lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2825/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2825/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1681
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg Kohtuasja number

Tartu Halduskohus

Haldusasi

Rait Koka (Kokk) kaebus seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vangla territooriumil

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Sirje Kaljumäe 1. märts 2018, Tartu 3-17-2825

RESOLUTSIOON

Tagastada Rait Koka kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p-ga 1 lisati Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda punkt 2.3 mis sätestas, et Tartu Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Käskkirja nr 1-1/49 p 11 kohaselt jõustus kodukorra muudatus 01.10.2017.
2.Rait Kokk esitas 10.11.2017 Tartu Vanglale taotluse (reg. nr 6-24/9313-1; tl 5), milles palus võimaldada suitsetamist. Tartu Vangla jättis 20.11.2017 otsusega nr 6-24/9313-2 (tl 6) R. Koka taotluse rahuldamata.
3.Tartu Vangla kinnipeetav R. Kokk esitas 30.11.2017 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/639-1 (tl 7), Tartu Vangla 20.11.2017 otsuse nr 6-24/9313-2 vaidlustamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 13.12.2017 vaideotsusega nr 1-11/639-2 (tl 8) rahuldamata.
4.R. Kokk esitas 30.11.2018 Tartu Vanglale vaide nr 1-11/640-1 (tl 9) sooviga vaidlustada suitsetamise keelamist Tartu Vanglas. Tartu Vangla 12.12.2017 kirjaga nr 1-11/640-2 (tl 10) anti talle 10 päevane tähtaeg vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, mille kaebaja esitas 14.12.2017 (tl 11). Tartu Vangla tagastas 20.12.2017 dokumendiga nr 1-11/6404 (tl 12-13) vaide, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.R. Kokk esitas 20.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub õigusvastasuse tuvastamist seoses Tartu Vangla kodukorra punktiga 2.3, mida muudeti Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebaja märkis, et esitab õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjusel, et tühistamisnõude jaoks on tal kohtueelne menetlus läbimata, kuna Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3 vaidlustamise tähtaeg on kaebajal ületatud ja Tartu Vangla on dokumendiga nr 111/640-4 (tl 12-13) vaide tagastanud. Kaebusega koos on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Kaebaja esitas 21.12.2017 kaebuse täienduse, milles palub kohustada Tartu Vanglat talle suitsetamist võimaldama. Kaebaja märgib, et suitsetamise keeluga riivatakse inimväärikust ja see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja on seisukohal, et suitsetamise keelamine ei ole kooskõlas vangistuse eesmärgiga ja ületab vangistusega kaasnevate ebamugavuste ja kannatuste piiri.

KOHTU SEISUKOHT

7.Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest, on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele.
7.1.Kohus on esitatud kaebuse ja selle täienduse põhjal seisukohal, et kaebaja eesmärk on vangla territooriumil suitsetamise ja vangla poest sigarettide ostmise võimaldamine.
7.2.Senine kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2018 määrus haldusasjas nr 3-1832, p 18) on seisukohal, et taolises olukorras oma eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada kohtule nii kohustamisnõue (kohustada vanglat võimaldama kaebajal suitsetada ja lubada poest osta sigarette vms ehk kohustada vanglat lubama suitsetamist võimaldavaid toiminguid), aga ka tühistamisnõue (vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks). Üksnes kohustamisnõue suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ei aita saavutada kaebaja eesmärki, kuna kaebaja ei tohi Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kohaselt vangla territooriumil suitsetada.
7.3.Kaebaja on esitanud õiguste kaitseks kohase kohustamisnõude eesmärgil võimaldada tal Tartu Vanglas suitsetamist. Tuvastamisnõude on kaebaja esitanud põhjusel, et kodukorra vaidlustamiseks on vaidemenetluse tähtaeg möödas ja seda ei ennistatud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Halduskohtu ülesandeks on suunata kaebaja tema õiguste kaitseks kohaste tõhusate nõuete esitamisel (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5; § 120 lg 1 p 3).
9.Halduskohtusse pöördumiseks peab kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
10.Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et kaebajal oli kohtule kohustamisnõude esitamise ajaks (21.12.2017) läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Tartu Vangla vastuse (tl 4) kohaselt esitas kaebaja 10.11.2017 vanglale taotluse nr 6-24/93132

1, milles palus võimaldada suitsetamist. Tartu Vangla jättis 20.11.2017 otsusega nr 6-24/93132 R. Koka taotluse rahuldamata. R. Kokk esitas 30.11.2017 vanglale vaide nr 1-11/639-1 eelnimetatud otsuse vaidlustamiseks. Tartu Vangla jättis 13.12.2017 vaideotsusega nr 111/639-2 (tl 8) R. Koka vaide rahuldamata.

11.Nagu kohus eelnevalt aga märkis, ei saa pelgalt kohustamisnõude esitamine aidata kaebajal saavutada tema eesmärki, vaid vajalik on ka nõue vanglas suitsetamist keelava kodukorra punkti 2.3 tühistamiseks. Kaebaja märgib, et tühistamisnõuet ei saa ta esitada põhjusel, et Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3), on ta vaidemenetluses hilinenult vaidlustada püüdnud ja Tartu Vangla pole vaide esitamise tähtaega ennistanud. Olles arvamusel, et kohustuslik kohtueelne menetlus on tühistamisnõude osas läbimata, on kaebaja esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-1/49 kehtestatud Tartu Vangla kodukorra muudatuse (suitsetamiskeeldu kehtestav p 2.3) õigusvastasuse tuvastamiseks.
12.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebaja kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus selgitab, et see tähendab muuhulgas ka seda, et kaebus peab olema õiguste kaitseks sobiv, st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsele. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab tuvastamiskaebus olema isiku õiguste kaitseks vajalik ja peab olema selge, et tema õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid ei leidu (HKMS § 45 lg 2 lause 1). Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti või toiminguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi.
13.Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, on kaebaja olukorras tõhus võimalus esitada ühesaegselt kohustamis- ja tühistamisnõue. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei anna piisavat alust tuvastamiskaebuse sisuliseks lahendamiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral kohus üksnes nendib haldusakti või toimingu õigusvastasust. Asja materjalidest ei nähtu, kuidas kaebaja saavutaks tuvastamiskaebuse rahuldamisega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. Üksnes kodukorra punktis 2.3 sätestatud suitsetamiskeelu õigusvastasuse konstateerimine ei kõrvalda selle sätte õigusmõju ega võimalda kaebajal vangla territooriumil suitsetada.
14.Kaebaja ei ole teadlikult tühistamisnõuet esitanud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas oleks veel võimalik suunata kaebajat tema eesmärgi saavutamise seisukohast tõhusat tühistamisnõuet esitama.
14.1.Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 30.11.2017 vanglale vaide Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks, mille alusel keelati Tartu Vanglas suitsetamine ning taotles käskkirja punkti 1 ehk Tartu Vangla kodukorda listaud punkti 2.3 tühistamist (tl 9), mille Tartu Vangla tagastas 20.12.2017 otsusega nr 1-11/640-4 (tl 12-13).
14.2.Kaebuse esitamine Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks oleks lubatav, kui vaie oleks tagastatud ebaõigesti, mistõttu kontrollib kohus, kas Tartu Vangla tagastas kaebaja 30.11.2017 vaide õiguspäraselt. Riigikohus, tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-ga 1 ja § 121 lg 1 p-ga 4, on asunud seisukohale, et kui kinnipeetav rikub asja

kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise (sh vaide mittetähtaegsuse tõttu), ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras vaide esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (vt nt Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18 ja 19).

14.3.Tartu Vangla tagastas R. Koka vaide Tartu Vangla kodukorra punkti 2.3 vaidlustamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna mööda oli lastud vaide esitamise tähtaeg ning selle ennistamiseks ei olnud alust. Tartu Vangla kontrollis, et R. Kokk on määratlenud ennast vanglas suitsetajana ning tal oli ka isiklike asjade lattu paigutatud sigarette. Suitsetamiskeeld vanglas jõustus 01.10.2017 ning alates nimetatud kuupäevast ei olnud vanglas enam võimalik suitsetada. Seega avaldas selline piirang Tartu Vangla hinnangul kohest mõju isiku õigustele ning vaie tulnuks esitada 30 päeva jooksul (HMS 75) . Tartu Vangla tuvastas kohtu arvates korrektselt, et R. Kokk esitas vaide 30.11.2017, ehk tähtaega ületades. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla on vaide õiguspäraselt tagastanud. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et kuna suitsetamist keelav kodukorra p 2.3 kehtib alates 01.10.2017, pidanuks suitsetajana vanglas viibiv kaebaja koheselt mõistma kodukorra muudatuse mõju ja selle vaide esitamiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja (HMS § 75) jooksul esitama. Vangla on võimaldanud kaebajal esitada ka tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kohus nõustub ka vaide tagastamise otsuses märgitud põhjendustega (kuu aega oli piisavalt pikk aeg, et mõista kodukorra muudatuste mõju ja tähendust; tähtaja ennistamise mõjuvaid põhjendusi ei ole ilmnenud).
14.4.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kuna Tartu Vangla on kaebaja vaide kodukorra punkti 2.3 kehtetuks tunnistamiseks tagastanud õiguspäraselt, ei saa lugeda läbituks kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 2 ja § 121 lg 1 p 4 tähenduses. Tühistamiskaebus tagastatakse neist sätetest lähtudes, kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seetõttu pole kohtul võimalik kaebajat praeguses asjas suunata tühistamisnõuet esitama, kuna selline kaebus ei oleks kohtu hinnangul lubatav.
15.Kuna kaebus on esitatud 21.12.2017, kohaldab kohus kaebeõiguse olemasolu hindamisel ja kaebuse tagastamisel tulenevalt HKMS § 288 lg-st 1 kaebuse esitamise ajal ning kuni 01.01.2018 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 regulatsiooni, mis nägi ette järgmist: „Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud; 2) kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.“
16.Kuna kohtul ei ole võimalik praegusel hetkel menetleda üheaegselt kohustamis- ja tühistamisnõuet, ning kaebuse eesmärk ei ole saavutatav pelgalt kohustamisnõude esitamisega (sh sellise nõude rahuldamisega) tagastab kohus Rait Koka kaebuse kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuna kaebajal puudub käesoleva otsuse põhjenduste p-des 12 ja 13 esitatud põhjustel ilmselgelt kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks, tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kaebus tagastatakse tervikuna, puudub vajadus sisuliselt menetleda kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium