2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.I.B. esitas 11.04.2017 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse taotlusega arvestada talle vanaduspensioni määramisel Narva linna prokuratuuris perioodil 10.04.1978–15.12.1991 omandatud avaliku teenistuse staažiga. SKA määras 7.07.2017 (haldusaktil 10.06.2015) otsusega nr NP06024 I.B.le vanaduspensioni alates 18.06.2017 eluaegselt 358,37 eurot, seejuures ametniku staaži arvesse ei võetud. Kaebaja esitas 5.07.2017 SKA-le nimetatud otsusele vaide.
2.SKA jättis 18.08.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/31401 kaebaja vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 16.09.2017 I.B. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2015 otsuse nr NP06024 osalise tühistamise nõudes; kaebaja ametniku staaži olemasolu (perioodil 10.04.1978– 15.12.1991) tuvastamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses sellega, kuidas haldusorgan on tõlgendanud õigusnorme, mis reguleerivad avalikku teenistust.
5.Kaebaja üleviimisel töövõimetuspensionilt vanaduspensionile on rikutud kaebaja subjektiivset õigust riiklikule pensionile 1.01.1996–1.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi: kuni 1.04.2013 kehtinud ATS) alusel.
6.Kaebaja esitas SKA-le täiendavad dokumendid, kust nähtub, et kaebaja töötas ENSV prokuratuuris alates 10.04.1978 kuni 15.12.1991.
7.Vaidlustatud otsuses on kehtivat ATS-i kohaldatud üksnes haldusorgani huve arvestades. SKA tuvastas otsuses, et kaebaja on töötanud Narva prokuratuuris 13 aastat, 8 kuud ja 6 päeva. Kehtiva ATS-i jõustumise ajaks oli kaebajal olemas avaliku teenistuse staaž kuni 1.04.2013 kehtinud ATS § 182 alusel.
8.ATS-ist ei tulene, et isik pidi olema avalik teenistuja seisuga 1.01.1996.
9.Kuni 1.04.2013 kehtinud ATS § 182 lg 1 kohaldamine on diskrimineeriv, kuna säte nõuab avalikus teenistuses olemist kuni 1.01.1996.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1.04.2013 jõustunud ATS § 113 lg 2 kohaselt säilib isikul, kellel on seisuga 1.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 1.04.2013 kehtinud ATS-i alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. Seega on ATS § 113 alusel õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele isikul, kellel tekkis sellele õigus kuni 1.04.2013 kehtinud ATS-i alusel. Varasemate perioodide arvamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib kuni 1.04.2013 kehtinud ATS-i § 182 lg 1, mille kohaselt arvatakse isikule, kes kuni 1.04.2013 kehtinud ATS-i jõustumisel 1.1.1996 oli teenistuses, teenistusstaaži hulka enne selle seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.
11.I.B. tööraamatu kannete nr-d 21 ja 22 kohaselt töötas I.B. alates 1.03.1995 kuni 14.03.2000 Jaroslavski Advokaadibüroo OÜ-s töölepingu alusel juristina. I.B. ei olnud 1.01.1996 teenistuses ja tema suhtes ei kohaldu ATS § 182. Seega ei saa töötamist perioodil 10.04.1978 kuni 15.12.1991 Narva linna prokuratuuris arvata ametniku pensioni suurendamisel arvesse võetava avaliku teenistuse staaži hulka. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-31-14 tehtud lahendi punktides 16 ja 17.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
13.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja töötas Eesti NSV prokuratuuris (Narva linna prokuratuuris) perioodil 10.04.1978–15.12.1991, seega 13 aastat, 8 kuud ja 6 päeva. Kaebaja leiab, et vanaduspensioni määramisel tuleb nimetatud töötamisega arvestada kui avalikus teenistuses töötamisega.
14.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele 2(3)
(haldusmenetluse seaduse § 54). Seega tuleb kohtul vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtinud õigusnormidest, praegusel juhul 7.07.2017 kehtivast õigusnormist.
15.ATS § 113 lg 2 järgi isikul, kellel on ATS-i jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 1.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Kehtiva ATS-i eelnõu seletuskiri täpsustab, et § 113 sisaldab endas eriregulatsiooni, et tagada staažiga seotud vanaduspensionite osas õiguspärase ootuse printsiibi järgimist. See tähendab, et on sätestatud nii kindlad jätkuvad õiguse realiseerimise võimalused kui ka üleminekuperiood vastavate staažialaste muudatuste osas. Vaidlust ei ole, et kaebajal vastav teenistusstaaž puudub, st 1.04.2013 ei olnud kaebajal täitunud vajalikku teenistusstaaži.
16.Kuni 1.04.2013 kehtinud ATS § 182 lg 1 järgi arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Kaebaja tööraamatu kannete kohaselt töötas kaebaja 1.03.1995–14.03.2000 Jaroslavi Advokaadibüroo OÜ-s töölepingu alusel juristina. Seega tema suhtes nimetatud säte ei kohaldu, kuna kaebaja ei olnud 1.01.1996 teenistuses.
17.Kohtu hinnangul ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ning kaebaja õiguspärast ootust. Eesti pensionisüsteem on reformimisel liikunud järjepidevalt selle poole, et eripensioneid vähendada ning süsteemi lähendada riigis üldiselt kehtivale pensionisüsteemile (ATS seletuskiri, lk 27, leitav aadressil https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:GWinl_lQLcJ:https://www.osal e.ee/konsultatsioonid/files/consult/77_ATS%2520seletuskiri%252013.10.2008.pdf+&cd=1&hl=et &ct=clnk&gl=ee, samuti kehtiva ATS seletuskiri, lk 69). Kuni 1.04.2013 kehtinud ATS nägi ette, et pensionilisa hakkavad saama need isikud, kes olid 1.01.1996 seisuga nimetatud teenistusse. ATS v.r § 163 lg 1 kohaselt tuli ametnik vormistada nimetamise alusel teenitusse võetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1996. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi. Selleks pidi asutus korraldama atesteerimise, andma käskkirja ning ametnik pidi andma ATS v.r § 28 ja § 163 lg 3 järgi ametivande (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.09.2014 kohtuotsus nr 3-3-1-3114, p 16). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks teenistusse nimetatud. Samas selliseid tõendeid ei saa ka olla, kuna kaebaja lahkus ENSV prokuratuurist 15.12.1991. Halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub õigus saada suurendatud vanaduspensioni teenistusstaaži alusel, kuna kaebajat ei ole avalikku teenistusse nimetatud. Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.