lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2654/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2654/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2654

Määruse kuupäev

7. veebruar 2018

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

XXX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XXX

RESOLUTSIOON

Tagastada XXX kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXX (kaebaja) esitas 16. novembril 2017 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 300 eurot. Kahjunõude kohaselt tekitati kahju sellega, et 2. septembril 2017 viidi kaebaja Tallinna Vanglas jalutuskäigule kell 14:56, kuid kuna valvur unustas ta jalutusboksi, siis toodi kaebaja kambrisse tagasi alles kell 19:24.
2.Tallinna Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 12. detsembri 2017 otsusega nr 537/17/145-4, 5-37/17/148-2 rahuldamata. Tallinna Vangla arvates ei ole kaebajale vaidlusaluse vangla tegevuse tagajärjel rahaliselt hüvitamisele kuuluvat kahju tekkinud. Kuivõrd vanemvalvur vabandas kaebaja ees, on vangla hinnangul võimalikud ebamugavused temale heastatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse jalutuskäigu läbiviimisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja viibima jalutuskäigu ajal õues vihma käes ning ei pääsenud WC-sse, samuti jäi kaebaja ilma soojast toidust. Kaebaja oli sunnitud pöörduma ka meedikute poole, sest tal hakkasid valutama hambad ja pikaajalise õues viibimise tõttu oli ta enesetunne halb.
4.Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2017 määrusega anti XXX kaebus kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
5.Kaebaja esitas 15. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse. Kaebaja leiab, et jalutusboksi jätmisega rikuti Tallinna Vangla sisekorraeeskirju. Lisaks toob kaebaja välja, et ta kirjutas peale intsidenti Tallinna Vangla direktorile avalduse vangla videokaamerate salvestuste saamiseks, millele saadetud vastuses vangla vabandas juhtunu pärast. Nimetatu asjaolu kinnitab, et vangla tegevus oli õigusvastane. Kaebuse täiendusele lisas kaebaja Tallinna Vangla
12.detsembri 2017 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning 21. septembri 2017 vastuse pöördumisele nr 54-18/17/18684-2.

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ehkki kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et ta taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise ja materiaalse kahju väljamõistmist, mõistab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib siiski üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, mis seisneb kaebaja väärikuse alandamises ning võimaliku tervisekahju tekitamises. Ka kohtueelses menetluses taotles kaebaja üksnes mittevaralise kahju hüvitamist ning kaebuses ja selle täienduses ei ole isik välja toonud, milles seisnes talle vaidlustatud vangla tegevusega tekitatud varaline kahju. Kohtu hinnangul ei ole varalise kahju tekkimine antud juhul ka tõenäoline.
8.Kuna kaebus on esitatud kohtule enne 1. jaanuari 2018, siis tuleb kaebuse tagastamise aluste kontrollimisel lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku redaktsioonist, mis kehtis kaebuse esitamise ajal (HKMS § 288 lg 11). HKMS § 121 lg 2 p 2 nägi ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, siis ei ole võimalik ka kaebuse eesmärki saavutada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 12). Kohtu hinnangul on kaebuse tagastamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb tagastada.
9.Vaidlust ei ole selles, et 2. septembril 2017 viibis kaebaja Tallinna Vangla jalutusboksis kokku 4 tundi ja 28 minutit. Kohtule esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses tunnistab vangla rikkumist ja on kaebaja ees vabandanud. Selles asjas on seega vaidluse all üksnes see, kas vangla tegevusega kaasnes sedavõrd intensiivne kaebaja õiguste riive, et õigustatud on rahalise hüvitise välja mõistmine.
10.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13).
11.Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kaebaja jätmisel vangla jalutusboksi 4 tunniks ja 28 minutiks oli tegemist kaebaja õiguste intensiivse rikkumisega. Tegemist ei ole iseenesest niivõrd pika ajaperioodiga, et selle vältel värskes õhus viibimisega saanuks kaebajale mingeid rahalist hüvitamist väärivaid kahjulikke tagajärgi tekkida.
12.Lisaks jalutuskäigu kestusele on kaebaja välja toonud, et jalutuskäigu ajal ei saanud ta kasutada tualetti ja ka see põhjustas kaebajale kahju tekkimise. Iseenesest võis see asjaolu põhjustada kaebajale lühiajalist ebamugavustunnet, kuid kohus arvestab, et Tallinna Vangla otsuse kohaselt ei avaldanud kaebaja peale jalutuskäigu lõppemist valvurile ühtegi pretensiooni seoses asjaoluga, et jalutuskäigu ajal oleks olnud tal vaja tualetti kasutada. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et ta üritas jalutuskäigu ajal valvureid tualeti kasutamise

