V.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja V.A. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebus perioodi 09.11.2013 - 02.12.2013 osas läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus võtta asja juurde kohtuasjas 3-17-456 03.05.2017 teostatud vaatluse protokoll.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 26.03.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.V.A. esitas 16.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 19.03.2017 kaebuse täienduse. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistel perioodidel Tallinna Vangla hoones K1 asuvates kartserikambrites kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõudes: 1) 09.11.2013 - 02.12.2013 kambris nr 75; 2) 26.05.2014 - 28.06.2014 kambris nr 73; 3) 23.12.2014 - 30.12.2014 kambris nr 86;
4) 19.08.2015 - 24.08.2015 kambris nr 83; 5) 24.11.2015 - 29.11.2015 kambris nr 87; 6) 29.11.2015 - 02.12.2015 kambris nr 89; 7) 19.01.2016 - 23.01.2016 kambris nr 77. Kaebaja väitel esinesid kinnipidamistingimustes järgmised puudused: - puudus ventilatsioon, ei olnud piisavalt värsket õhku, oli umbne. K1 hoone esimesel korrusel asuvates kambrites nr 73, 75, 77 ja teisel korrusel asuvas kambris nr 89 ventilatsioon üldse puudub. Teise korruse kambrites nr 83, 86 ja 87 puudub sundventilatsioon; - ebapiisav kunstlik ja loomulik valgustus. Kambrites oli üks väike aken, mis nii väljast- kui seestpoolt oli kaetud rauast piiretega; - kambrites oli avatud tualett ilma igasuguse piirdeta, kanalisatsioonitorust tuli väljakannatamatut lõhna. Kaebaja pidi sööma 1-2 meetri kaugusel tualetist. Kuna kaebaja viibis valvurite järelevalve all, siis ei tagatud talle alati privaatset tualeti kasutamist; - kambrites oli niiske ja külm. Kaebajal tuli magada riietes (pükstes, jakis, sokkides ja Tsärgis). Hommikul oli madrats läbinisti niiske ja sellel olid umbes jalgpalli suurused märjad plekid; - jalutusbokside kohal oli katus, mis takistas värske õhu ja päikesepaiste tungimist jalutusboksi. Sisuliselt toimus jalutuskäik kinnises ruumis. Jalutusboksid olid väikesed, pindalaga 4,4 m2. Kaebaja pidamine ülalnimetatud tingimustes ja ilmajätmine jalutuskäigust värskes õhus kutsus temas esile hingelisi läbielamisi, vägivallatunde, tujulanguse, stressi. Antud tingimused olid inimväärikust alandavad ja seega õigusvastased. Kaebaja tugines „Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee“ (edaspidi CPT) raporti, mis koostati ajavahemikul 30.05.2012 - 06.06.2012 toimunud külastuse kohta, punktidele 50, 56 ja 57, samuti õiguskantsleri 04.07.2014.a kontrollkäigu kokkuvõtte punktile 4.1.1 ja Riigikohtu lahendi 3-3-1-55-16 punktile 19.
2.Vastustaja esitas 22.02.2017 vastuse kaebusele ja 18.01.2018 täiendava seisukoha. Vastustaja palus jätta kaebuse perioodi 09.11.2013 - 02.12.2013 osas läbi vaatamata, kuna see nõue on juba menetluses kohtuasjas 3-15-2069. Ülejäänud osas palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kartserikambrites on olemas osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon kartserihoone esimesel korrusel (kambrid 73, 75 ja 77) on loomulik ventilatsioon, teisel korrusel (kambrid 83, 86, 87 ja 89) ka sundventilatsioon. Õigusaktid ei näe ette sundventilatsiooni nõuet. Kinnipeetaval on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes oleva õhutusava kaudu. Uste alumisse osasse on õhuringluse parandamiseks puuritud õhuavad. Õhuringluse efektiivseks toimimiseks on kambris viibival isikul võimalik hoida ventilatsiooniavad vabana ja avatuna. Kõigis kartserikambrites on aken ja kunstliku valguse allikas. Keskmiselt on akna mõõdud 770 x 800 mm. Trellid ja metallkatted tuleb akende ette paigaldada julgeoleku kaalutlustel. Alates 2012. a detsembrikuust on kõigisse Tallinna Vangla kartserihoone kambritesse paigaldatud uued võimsamad Osram Duluxstar elektripirnid ja 2013. aasta 5. nädalaks lisati laudade kohale täiendav laevalgus. Eelnimetatud töödega tõusis kartserikambrite valgustihedus hinnanguliselt kuni 300 luksini. Vaidlusalusel perioodil ei ole vastustaja üheski vaidlusaluses kambris valgustihedust mõõtnud, kuna ükski sinna paigutatud kinnipeetav ei taotlenud seda ning ei
väitnud, et kamber on liiga pime või valge. 14.02.2017 mõõdeti valgustihedust vaidlusalustes kambrites, tulemused jäid vahemikku 230 - 275 luksi (täpsed andmed tl 50 pöördel). Kartserikambrid 73, 75, 77, 83, 86 ja 87 on mõeldud ühele isikule ning nendes on aasia tüüpi tualett. Kaebaja viibis kambrites üksinda ja asjaolu, et tualett on eraldamata, ei saanud tema iniväärikust alandada. Ebameeldiva lõhna vältimiseks on WC äravoolu sulgemiseks korgid, mille kasutamisel kambris ebameeldivat lõhna tunda ei ole. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav, selleks väljastatakse WC puhastusvahend ja kambris on olemas tualetihari. Kambris 89 oli tualettruum ülejäänud kambrist seintega eraldatud ja selles oli WC-pott. Kõigis Tallinna Vangla kambrites on keskküte, mis tagab ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Kõigis kartserikambrites on radiaatorid. Vastustaja on teostanud kambrites 87, 81, 73, 86, 77 temperatuuri ja niiskuse mõõtmisi (täpsed andmed tl 51), tulemused vastasid normidele. Teistes kartserikambrites oli sisekliima sarnane, arvestades ühtset küttesüsteemi ja sarnaseid tingimusi. Varasügisel on niiskustase kartserikambrites olnud lühiajaliselt veidi kõrgem, kuid kaebaja ei ole varasügisel kartserikambris viibinud. 12.02.2015 käisid Tallinna Vanglas õiguskantsleri nõunikud, kes mõõtsid kartserihoones kambrites õhutemperatuuri ja -niiskust, tulemused vastasid normidele3. Õigusaktid ei kehtesta nõudeid jalutusbokside suurusele. Kartserihoonel on viis jalutusboksi mõõtmetega 3,82, 3,85, 4,02, 4,46 ja 4,68 m2 (fotod tl 61). Jalutusboksidesse paigutatakse kinnipeetav üksinda. 2013. aasta 15. nädalal ehitati kartserihoone jalutusboksidele peale katus, sest kinnipeetavad kurtsid sademete üle kartseri jalutusboksides viibimisel. Jalutusbokside peale paigaldatud võre ja plastist katuse vahel asuvad avatud õhutusluugid, mille kaudu on jalutamisalale pidev värske õhu juurdevool tagatud. Tulles vastu kinnipeetavate soovidele, on vangla 2016. aasta neljandas kvartalis kartseri jalutsbokside kohalt osaliselt sademete eest kaitset pakkuva katuse eemaldanud. Kaebaja ei ole väitnud, et tingimused jalutusboksides oleksid põhjustanud talle mingit kahju. Kartserisse sattumist on kinnipeetaval võimalik vältida, käitudes vanglas õiguskuulekalt, alludes korraldustele ning järgides distsipliini. Sellega ei saa õigustada ükskõik milliseid olmetingimusi või kohtlemist (nt piinamist) kartseris viibimise ajal, küll aga tõstab see oluliselt kõrgemale piiri, millest suuremad ebameeldivused on käsitatavad inimväärikust alandava kohtlemisena. Kartseris viibimisega kaasnevad õigusaktidest tulenevalt paratamatult teatud piirangud, mis võivad tekitada kartseris viibivale isikule ebamugavusi, kuid kartseris viibimine iseenesest ei ole inimväärikust alandav. Kaebaja viibis kartseris õiguslikul alusel. Lisaks nähtub kinnipeeturegistrist, et kaebaja enda sooviks on olnudki kartseris viibimine (tl 62). Kaebaja oleks saanud kasutada esialgseid õiguskaitse vahendeid. Kui kaebaja Tallinna Vangla kartserikambrites viibides leidis, et vangla tema õigusi rikub, oli tal võimalik sellekohase märgukirja või selgitustaotlusega vangla poole pöörduda. Kaebaja ei ole enne kahju hüvitamise taotlust esitanud Tallinna Vanglale mitte ühtegi pöördumist, milles avaldaks rahulolematust kartserihoone kinnipidamistingimuste üle (tl 63-72). Kaebajale ei ole vangla tegevuse tulemusel mittevaralist kahju tekkinud. Iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse alandamine. Väärkohtlemine peab saavutama teatud tõsidusastme, et see kvalifitseerida inimväärikust alandavaks. Tulenevalt kartserikaristuse iseloomust peab isikule olema mõistetav, et kartserihoone elutingimused on mõnevõrra askeetlikumad kui tavapärases eluosakonnas. Kaebajale olid kartserikambris viibimise ajal tagatud nõuetele vastavad tingimused, s.h võimalus viibida soovi
korral igapäevaselt vabas õhus. Kaebaja ei ole tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis võiksid olla käsitletavad inimväärikuse alandamisena.
Kohtu seisukoht
3.Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks perioodi 09.11.2013 - 02.12.2013 osas. Vastustaja arvates on see nõue menetluses kohtuasjas 3-15-2069. See ei ole õige. Kohtuasjas 3-15-2069 28.04.2017.a tehtud otsuse resolutsiooni punktis 1 jättis kohus kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses kartserikambrites nr 72, 71, 84, 79, 89 ja 75 esinenud tingimustega (niiskus, halb lõhn ja valgustus, madal temperatuur). Otsuse põhjendava osa punktis 14 on öeldud, et kaebaja viibis 10.11.2013 - 02.12.2013 kambris nr 75. Kohus jättis kaebuse selle kambri ja perioodi osas läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtuotsus jõustus 30.05.2017. Seega ei ole tegemist korduva nõudega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 tähenduses.
4.Vastustaja märkis oma 18.01.2018.a seisukohas, et Tallinna Halduskohus teostas kohtuasja 3-17-456 raames 03.05.2017 vaatluse Tallinna Vangla kartserihoones ja praeguses menetluses on võimalik lähtuda vaatlusel kogutud andmetest. Kohus mõistab seda taotlusena võtta vaatluse protokoll tõendina asja juurde. Kohus jätab HKMS § 62 lg 2 alusel taotluse rahuldamata. Vaatlus toimus 03.05.2017 ning kohus vaatles kambreid 79 ja 84, pesuruumi ja jalutusboksi. Praeguses kohtuasjas vaadeldavatest perioodidest hiliseim lõppes 23.01.2016, nendes kambrites kaebaja ei viibinud ja pesuruumi osas kaebaja nõudeid esitanud ei ole. See tähendab, et otsest teavet praeguses kohtuasjas vaadeldavate perioodide või kambrite kohta vaatluse protokoll ei anna. Andmeid kinnipidamistingimuste kohta üldiselt on vastustaja juba piisavalt esitanud, samuti on kohtul piisavalt tõendeid jalutusbokside kohta.
5.Kaebaja sai kohtu 04.01.2018.a määruse, milles kohus andis pooltele tähtajad seisukohtade ja muude menetlusdokumentide esitamiseks, kätte 29.01.2018 (tl 95) ehk kolm päeva pärast uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldavate avalduste ning tõendite esitamiseks määratud tähtaja lõppemist. Kohtu hinnangul ei takista see asja lahendamist, kuna kaebajal oli enne otsuse tegemist piisavalt aega selleks, et soovi korral esitada menetlusdokumendid või taotleda selleks määratud tähtaegade pikendamist. Kaebaja ei ole kohtule sellekohaseid avaldusi esitanud. Kinnipidamistingimused
6.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse (alates 01.07.2015 ehitusseadustiku) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 alusel laienevad eeltoodud nõuded ka kartserile. Alates 06.07.2015 eluruumile esitatavad nõuded kehtestati majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määrusega nr 85. Enne seda kehtisid eluruumidele Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 kehtestatud nõuded. Määruste sisu langes põhiosas kokku. Määrused nägid ette järgmist:
- eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Kuni 05.07.2015 ei tohtinud akna ja põranda pindala suhe olla väiksem kui 1:8; - eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse; - eluruum peab olema varustatud klosetiga (alates 06.07.2015 tualetiga) või selle puudumisel kloseti (tualeti) kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal; - õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel; - õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
7.Kaebaja on teinud mitmeid etteheiteid kinnipidamistingimustele, kuid ei ole nende kohta konkreetseid tõendeid esitanud. Kaebaja tugines „Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee“ raportile, mis koostati ajavahemikul 30.05.2012 - 06.06.2012 toimunud külastuse kohta (kättesaadav CPT kodulehelt aadressil www.coe.int/en/web/cpt/home, edaspidi CPT raport). Raporti punktides 56 ja 57 on öeldud, et Tallinna Vangla kartserikambrites oli halb ventilatsioon ja väga vähene loomuliku valguse pääs kambrisse. Kinnipeetavate sõnul on talvel kambrites äärmiselt külm. Jalutusboksideks on väikesed karedate seintega kuubid, kus ei ole varjualust ega mingit muud varustust. Kaebaja tugines ka õiguskantsleri seisukohtadele. Õiguskantsleri 09.07.2014.a kontrollkäigu kokkuvõtte (kättesaadav õiguskantsleri kodulehel www.oiguskantsler.ee) punktis 4.1.1 on märgitud, et õiguskantsler soovitas eemaldada valgustusolude parandamiseks K hoone akendelt kõik metallkatted. Samas on märgitud, et kambrite kunstlikku valgustust on parandatud. Vastustaja tugines õiguskantsleri 16.02.2015.a vastusele nr 7-4/150212/1500742 (kättesaadav samas). Selles on muuhulgas käsitletud tingimusi kartserihoone kambris nr 73. Dokumendis on öeldud, et 12.02.2015 kella 14.20 paiku oli kambris nr 73 suletud uksega ca 1,5 m kõrguselt mõõdetuna õhuniiskus 47,4% ja õhutemperatuur 18,7 oC. Ruumis oli kunstliku valguse allikas, loomuliku valguse ligipääsu ruumi takistasid akendele paigutatud tihedad trellid. Ruumis olev küttekeha oli soe. Kohus märgib, et vastustaja esitas vastuses kaebusele põhjalikud andmed kaebaja kinnipidamistingimuste kohta. Kaebaja esitas pärast selle kättesaamist kohtule omapoolse avalduse, milles ta vaidlustas vastustaja väited ventilatsiooni ja jalutusbokside osas. Kohtu hinnangul saab selle põhjal eeldada, et muudele vastustaja esitatud andmetele kaebajal vastuväiteid ei ole (HKMS § 60 lg 4).
8.Kambrite 83, 86 ja 87 osas nõustus kaebaja sellega, et nendes kambrites oli loomulik ventilatsioon (tl 77). Tõendatud ei ole kaebaja väide, et kambrites 73, 75, 77 ja 89 puudus ventilatsioon. Fotod (tl 84-85, 93-94) näitavad, et nendes kambrites oli olemas loomulik ventilatsioon - akna küljes paiknev tuulutusava, mida kaebaja sai ise avada. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et osades kambrites puudus sundventilatsioon. Õigusaktid ei näe ette sundventilatsiooni (mehhaaniline ventilatsioon, näiteks ventilaator või
ventilatsiooniagregaat) nõuet ning sellist ventilatsiooni ei ole üldiselt teadaolevalt enamuses eluruumides. Kuna kõigis vaidlusalustes kambrites oli olemas loomulik ventilatsioon ja kaebaja sai värske õhu juurdepääsu kambrisse ise reguleerida, siis ei ole vastustajale ette heidetav see, kui kambrites oli umbne.
9.Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kambrite kunstlik valgustus ei vastanud õigusaktide nõuetele. Vastustaja kirjeldas üksikasjalikult, kuidas oli korraldatud kambrite kunstlik valgustus, kaebaja ei ole seda omapoolsete konkreetsete andmetega ümber lükanud. Kohtul puudub põhjus kahelda, et kambrite piisav kunstlik valgustus oli tagatud. Puudustele kunstlikus valgustuses ei ole viidatud ka õiguskantsleri seisukohtades või CPT raportis. Põhjendatud võib olla kaebaja väide, et ruumide aknad ei olnud piisavad otsuse punktis 6 toodud nõuetele vastava loomuliku valgustuse tagamiseks. Sellele puudusele on viidanud CPT ja õiguskantsler. Kohtupraktika põhjal on sellises olukorras vastustajal kohustus tõendada kambri nõuetekohasust (Riigikohtu lahendi 3-3-1-55-16 p 10-11 ja selles viidatud lahendid). Vastustaja esitatud fotod ei tõenda seda, et kambrite aknad oleksid taganud kambrite piisava loomuliku valgustuse. Fotodelt nähtub, et aknad on kaetud tiheda võrega. See varjab osaliselt loomuliku valguse juurdepääsu kambritesse. Otsuse punktis 16 toodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks koguda täpsemaid tõendeid valgustustugevuse kohta kambrites loomuliku valguse tingimustes.
10.Kambri 89 osas on tõendatud, et tualett oli eraldi ruumis, tegemist oli vesiklosetiga ja selles paiknes wc-pott (tl 84). Seega ei ole kaebaja etteheited tualetile selle kambri osas asjakohased. Teistes kambrites oli aasia tüüpi tualett. Otsuse punktis 6 toodud nõuded ei näe ette, et eluruumis peab olema vesiklosett ehk WC. Sõnad „klosett” ja „tualett“ on eesti keeles kasutusel üldmõistena. Eluruumile esitatavaid miinimumnõudeid täidab ka aasia tüüpi tualett. Kambri, sh tualeti puhastamine on VangS § 45 lg 2 alusel kinnipeetava kohustus. Kohus nõustub sellega, et kaebaja sai haisu ära hoida tualeti puhtuse eest hoolitsedes. Aasia tüüpi tualetiga kambrites viibis kaebaja üksi ja tema õigusi ei rikkunud see, et tualett ei asunud eraldatud ruumis. Fotode põhjal paiknes tualett kambri ukse kõrval ja ei olnud seega valvuritele vaateavast nähtav.
11.Vastustaja esitas andmed temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiste kohta, mis tehti osades vaidlusalustes kambrites ja jäävad ajavahemikku 09.12.2013 - 02.04.2016. Temperatuur oli kõigil juhtudel üle 18°C .Õhuniiskust mõõdeti ühel korral, tulemus oli punktis 6 toodud piirides. Ka punktis 7 toodud õiguskantsleri vastuses sisalduvad mõõtmistulemused olid normide piirides. Ühelgi juhul ei lange mõõtmise aeg kokku ajaga, mil vastavas kambris viibis kaebaja. Täpseid andmeid selle kohta, milline oli temperatuur ja niiskus vastavates kambrites ajal, mil seal viibis kaebaja, ei ole praegu enam võimalik saada. Samas puudub põhjus, miks oleks tingimused kaebaja kambrites pidanud oluliselt erinema tingimustest kambrites, kus mõõtmised tehti. Vastustaja esitatud ja õiguskantsleri vastuses sisalduvad andmed õhu temperatuuri ja niiskuse kohta põhinevad konkreetsetel mõõtmistel, mis tehti samades kambrites ligikaudu samal ajal praeguses kohtuasjas käsitletavate ajavahemikega. CPT raportis toodud andmed pärinevad varasemast ajast ning temperatuuri osas üksnes kajastavad kinnipeetavate ütlusi. Kokkuvõttes ei saa pidada tõendatuks, et kambris oleks olnud lubatust külmem või niiskem.
12.VangS § 651 lg 3 kohaselt võimaldatakse kartserisse paigutatud kinnipeetaval vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Riigikohus käsitles lahendi 3-3-1-55-16 punktis 19 Tallinna Vangla kartserihoone jalutusboksides tehtud ümberehitusi. Riigikohus leidis, et VangS § 651 lg 3 peab vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5 m kõrgused avad. Kolleegium möönab, et Eesti kliimat arvestades (üldiselt on aasta ringi rohkesti sademeid) võib esineda vajadus jalutushoovis või boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Nimetatud asjaoludest ei ole aga õige teha järeldust, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kolleegiumi hinnangul tagati kaebajale vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 651 lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt. Poolte väidete põhjal on praeguses kohtuasjas tegemist samade kartserihoone jalutusbokside ja samade tingimustega. Seega on kohaldatav eeltoodud seisukoht, et kaebajale ei olnud VangS § 651 lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt tagatud võimalus viibida vabas õhus.
13.Õigusaktid ei kehtesta nõudeid jalutusboksi suurusele. On õige, et jalutusboksid olid suhteliselt väikesed (pindala 3,82 - 4,68 m2, fotod tl 61). Samas seadus näeb ette üksnes selle, et isik peab saama vabas õhus viibida. Kaebaja kasutas jalutusboksi üksi. Seda arvestades ei saa öelda, et jalutusruumi suurus kujutas endast õigusaktides ette nähtud kinnipidamistingimuste rikkumist. Kahju hüvitamise nõude lahendamine
14.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Kohus leidis eespool, et kambrite ventilatsiooni, kunstliku valgustuse, kloseti (tualeti), temperatuuri, niiskuse ja jalutusbokside suuruse osas olid kaebaja kinnipidamise tingimused õiguspärased. See välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise.
15.Kohus leidis, et kaebaja kinnipidamise tingimused ei olnud loomuliku valguse juurdepääsu ja vabas õhus viibimise tingimuste osas täielikult kooskõlas õigusaktide nõuetega. See ei tähenda aga veel seda, et vastustaja on alandanud kaebaja väärikust RVastS § 9 lg 1 tähenduses. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 punktis 36 selgitanud, et täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata ning see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest.
16.Kohus ei lahenda küsimust kinnipidamistingimuste abstraktsest vastavusest õigusaktide nõuetele, vaid käsitleb konkreetset olukorda, milles viibis kaebaja. Praeguse kohtuasja asjaoludel viibis kaebaja vaidlusalustes kambrites kokku 87 päeva. Sellest 47 päeva ehk üle poole langes novembri-, detsembri- ja jaanuarikuusse, kus loomuliku valguse osa ruumide valgustamisel on üldiselt teadaolevalt vähene. Loomuliku valguse juurdepääs ei puudunud täielikult. Kunstlik valgustus oli kambris nõuetekohane. Nendel asjaoludel ei kujuta see, et loomuliku valguse juurdepääsu takistas akna ees olev võre, endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Ka see, et jalutusbokside kohale oli ehitatud katus, oli üksnes osaline puudujääk kinnipidamistingimustes. Kaebajale tagati vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte VangS § 651 lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt. Vastustaja selgituse kohaselt ehitati jalutusboksidele katus lähtudes osade kinnipeetavate soovidest ja selles ei näinud kinnipeetavate õiguste rikkumist ka õiguskantsler. Kohtul puudub põhjus eeltoodus kahelda. Seega ei saa tingimusi jalutusboksides pidada väärikust alandavateks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kaks puudujääki kinnipidamistingimustes ei kujuta endast väärikuse alandamist ka oma koosmõjus. Isegi kui pidada punktides 9 ja 12 toodud tingimusi väärikust alandavateks, ei ole tegemist sellise intensiivsusega riivega, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise.
17.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
18.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis on menetluskulude kandmine HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.