3.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tartu Vanglale.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX esitas Tartu Vanglale 13.11.2017 avalduse nr 6-24/9380-1, milles taotles luba vanglas suitsetada ning osta vangla kauplusest sigarette. Tartu Vangla 12.12.2017 otsuses nr 6-24/9380-2 jäeti XXX taotlus rahuldamata.
2.XXX esitas Tartu Vanglale 18.12.2017 vaide nr 1-11/674-1 seoses taotluse rahuldamata jätmisega. Tartu Vangla 17.01.2018 vaideotsuses nr 1-11/674-2 jättis vaide rahuldamata.
XXX esitas Tartu Halduskohtule 25.01.2018 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri suitsetamise keelu osas ja lubada kaebajal suitsetada jätkuvalt kolm sigaretti päevas ning osta vangla kauplusest sigarette. Lisaks palub kaebaja peatada justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 3 mõju ning algatada põhiseaduslik järelevalve eelnimetatud sätte osas. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohtuvaidluse ajaks suitsetamise ning vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks. Suitsetamise piiranguga on esinenud närvilisus, liigesevalu ja hingamisteede probleemid. Vangla ei ole osutanud meetmeid heaolu parandamiseks. Vanglaametnikud aga tohivad tööajal suitsetada. Kaebaja palub riigilõivu tasumisest vabastamist.
4.Tartu Halduskohus 30.01.2018 määruses tagastas XXX kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamiseks suitsetamise keelu osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning palus vanglal esitada seisukoht ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5.XXX esitas Tartu Vanglale 02.02.2018 vaide nr 1-11/46-1, milles palub tühistada VSkE § 641 p 3 ja Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49, mis keelab vanglas suitsetamise, ning lubada suitsetada kolm sigaretti päevas ja osta vangla kauplusest sigarette.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 05.02.2018 seisukoha, milles leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. XXX on end määratlenud suitsetajana ning tal on isiklike asjade lattu paigutatud 7 sigaretti. Alates 01.08.2016 kehtis Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 12.3 redaktsioonis, mis lubas kinnipeetavatele suitsetamiseks ette nähtud ajal kaasa võtta kuni kolm sigaretti. Sarnaselt oli suitsetamine piiratud ka Tallinna ning Viru Vanglas, mistõttu ei saanud kaebaja ka enne Tartu Vanglasse saabumist piiramatult suitsetada. Käesolevaks ajaks ei ole suitsetamine võimalik olnud neli kuud. Arvestades, millises ulatuses oli enne suitsetamise keelamist võimalik vanglas suitsetada, siis ei ole usutav, et täielik loobumine võiks põhjustada pikaajalisi ja talumatuid üleelamisi. Kaebaja ei ole suitsetamise keelamise järgselt esitanud liigesevaluga või hingamisteede probleemidega seonduvaid kaebusi vaatamata sellele, et on viibinud tervishoiutöötajate vastuvõtul üsna sagedasti. Suitsetamise keelamisega seonduvalt on kaebaja esitanud kaebusi psühhiaatri vastuvõtul 18.10.2017, viidates loobumise füüsilisele raskusele ning ärevushäirete kasvule. Samas oli kaebaja juba enne suitsetamise keelamist kaevanud ärevushäireid ning sellega seonduvalt oli talle määratud ka ravi. 08.11.2017 vastuvõtul soovis kaebaja psühholoogilist abi seoses paanikahoogudega ning avaldas, et varasemalt tegeles temaga psühholoog, mida arst pidas ka näidustatuks. Seega ei ole kaebajat ilma jäetud psühhiaatrilisest ega psühholoogilisest abist. Avaldusi, millest nähtuks kaebaja soov saada nikotiinasendusravi, ei nähtu. Samuti, kohus ei saa ilma TVK p 2.3 kehtetuks tunnistamata kohustada vanglat võimaldama suitsetamine. Kohtu seisukoht
7.Kuna kohus 30.01.2018 määruses juba tagastas kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamiseks suitsetamise keelu osas, käsitleb kohus kohustamisnõude (nõue lubada jätkuvalt suitsetada kolm sigaretti päevas ja osta vangla kauplusest sigarette) menetlusse võtmise võimalikkust ning seejärel selgitab kaebajale tema võimalusi oma õiguste kaitseks (I). Viimaks käsitleb kohus kaebaja menetlusabi taotlust ja esialgse õiguskaitse taotlust (II). I
8.Kuigi kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt, et esitada nõue vangla kohustamiseks lubada suitsetada kolm sigaretti päevas ja osta vangla kauplusest sigarette, siis ei saa kaebust selles osas lubatavaks pidada.
9.Kaebaja eesmärk on vangla territooriumil suitsetamise võimaldamine. Selleks, et kaebaja saavutaks eelnimetatud eesmärgi, tuleb tal kohtule samaaegselt esitada kohustamisnõue (kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid) ja tühistamisnõue (TVK p 2.3 tühistamiseks). Üksnes kohustamisnõude esitamine ei aita saavutada kaebaja eesmärki, sest endiselt kehtiks TVK p 2.3, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Ajani, mil TVK p 2.3 kehtib, on see haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Kohustamisnõude rahuldamisel tekiks olukord, mil kaebajal on õigus osta ja hoida enda juures sigarette, kuid tal oleks keelatud neid suitsetada. Kuna kaebajal ei ole TVK p 2.3 tühistamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, siis ei ole üheaegselt kohustamis- ja tühistamisnõude menetlemine võimalik, mis on aga antud kaebuse asjaolusid arvestades vajalik.
10.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Danilišeni kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta
kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohus selgitab, et enne kohtule uuesti kaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohustuslik kohtueelne menetlus ka TVK p 2.3 osas. Kuivõrd kaebaja esitas Tartu Vanglale 02.02.2018 vaide nr 1-11/46-1 TVK ning suitsetamise keelamise peale, siis tuleb tal oodata, mil tema vaie lahendatakse. Pärast vaide lahendamist on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole nõudega tühistada TVK p 2.3. Samal ajal peab kaebaja kohtule esitama ka nõude vangla kohustamiseks teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 12).
12.Kohus nendib, et kui kaebaja pöördub pärast tühistamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole, võib kohustamiskaebuse osas HKMS § 47 lg-st 2 tulenev 30-päevane kaebetähtaeg olla möödunud, kuid kaebajal on võimalik kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla käesolevas määruses toodud põhjendus, mille kohaselt on vaidluse eripära arvestades vajalik tühistamis- ja kohustamisnõudega kohtusse pöörduda samaaegselt. Samuti tuleb kaebajal arvestada, et tal ei pruugi enam olla võimalik nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelset menetlust tühistamisnõude osas läbida, kuivõrd vaie võib olla vanglale esitatud hilinenult. II
13.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vangla kohustamist lubada suitsetamine ning vangla kauplusest sigarettide soetamine. Kohus peab taotluse sisulist lahendamist võimalikuks, kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p 15 kohaselt ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Samuti toimub taotlusega seonduvalt vaidemenetlus, kuna kaebaja nõuab 02.02.2018 vaides nr 1-11/46-1 vanglalt ka luba suitsetada kolm sigaretti päevas ja osta vangla kauplusest sigarette.
14.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. XXX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 25.09.2017 kuni 24.01.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, mistõttu kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
15.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
16.Kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX on välja toonud, et tal esinevad tervisehäired ning et vangla ei ole osutanud talle abi heaolu parandamiseks. Tartu Vangla 05.02.2018 vastusest aga ilmneb, et kaebaja ei ole esitanud liigesevaluga või hingamisteede probleemidega seonduvaid kaebusi vaatamata sellele, et on viibinud tervishoiutöötajate vastuvõtul. Lisaks, kaebajal esinesid ärevushäired juba enne
suitsetamise keelamist. Kaebajale on pakutud psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi ning avaldusi, millest nähtuks kaebaja soov saada nikotiiniasendusravi, ei ole kaebaja esitanud. Kui kaebaja vajab suitsetamisest loobumisel tuge, on tal võimalik vangla poole pöörduda. Samuti, kaebaja võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
17.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
18.Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Tartu Ringkonnakohus 19.12.2017 määruse nr 3-17-2133 p-s 11 tõi julgeolekuohuna välja ka olukorra, kus sigarette kasutatakse kinnipeetavate vahelise valuutana. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
19.Võrreldavad ei ole kinnipeetavate ning vanglaametnike õigused ja vabadused, kuna lähtudes VangS §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.
20.XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.