lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-49/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-49/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-49

Haldusasi

S. K. kaebus Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusele nr 5-15/17/349-2 ja vanglas meditsiiniteenuse osutamata jätmisele.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – S. K. Eeldatud vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada talle kinnipidamisasutuses 27.09.2017 meditsiinilise abi osutamata jätmise, sellega tekitatud mittevaralise kahju summas 55 000 eurot, ning Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/349-2.
2.Kaebuse kohaselt hakkas kaebajal 27.09.2017 pärast õhtusööki halb ning ta kutsus valvuri, kes lubas kaebaja probleemist viivitamatult valveõele teatada. Mõne aja möödudes teavitati kaebajat, et valveõde enne õhtut ei tule ja meditsiinilist abi ei osuta. Õhtul tuli valveõde kaebaja juurde korralise ringkäigu korras ja väljastas kaebajale tema korralised õhtused ravimid. Kaebajale tema erakorralisest meditsiinilisest seisundist lähtuvalt valveõde abi ei osutanud. Kaebaja seisund halvenes ning järgmisel päeval osutati kaebajale meditsiinilist abi juba teiste meditsiiniteenuse osutajate poolt. Kaebaja pöördus 28.09.2017 kaebusega Tallinna Vangla poole, milles nõudis selgitust, miks valveõde 27.09.2017 kohe kaebaja juurde ei tulnud. Kaebaja palus valveõelt võtta seletuskiri. Tallinna Vangla käsitas kaebaja pöördumist selgitustaotlusena ja vastas sellele 30.10.2017 kirjaga nr 5-18/17/20649-2 (vastus selgitustaotlusele). Kaebaja vastusega ei rahuldunud ning esitas Tallinna Vanglale 04.12.2017 vaide. Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/349-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Leian, et kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada, kuna sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Leian, et antud kaebuse läbivaatamine meditsiiniteenuse osutamata jätmise ning sellega tekitatud kahju hüvitamise osas halduskohtu pädevusse ei kuulu. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lõikes 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on saada hüvitist selle eest, et talle ei osutatud õigeaegselt asjakohast tervishoiuteenust. Kaebaja näol on tegemist Tallinna Vanglas viibiva vahistatuga. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS)). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt lahendid asjades nr 3-3-1-53-10, p 9 ja nr 3-3-1-69-10, p 9). Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades VangS-st tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiutöötajana käsitatakse muuhulgas meditsiiniõde (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab järelikult ka valveõe poolt kinni peetava isiku meditsiinilise läbivaatuse. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi tsiviilasi. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seetõttu ei kuulu kaebajale tervishoiuteenuse osutamisega viivitamisest või tervishoiuteenuse osutamise keeldumisest tõusetunud vaidlus halduskohtu pädevusse (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-69-10). Kaebus tuleb õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes seega tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel.
4.Isegi kui kaebus kuuluks tervishoiuteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus hüvitamisnõudes siiski tagastada, kuna hüvitamisnõuete esitamiseks on kinnipeetavale nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetluskord (VangS § 11 lg 8). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla vastava taotluse lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebajale tagastada ka juhul kui halduskohtul

oleks pädevus kaebust menetleda, kuna kaebaja ei oleks läbinud kaebuse esitamisele seatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4).

5.Kaebus tuleb kaebajale tagastada ka vaideotsuse vaidlustamise osas. HKMS § 45 lg 4 järgi võib vaideotsuse peale esitada kaebuse vaid juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ehkki kaebusest ei ole selgesti väljaloetav, millise nõudega soovib kaebaja vaidlustada Tallinna Vangla vaideotsust, ei nähtu kaebusest, kuidas rikub vaidlustatud vaideotsus kaebaja õigusi meditsiiniteenuse osutamata jätmise juhtumist ja vangla vastusest sõltumatult. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ainsatki väidet, mis viitaks sellele, et kaebajal oleks etteheiteid vaidemenetlusele. Seetõttu, kuna minu hinnangul ei saa vaidlustatud vaideotsus vaideesemest sõltumatult kaebaja õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse vaideotsuse vaidlustamise osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
6.HKMS § 121 lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kaebust asjakohase meditsiinilise abi osutamise või osutamata jätmisega seotult saab käsitada hagiavaldusena, ning kaebahal on võimalik pöörduda Harju Maakohu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium