lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-126/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-126/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-18-126

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-126

Haldusasi

I. V. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 16.11.2017.a otsuse tühistamiseks ning kaebaja kaebuse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada I. V. kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I. V. esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse paludes algatada aukohtumenetlus vandeadvokaat Annemarie Kunila tegevuse suhtes. Kaebaja heidab advokaadile ette, et advokaat ei kohtunud enne kohtuistungit kaebaja lapsega ega kuulanud ära kaebaja seisukohta. Kaebaja leiab, et advokaadi arvamus ei kajasta tegelikku olukorda ja kahjustab lapse õigusi.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 16.11.2017.a otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Annemarie Kunila tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus leidis, et kliendi ülesande täitmiseks sobivad vahendid ja viisi valib advokaat. Advokaat peab olema sõltumatu ning lähtuma õigusteenuse osutamisel ning sobivate viiside ja vahendite valimisel oma esindatava, ehk käesoleval juhul lapse, mitte tema vanemate huvidest. Seda on advokaat aukohtu hinnangul ka teinud. Asjaolu, et advokaadi seisukoht lapse esindamisel ei ühti lapsevanemate seisukohaga, ei anna alust asuda seisukohale, et advokaat ei ole tegutsenud lapse huvides. Minetusi advokaadi tegevuses ei ole aukohtule teadaolevalt tuvastanud ka kohus, kellel on õigus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel taandada advokaat riigi õigusabi andmisest, kui advokaat on käitunud hooletult või asjatundmatult.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.I. V. esitas 17.01.2018.a Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 16.11.2017.a otsuse tühistamiseks ning aukohtu kohustamiseks kaebaja kaebust uuesti läbi vaatama.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
5.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kes taotles aukohtumenetluse algatamist. Sellise vaidluse esemeks halduskohtumenetluses ei ole aga advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt TlnRK 21.12.2016.a määrus nr 3-16-1148, p-d 8–10; 29.12.2015 määrus nr 3-1451678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6). Seega saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.
6.Käesolevas asjas on aukohus I. V. kaebuse vandeadvokaat Annemarie Kunila tegevuse suhtes läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta. Kaebusest ei nähtu kaebaja etteheiteid aukohtu poolsele menetlusnormide rikkumisele. Kaebajal puudub õigus nõuda aukohtu 16.11.2017.a otsuse tühistamist ning advokatuuri kohustamist algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus pelgalt põhjendusega, et kaebaja hinnangul pani advokaat siiski toime distsiplinaarsüüteo. Sellisel alusel esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium