lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-340/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-340/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-340

Määruse kuupäev

19.02.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Nikolai Kaltšuki kaebus kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon

Tagastada Nikolai Kaltšuki kaebus haldusasjas 3-18-340.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse Nikolai Kaltšukile kätte koos tõlkega vene keelde.

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtule saabus 14.02.2018 Viru Vanglas kinnipeetava Nikolai Kaltšuki kaebus, milles kaebaja märgib, et teda peetakse ebaseaduslikult kinni Viru Vanglas, kaebaja ei pannud toime kriminaalasja nr 1-14-2685. Alates 2007-2008 peeti kaebajat umbes 5 kuud kinni Tartu Vanglas Viru Maakohtu otsuse alusel. Kaebuse kohaselt vabastati N. Kaltšuk vahi alt seoses kriminaalasja lõpetamisega. Otsus tema suhtes tõkendi vahi all pidamine kohaldamisest ja selle tühistamine asuvad advokaat Andrei Matvejevi käes. Kaebaja avaldab rahulolematust advokaat Andrei Matvejevi tegevuse suhtes. Kaebaja palub kohtul kohustada advokaati A. Matvejevi tagastama temale edastatud kohtu otsuse ja kompenseerida talle vangistuses vahi all viibitud aeg. Ebaseaduslikult võetud vabaduse eest tähtajaga 5 kuud palub kaebaja kohtul määrata rahaline kompensatsioon summas 140 000 eurot. Riigilõivu tasumise kohustusest palub kaebaja samuti end vabastada ning võimaldada menetlust temale arusaadavas keeles, st vene keeles. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Kohtule esitatud kaebus on keeleliselt ebaselge, kuid kohus ei pea menetlusökonoomiast lähtudes mõistlikuks kaebust käiguta jätta ega pea vajalikuks kaebuse edasist menetlemist. Kaebusest võib järeldada, et N. Kaltšuk nõuab mittevaralise kahju hüvitamist alusetult vabaduse võtmise eest.
3.Kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist alusetult vabaduse võtmise eest, pidades silmas kriminaalasjas nr 1-14-2658 tehtud kohtulahendit, millega ta süüdi mõisteti, kahju tekitamise aluseks, siis ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused.

Kohus selgitab, et RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega peab RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt kahju hüvitamiseks esinema avalik-õiguslikus suhtes toime pandud õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isikule kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui mõni nimetatud eeldustest täidetud ei ole, siis kahju hüvitamisele ei kuulu. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-14-2658 on lõpplahend jõustunud 08.03.2016. Käesoleval juhul ei ole ühegi kohtuniku, kes on olnud kriminaalasjas nr 1-14-2658 lahendamisega seotud, suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Seetõttu ei ole täidetud RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus kahju hüvitamiseks, mistõttu on kaebus kriminaalasjas nr 1-14-2658 tehtud kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4.Kui kaebaja soov on nõuda kahju hüvitamis alusetult vabaduse võtmise eest seoses 2007. a väidetavalt alusetu vahistamisega, siis on sellise kahju hüvitamiseks õigus esitada taotlus prokuratuurile vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 23 lg-le
4.Kuna kaebaja viitab kahju tekkimisele kinnipidamisega 2007.-2008. aastal, siis kuuluks kohaldamisele riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS), mis aga ei näinud ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist isiku süüdimõistva otsuse korral (AVVKHS § 2). Kaebaja saaks esitada SKHS alusel taotluse prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 23 lg 3 ja 4 kohaselt). Taotlus tuleb esitada halduskohtumenetluse seadustikus hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS jõustumisest arvates, s.o kolm aasta jooksul alates 01.05.2015. SKHS § 17 lg 1 kohaselt võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses, kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mistõttu tuleb kaebus kahju hüvitamiseks seoses 2007-2008 kinnipidamisega Tartu Vanglas Viru Maakohtu otsuse alusel kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
5.Kuna kaebaja avaldab kaebuses veel rahulolematust advokaadi tegevuse suhtes, siis märgib kohus, et kaebajal on võimalik esitada taotlus Eesti Advokatuurile. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Advokatuuri pädevuses on järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle (AdvS § 3 p 2).

Halduskohtu pädevuses ei ole advokaadi tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude lahendamine, kuna kaebaja ja advokaadi vaheline vaidlus ei ole avalik-õiguslik (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtule võib esitada kaebuse aukohtumenetluses tehtud advokatuuri otsuse peale, kuid seejuures ei ulatu halduskohtu kontroll kaugemale, kui tuvastamisest, kas kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja kas taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides. Tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014 määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-131538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 3-12-1016 p 12).

6.Kaebajal ilmselgelt puudub eeltoodud põhjendustel õigus esitada halduskohtule hüvitamiskaebus kaebuses toodud asjaoludel. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus N. Kaltšuki kaebuse haldusasjas nr 3-18-340 HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluste lahendamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium