Ragn-Sells AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.02.2018 otsusele nr 7-18/191465/193893
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS, esindajad – vandeadvokaadid Kaidi Reiljan-Sihvart ja Rauno Ligi Hankija – Tallinna Keskkonnaamet Riigihanke peatamise taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ragn-Sells AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.02.2018 otsuse nr 718/191465/193893 tühistamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest (HKMS § 280 lg 4).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Tallinna Keskkonnaamet (hankija) viis läbi riigihanget „Kesklinna ja Vanalinna veopiirkondadest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitlemine“ (viitenumber 191465). Hankija 04.01.2018 käskkirjaga tunnistati Ragn-Sells AS (kaebaja) pakkumus hanke mõlemas osas vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti kaebaja kui eduka pakkumuse esitaja. 12.01.2018 tunnistas hankija omal algatusel hanke viitenumbriga nr 191465 kehtetuks. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) hanke kehtetuks tunnistamis otsusele vaidlustuse ning taotles otsuse kehtetuks tunnistamist.
2.Hankija alustas 20.01.2018 sama hanke eseme suhtes menetlust uue hanke läbi viimiseks (viitenumber 193893). Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse nimetatud hanke teate ja hanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks, kuivõrd olukorras, kus hankemenetluse viitenumbriga 191465 kehtetuks tunnistamine on vaidlustatud ning nimetatud hankes on võimalik hankelepingu sõlmimine, ei saa uues hankes olla hankelepingu sõlmimise eesmärki ning uus hange on seega tervikuna õigusvastane.
3.31.01.2018 liitis VAKO hangetes viitenumbritega 191465 ja 193893 esitatud vaidlustused ühte menetlusse. Kaebaja esitas taotluse hanke viitenumbriga 193893 peatamiseks.
4.VAKO jättis oma 14.02.2018 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata põhjendades seda asjaoluga, et kuna vaidlustusasjas 7-18/191465/193893 on otsuse teatavaks tegemise
3-18-365
tähtpäevaks 20.02.2018 ning hankes viitenumbriga 193893 on pakkumuse esitamise tähtpäevaks 26.02.2018, puudub vajadus riigihanke peatamiseks.
5.VAKO tegi 20.02.2018 otsuse, millega jättis kaebaja poolt esitatud vaidlustuse rahuldamata.
6.19.02.2018 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes tühistada VAKO 14.02.2018 otsus nr 7-18/191465/193893, millega VAKO jättis riigihanke nr 193893 peatamata ning peatada riigihange nr 193893. Kaebaja põhjendas taotlust järgnevalt. 6.1 Riigihanke peatamata jätmine võib kaasa tuua kogu riigihanke läbiviimise asjatuse, sh tekitada kaebajale asjatuid aja- ja ressursikulusid. Uues hankes on pakkumuste esitamise tähtajaks 26.02.2018 kell 10.00. Tulenevalt RHS § 81 lg-st 1 puudub hankijal õigus muuta hanketeadet või alusdokumente pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Seega juhul, kui uues hankes esitatud kaebus rahuldatakse ning kohustatakse hankijat viima hanketeade ja hankedokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega, saab hankija VAKO otsust täita üksnes hankemenetluse kehtetuks tunnistamise teel. 6.2 Hankemenetluse peatamata jätmisel tuleb kõigil pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel (sh kaebajal) esitada pakkumus 26.02.2018. Pakkumuse koostamisele kuluv aja- ja ressursikulu osutub vaidlustuse rahuldamisel aga asjatuks. Samas, arvestades hankevaidluste lahendamise kiirust, saabub õigusselgus hanketeate ja hanke alusdokumentide õiguspärasuse üle enne hankelepingu jõustumise eeldatavat algust, st enne 01.06.2018. 6.3 Riigihanke peatamata jätmine võib pöördumatult kahjustada kaebaja õigusi. Kui vaidlustus rahuldatakse, siis ilma hanget peatamata ei ole välistatud, et hankija sõlmib uues hankes lepingu. See tähendab, et kui hankija vaidlustab VAKO otsuse 10 päeva jooksul ning jätkab hankemenetlust, siis võib juhtuda, et enne kui kohus lahendab kaebaja taotluse uue hanke menetluse peatamiseks, möödub 14-päevane tähtaeg ning hankija võib sõlmida hankelepingu, mis tähendab, et kaebaja õigused hankelepingu sõlmimiseks on pöördumatult kahjustatud. Sama olukord tekib juhul, kui vaidlustus jäetakse rahuldamata, siis soovib kaebaja otsuse edasi kaevata kohtusse, kuid ei ole tagatud, et kohus jõuab peatada riigihanke enne, kui hankija sõlmib uues hankes hankelepingu.
7.Hankija kaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. VAKO 14.02.2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7.1 26.02.2018 ei ole enam riigihankes 193893 pakkumuste esitamise tähtpäev, kuna hankija lükkas pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi ja uus pakkumuste esitamise tähtpäev on 19.03.2018 kell 10.00. Hanketeate muudatus on Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Liidu Teatajale saadetud, kuid seda ei ole veel avaldatud. 7.2 Pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamine on seotud haldusasjas 3-17-1158 Tallinna Halduskohtu määrusega, mille punktis 5 on leitud, et korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamine ei eelda õiguslikult ega faktiliselt jäätmete käitluskoha riigihanke läbiviimist. Hankija kavatseb määruse vaidlustada. Kuid viidatud määruse jõustumise korral puudub hankijal vajadus riigihanke 193893 läbiviimiseks, sest kohtu seisukohast tulenevalt ei ole sellist hanget vaja korraldada. Kaebaja leiab, et mõistlik on oodata ära Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht ja saavutada õigusselgus. 7.3 VAKO jättis 20.02.2018 kaebaja poolt esitatud vaidlustuse rahuldamata. Nimetatud otsuse edasikaebamise tähtpäev on seega 02.03.2018. Arvestades, et pakkumuste esitamise uus tähtpäev on 19.03.2018 jõuab kaebaja VAKO otsuse edasi kaevata ja taotleda halduskohtult hankemenetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras ja halduskohus peaks jõudma kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendada enne 19.03.2018.
2(4)
3-18-365
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 2 järgi võib VAKO otsuse peale hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse või hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel või VAKO poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale esitada kaebuse 3 tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 280 lg 3 kohaselt lahendatakse HKMS § 280 lg 2 alusel esitatud kaebus HKMS 24. pt-s sätestatud korras, st kohaldub EÕK taotluse läbivaatamise kord. Viidatud sätetest nähtub, et kaebuse esemeks saab olla VAKO otsus hankemenetluse peatamise taotluse kohta, mitte aga sisuline vaidlus hankemenetluses antud haldusaktide või tehtud toimingute üle. Kohus saab sellises menetluses kontrollida, kas VAKO jättis õigesti kaebaja taotluse hankemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kui VAKO otsus ei olnud põhjendatud, saab kohus teha ise otsuse hankemenetluse peatamise kohta.
9.Kaebaja on esitanud hankes nr 191465 pakkumise ning tema pakkumus on tunnistatud hankija 04.01.2018 käskkirjaga vastavaks ja edukaks. Samuti on kaebaja väitnud, et soovib esitada pakkumuse hankes nr 193893. Kohus on seisukohal, et kaebaja omab kaebeõigust (HKMS § 268 lg 1, § 280 lg 2), kaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 2) ja tasutud on riigilõiv. Seega kuulub kaebus läbivaatamisele.
10.RHS § 193 lõikes 3 sätestatud hankemenetluse peatamise näol on sisuliselt tegemist VAKO poolt erilise õiguskaitse meetme kohaldamisega. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Riigihanke peatamise eesmärk on välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu kahjustamine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud kaebuse ajaks on VAKO teinud vaidlustusmenetluses lõpplahendi, siis hindab kohus kaebuse läbi vaatamisel üksnes seda, kas kaebaja õigused võivad saada pöördumatult kahjustada enne VAKO otsuse Tallinna Halduskohtus vaidlustamise tähtpäeva saabumist. Pärast menetluse läbimist vaidlustuskomisjonis on isikul õigus esitada hankija tegevuse peale kaebus halduskohtule ja koos sellega ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
11.Kohtu hinnangul ei esine kaebajal õiguskaitse vajadust, kuna kaebaja õigused ei saa enne VAKO 20.02.2018 otsuse halduskohtusse edasikaebamise tähtpäeva saabumist pöördumatult kahjustada, st kaebajal puudub taotluse lahendamise ajal vajadus hankemenetluse nr 193893 peatamise järele (RHS § 193 lg 1 ja HKMS § 249 lg 1). 11.1 E- riigihangete keskkonnas (seisuga 21.02.2018) vaidlusaluse riigihanke kohta avaldatud üldandmete kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 19.03.2018 kell 10.00. Hankija selgituste kohaselt on ta küll esitanud riigihangete registrile hanketeate pakkumuste esitamise tähtpäeva muutmise kohta, kuid kuivõrd tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, siis tuleb teade avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Hankija väidete kohaselt on teade Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Liidu Teatajale edastatud, kuid ei ole seal veel avaldatud. Kohus loeb hankija poolsed selgitused usutavaks. VAKO otsusest tulenevalt esines samalaadne viivitus ka 14.02.2018 VAKO otsuse tegemisele eelnevas menetluses. Hilisemalt on ilmnenud, et pakkumuste esitamise tähtpäeva ka muudeti ja see toimus vastavalt hankija poolt VAKO-le avaldatule.
3(4)
3-18-365
Kohus leiab, et ilmselgelt ei oleks hankija praegusel juhul muutnud e-riigihangete keskkonnas hankes pakkumuste esitamise tähtaega olukorras, kus vastavat teades Euroopa Liidu Teatajale esitatud ei ole. Seega loeb kohus usutavaks, et riigihankes nr 193893 on pakkumuste esitamise tähtajaks 19.03.2018 kell 10.00. 11.2 Seega on hankija pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kuni 19.03.2018, mis tähendab seda, et pakkumuse esitamise tähtpäeva ja VAKO otsuse vaidlustamise tähtpäeva (02.03.2018) vahele jääb 16 päeva. Nimetatu on piisav aeg selleks, et kaebaja jõuaks esitada kohtule VAKO otsusele kaebuse, taotleda esialgset õiguskaitset ning Tallinna Halduskohus saaks lahendada esialgse õiguskaitse taotluse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Samuti on kaebajal võimalik esitada kaebus ning taotleda hankemenetluse peatamist ka enne 02.03.2018. Seega ei saa tekkida olukorda, kus kaebaja peaks koostama riigihankes nr 193893 pakkumuse enne 02.03.2018. Samuti ei saa hankija sõlmida riigihankes hankelepingut enne, kui kohus jõuab lahendada kaebaja poolt kohtule esitatud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, kuna VAKO otsuse vaidlustamise tähtajaks ei ole veel saabunud pakkumuste esitamise tähtaeg. Seega jõuab kohus kaebaja taotluse alusel peatada hankemenetluse enne, kui hankijal tekib õiguslik võimalus hankelepingu sõlmimiseks. VAKO on oma 14.02.2018 otsuse tegemisel lähtunud samadest printsiipidest, millega kohus nõustub. 11.3 Kohus ei hinda praeguses menetluses hankija kaalutluste asjakohasust pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist puudutavas osas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 kohtumäärus haldusasjas 3-17-1158 jõustunud. Samas ei ole ka määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud.
12.Õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ei hinda kohus hankemenetluse peatamise kohaldamise sisulisi aspekte, sh hankemenetluse peatamisest tulenevat avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, samuti kaebuse perspektiivikust ega määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
13.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja poolt esitatud kaebus on põhjendamatu ning tuleb tuleb jätta rahuldamata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Hankija ei ole kaebajalt menetluskulude välja mõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, millest tulenevalt jäävad ka hankija menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.