlustatavate tegevuste õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel.
11.Tuvastamiskaebuse esitamine ei oleks lubatud ka juhul, kui kaebaja poolt õigusvastaseks peetavate toimingute kordamine tulevikus oleks ettenähtav. Sellises olukorras on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase kohustamis- või keelamisnõude esitamisega, mistõttu oleks tuvastamiskaebuse esitamine vastuolus HKMS § 45 lg 2 ls-s 1 sätestatuga – kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam meede. Käesolevas asjas ei pea kohus põhjendatuks suunata kaebajat kaebuse nõuet vastavalt muutma, sest Viru Vangla 07.03.2018 vastusest nähtuvalt on kaebajal vastavasisulise kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus pooleli ning nõue lubada helistada ei oleks käesolevas menetluses lubatav.
12.Et käesoleval juhul ei ole täidetud tuvastamiskaebuse lubatavuse eeldused tulenevalt HKMS § 45 lg 2, tagastab kohus V. Koguti kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning muude taotluste esitamise ja tõendite kogumise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
14.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.