MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. jaanuari 2017. a otsuse nr 13-6/37 tühistamiseks
Kohtuistung
18. jaanuar 2018
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu, seaduslik esindaja Rafael Milerman, volitatud esindajad Henno Nurmsalu ja Kerli Lambing Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Aiki Schneider
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada kaebus haldusasjas nr 3-17-812 osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. jaanuari 2017. a otsus nr 13-6/37 26.08.2015. a arve nr 116 summas 167 eurot välja maksmata jätmise osas.
3.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu kasuks menetluskulu 213,88 eurot. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21. märts 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu (registrikood 80239761) esitas 10.08.2016. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) maksetaotluse toetuse saamiseks taotluse nr 619415780022 raames (tl 43–55). PRIA 09.01.2017 otsusega nr 13-
6/37 (tl 5–6) jäeti MTÜ Lääne-Harju Koostöökogule välja maksmata taotluse nr 619415780022 alusel määratud toetust 1450,60 eurot. Sama otsusega tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 01.04.2016 otsus 13-6/153 taotluse nr 619415780022 osas, summas 1450, 60 eurot.
2.MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu esitas 06.02.2017. a vaide PRIA 09.01.2017. a otsusele ning taotles otsuse kehtetuks tunnistamist 08.11.2015. a arve nr 15008 (300 eurot), 31.12.2016. a arve nr 15010 (300 eurot), 12.04.2016. a arve nr 201612 (332,60) eurot, 07.04.2016. a arve nr 64 (18 eurot) osas ning 26.08.2015. a arve nr 116 (500 eurot) abikõlblikuks lugemist.
3.PRIA rahuldas 16.03.2017. a vaideotsusega nr 13-21.4/17/75-1 (tl 27–28) vaide osaliselt, jättes vaide PRIA 09.01.2017 otsusele nr 13.6/37 rahuldamata arvete nr 201612, 64 ja 116 välja maksmata jätmise osas summas 517, 60 eurot.
4.MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu esitas 17.04.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 09.01.2017. a otsuse nr 13-6/37 tühistamiseks (tl 1–4). Kaebaja nõue
5.Kaebuse kohaselt kuulub vaidlustatud otsus täielikult tühistamisele. Arve nr 116 osas leiab kaebaja, et organisatsiooni liikmemaks ei ole teisendatav teenuseks, mida tarbitakse ajaühiku põhiselt. Liikmemaks on organisatsiooni kuuluvuse tagamiseks vajalik kulu, mida tuleb tasuda aasta kohta. Seoses asjakohase määruse vastuvõtmisega alles 2015. aasta oktoobris ja tegevusgruppide strateegiate kinnitamisega 2016. aasta märtsis valitses segadus, mille tõttu toimus tegevusgrupi poolt liikmemaksu tasumine arve nr 116 osas alles 2016. aasta novembris, mille tõttu tuleks abikõlblikuks tunnistada arve nr 116 kogu ulatuses. Kohtuistungil lisab kaebaja, et vaidlustatud otsus ja PRIA vastus kaebusele on arve nr 116 osas sisuliselt vastuolulised.
6.Arvete nr 201612 ja nr 64 osas leiab kaebaja, et ta on esitanud PRIA-le kolme tegevusgrupi omavahelise kokkuleppe kulude jaotamise osas. Vaieldavad majandustehingud on toimunud kaebaja ja Nelja Valla Kogu ning Põhja-Harju Koostöökogu vahel. Sündmused korraldati vastavalt Nelja Valla Kogu ja Põhja-Harju Koostöökogu poolt. Neid võib pidada antud sündmuste korraldamisel reaalseteks teenuse osutajateks. Kaebaja on lähtunud Harjumaa LEADER tegevusgruppide 2015. aasta novembris sõlmitud koostöökokkuleppest arendada teatud valdkondi ühiselt. Põhjendamatu on vaideotsuse seisukoht, et tegelikuks teenuse osutajaks on Baltic Beach Holding OÜ jt. PRIA peaks ajakohastama oma IT süsteeme välistamaks topeltarvete esitamine. Arve „edasikirjutamisega“ ei ole käesoleval juhul tegemist, ürituse korraldamise tervikkulu on jagatud vastavalt koostöölepingule. Varasem haldusprkatika on võimaldanud ühisürituste arveid jagada. PRIA käsitlus, et vahendatud teenuste eest teistele tegevusgruppidele esitatud arve ei ole abikõlbulik ei ole mõistlik. Kehtiv määrus ei välista ürituse korraldaja poolt arvete esitamist osalevatele tegevusgruppidele. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Arved ei vastanud maaeluministri 25.10.2015. a määruse nr 11 (määrus nr 11) § 22 lg 1 p-le 1 ja p-le 14. Senine kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmise praktika tegevusgruppide omavaheliste arvete koostamisel ei taganud
piisavat selgust ja senine praktika ei ole üksüheselt võimaldanud tegevusgruppidel esitada ühisürituste arveid jagatuna osalejate vahel.
8.Kaebaja kinnitab PRIA-le 21.11.2016. a antud vastuses, et arve jäi käsitlemata ehk möönab, et on jätnud tähelepanuta määruse nr 11 § 16 lg 6. Kaebajale on vastu tuldud kahe kuu arve osas lugedes selle abikõlblikuks, kuid 4 kuu osas mitteabikõlblikuks. Kulude abikõlblikkuse hindamisel uuest perioodist tuleb arvestada nii ettevalmistava perioodi viimase maksetaotluse esitamise aega kui ka seda, kas tegevused on selle esitamise ajaks lõplikult ellu viidud või mitte (vt Ühissätete määruse (17.12.2013 (EL) nr 1303/2013) artikkel 65 lõiget 2 (kulud võivad olla abikõlblikud uuest perioodist tingimusel, et tegevused ei ole lõplikult ellu viidud või füüsiliselt valminud)). Kohtu seisukoht
9.Halduskohus peab haldusasja lahendama üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Käesolevas haldusasjas on seaduses ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Nagu eelpool osundatud, on vaidementluses kaebaja nõue vastustaja vastu vastustaja poolt osaliselt rahuldatud ja vastav otsus vaides soovitud ulatuses osaliselt kehtetuks tunnistatud. Halduskohtus vaidlevad pooled vaiemenetluses läbivaatamisel olnud haldusakti (tl 5-6) õiguspärasuse üle osas, milles vaideotsuses seda kehtetuks ei tunnistatud.
10.Vaideotsuse (tl 27-28) kohaselt jäeti PRIA 09.01.2017 otsusele nr 13.6/37 esitatud vaie rahuldamata arvete nr 201612, 64 ja 116 välja maksmata jätmise osas summas 517, 60 eurot.
11.Kaebaja vaideotsust halduskohtule esitatud kaebuses (tl 3) ei vaidlusta. Seega ei kontrolli halduskohus vaideotsuse õiguspärasust suuremas mahus (HKMS § 47 lg 1), kui see on tarvilik vaidlustatud otsuse õiguspärasuses veendumiseks selle otsuse andmise ajal (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2).
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud arve nr 116 osas ja põhjendamatu arvete nr 201612 ja nr 64 osas.
13.Eesti Leader Liidu 2015. aasta II poolaasta liikmemaksu 500 eurot kohta 26.08.2015. a väljastatud arve nr 116 (tl 14) osas on vastustaja vaideotsuses (tl 28) leidnud: „Vaide esitaja on lõpetanud ettevalmistava perioodi tegevused ning esitanud viimase maksetaotluse 02.09.2015. Arve nr 116 on esitatud 26.08.2015, kuid tegemist on sisuliselt ettemaksuarvega (II poolaasta liikmemaks), mis on tasutud 02.11.2015. Poolaasta arve on 2015. a juulidetsembri kohta ehk 2 kuu (juuli-august) osas ei ole tegemist ettemaksuga. Seetõttu loeme abikõlblikuks arve 4 kuu liikmemaksu osas ümardatuna summas 333 eurot ning 2 kuu osas mitteabikõlblikuks.“.
14.Nagu eelnevalt osundatud, vastuses kaebusele on vastustaja vastupidisel seisukohal: „Seetõttu vastu tulles kaebajale, luges PRIA kahe kuu osas arve abikõlblikuks, kuid 4 kuu (september-detsember) liikmemaksu osas mitteabikõlblikuks. /.../ „Kui organisatsiooni liikmemaks on jaotatud poolaasta kaupa nagu arvel on märgitud ja kui seda tuleb tasuda aasta kohta, kuid reaalselt tasuti arve 02.11.2015 ehk peale viimase maksetaotluse esitamist 02.09.2015, siis on rikutud kogu arve osas määruse § 16 lg 6. PRIA luges isegi abikõlblikuks liikmemaksu 2 kuu osas.“.
15.Kohtuistungil jääb vastustaja volitatud esindaja kaebuse vastuses toodu juurde, et abikõlblikuks loeti 2 kuud ettevalmistusperioodist.
16.Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub vaidlustatud otsus (5-6) arve nr 116 osas tühistamisele kaebaja Eesti Leader Liidu 2015. aasta II poolaasta liikmemaksust 2 kuu liikmemaksu ehk 500-333= 167 euro mitteabikõlblikuks kuluks tunnistamise osas. Tegemist ei ole ilmse ebatäpsusega haldusaktis HMS § 59 mõttes. Tegemist on sisulise vastuoluga vastuses kaebusele ja vaideotsuses ehk vastustaja sisulistes seisukohtades. Asjaolud ei ole sedavõrd selged, et halduskohus saaks vastustajat kohustada 167 euro väljamaksmiseks, sest kohtuistungil osundas vastustaja esindaja ka arvele nr 137 ( tl 67p) seonduvalt täiendava liikmemaksuga (tl 46p), mille kaebaja on maksetaotluses vastustajale esitanud.
17.Seoses kulude abikõlblikkusega peab halduskohus tarvilikuks osundada, et valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole PRIA-l kulutuste abikõlblikkuse hindamisel ulatuslikku kaalutlusruumi. Kulude abikõlblikkuse hinnang on üldjuhul faktiküsimus ning kui kulud ei ole abikõlblikud, siis on toetuse andmine (nende kulude osas) välistatud (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2018. a kohtuotsuse nr 3-15-103 p 9).
18.Kuna kohtumenetluses on vastustaja sisuliselt kaebuse kahe kuu liikmemaksu osas õigeks võtnud, siis tuleb kaebus selles osas rahuldada. Kaebus kuulub arve nr 116 osas esitatud nõudes rahuldamisele täielikult vaatamata sellele, et kohus ei pea võimalikuks definitiivse ettekirjutuse tegemist 167 euro väljamaksmiseks kohustamiseks ja teeb ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks.
19.Kaebus on põhjendamatu arvete nr 201612 ja nr 64 osas. Halduskohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud vastustaja kaalutlustega, järgib neid ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
20.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on arveid nr 201612 (tl 12) ja nr 64 (tl 13) PRIAle esitades jätnud täitmata määruse nr 11 § 22 lg 1 punktist 14 tuleneva kohustuse, esitada dokument, millest selgub kohaliku tegevusgrupi ülesanne ja rahaline kohustus sellise ürituse korraldamisel, milles ta osaleb partnerina.
21.Halduskohtu veendumusel ei saa olla määruse nr 11 § 22 lg 1 p 14 vastavaks dokumendiks käesoleval juhul kaebaja osundatud Harjumaa LEADER tegevusgruppide koostöökokkulepe (tl 18-19) sõltumata sellest, kas PRIA on oma varasemat halduspraktikat muutnud või mitte ja kas PRIA on või ei ole sama koostöökokkuleppele tuginedes arveid aktsepteerinud või mitte.
22.Vastusaja on vastuses kaebusele (tl 35 jj) selgitanud, mis tingis halduspraktika muutmise vajaduse. Koostöökokkuleppe punkt 4 kohaselt jaotatakse kulud vastavalt kokkuleppele. Kuna koostöökokkulepe kulude jaotamise üle saavutatud kokkulepet ei kajasta, kulude jaotamise kokkulepet ei ole kohtule ega PRIA-le esitatud, mille tõttu on PRIA õigustatult lugenud, et kaebaja on jätnud täitmata määruse nr 11 § 22 lg 1 p-st 14 tuleneva kohustuse dokumentide esitamiseks koos sellest rikkumisest tulenevate õiguslike järelmitega vaidlustatud otsuses.
23.Arve nr 201612 sisaldab äriplaani koolitusel 1 mitteliikme osalemist hinnaga 200 eurot (koolitaja tasu). Kui palju koolitaja tasu oli arvest ei selgu, samuti ei selgu arvest, kui suur
oli koolitaja tasu kokku ja mitme liikme ja/või mitteliikme vahel see jagati. Arve sisaldab samuti 10 mitteliikme toitlustust koolitusel, summas 132,60 eurot. Arvest ei selgu, kui suur oli toitlustamise maksumus kokku ja/või kuidas ning mille alusel kujunes ühe isiku toitlustuse hinnaks 13,26 eurot.
24.Arve nr 64 (tl 13) sisaldab 3 osaleja tasu summas 18 eurot Harju Leader tegevusgruppide koosolekul. Arvest ei selgu, milliste kriteeriumide ja kokkulepete alusel ja mitmest osalejast ja millisest kulust pidi kaebaja ühe osaleja eest tasuma 6 eurot.
25.Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud tõend OÜ Kristo Krumm koolitused selgitus kulude jaotuse kohta (tl 71-73) ei tõenda halduskohtu hinnangul kaebaja erinevat kohtlemist võrreldes teiste taotlejatega, sest vaieldamatult esitab tõend kulude jaotuse kokkuleppe koolitusel osalenute vahel detailsemalt võrreldes arvetega nr 210612 ja 64.
26.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et talle on mingid nõuded PRIA poolt alles teatavaks tehtud vaideotsuses. Vaidlustatud otsus sisaldab otsuse andmise faktilist ja õiguslikku alust ja vastustaja on kohaldanud vaidlustatud otsuses otsuse andmise ajal kehtinud õigust, nagu vastav kohustus tuleneb ka HMS § 54. Vaideotsus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja on MTÜ-st tegevusgrupp, kelle ees ei ole PRIA-l absoluutset selgitamiskohustust selles osas, kas ja millised tõendid tagaksid taotlejale kindlasti ja absoluutselt õiguse toetustele.
27.Kohus on seisukohal, et määruses nr 11 § 141 jõustamine 03.11.2017 tõendab omakorda, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt temale esitatud tõenditest ei selgunud kaebaja kui kohaliku tegevusgrupi ülesanne arvetes kajastatud tegevuste elluviimisel ja rahaline kohustus teiste tegevusgruppide ees ja kõrval.
28.Kaebus kuulub neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamisele osaliselt ja vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uuesti otsustamiseks.
29.HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osaliselt rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
30.Vastustaja ei taotle menetluskulu. Kaebaja taotleb menetluskulu nimekirja kohaselt 798 euro vastustajalt välja mõistmist (tl 58). Halduskohus on seisukohal, et kaebaja taotletud kohtuväline kulu õigusabile on põhjendatud menetluskulu (420 eurot : 5 tunniga = 84 eurot tunnis + 2 X 84=168; 420+168=588 ). Samuti saab põhjendatud menetluskuluks lugeda esindaja sõidukulu 2 X 30 eurot = 60 eurot (RKHKo3-3-1-61-14 p 23, p 24 ja 2018. a RÕA määruses sätestatud määras). Kokku seega 648 eurot + kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 34p) = 663 eurot.
31.Kaebuse rahuldamise protsent on 32,26%. Kaebaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega on seega 663 eurost 32,26 %, mis on 213,88 eurot, ja mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.