vajadusest teavitada. Ainuüksi tualeti kasutamise võimaluse puudumine ei tähenda, et kaebaja inimväärikust rikuti või talle põhjustati tervisekahju, mille hüvitamiseks tuleks välja mõista rahaline hüvitis.

13.Seoses kaebaja etteheitega, et ta pidi jalutuskäigu ajal viibima õues vihma käes, nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et kuna jalutusboksis saab sademete korral betoonist katuseääre all varjus olla ning jalutusboksid on ümbritsetud seintega, mis varjavad tuule eest, siis sellistes oludes viibivale ilmastikule vastavalt riietunud täiskasvanud isikule ei saa lubatust mõnevõrra pikem välitingimustes viibimine tekitada RVastS § 9 mõttes hüvitatavat kahju.
14.Kaebaja toob kaebuses ka välja, et ta oli väidetavalt sunnitud pöörduma meedikute poole, kuna pikaajalise õues viibimise tõttu hakkasid tal hambad valutama ja tema enesetunne oli halb. Kaebaja tervisekaardil puuduvad andmed, et kaebaja oleks peale 2. septembri 2017 jalutuskäiku pöördunud meditsiiniosakonna poole selliste kaebustega, mida saaks seostada kõnealuse jalutuskäiguga. Kohtule esitatud kaebuses ei ole samuti esitatud mitte ühtegi asjaolu, mis kinnitaks terviseseisundi halvenemist seoses jalutuskäiguga.
15.Kaebaja heidab ette samuti seda, et ta jäeti ilma soojast toidust. Tallinna Vangla otsuse kohaselt anti toidujagamisel 2. septembril 2017 kell 17:45 kambrisse ka kaebaja toit. Kohus märgib, et kuna kaebaja toodi sel päeval jalutuskäigult kambrisse tagasi alles kell 19:24, siis on tõenäoline, et selleks ajaks oli kaebajale jagatud toit jahtunud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist aga kuigi intensiivse kaebaja õiguste rikkumisega. Lisaks on vangla kodukorra p 9.10 kohaselt kinnipeetav kohustatud viivitamatult teavitama korrapidajat, kui tal on toidu kvaliteedile pretensioone. Kaebaja toidu kohta kaebusi ei esitanud. Kaebaja kannatused ja ebameeldivused, mis kaasnesid seoses jalutuskäiguga ja seondusid muuhulgas ka jahtunud toiduga ei olnud sellised, mis ületaksid inimväärikuse alandamise künnise ning saanuks tekitada kahju, mille hüvitamise kohaseks viisiks on rahaline hüvitis.
16.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus arvestab ka seda, et kaebaja jalutusboksi jätnud vanemvalvur vabandas kaebaja ees koheselt. Samuti on Tallinna Vangla märkinud 21. septembril 2017 kaebaja pöördumisele vastates, et vaidlusaluse intsidendi näol oli tegemist inimliku eksimusega ning veelkord juhtunu pärast vabandanud. Kaebuses toodud asjaolud ei kinnita, et kaebaja inimväärikust oleks vangla tegevusega alandatud või tekitatud tervisekahju, mis tingiks rahalise hüvitise määramise kaebajale. Seepärast tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium