XXX kaebus Jõgeva Linnavalitsuse 31.07.2017 korralduse nr 163 ja 11.09.2017 korralduse nr 200 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas; Vastustaja – Jõgeva linn
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 05.03.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX on Jõgeva linnas Turu tn 14 kinnistu (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) omanik alates 24.03.2015. 30.06.2017 esitas XXX Jõgeva Linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste määramiseks, eesmärgiga laiendada elamut ning seadustada Turu tn xx hoone Lille tn x poolses küljes asuv garaaž, mis oli olemas juba 2001. aastal, mil kehtestati Turu tn xx, Jõgeva detailplaneering.
2.Jõgeva Linnavalitsus keeldus 31.07.2017 korraldusega nr 163 (vaidlustatud korraldus) Turu tn xx elamu laiendamiseks projekteerimistingimuste andmisest, kuna puuduvad mõjuvad põhjendused kehtestatud planeeringulahenduse muutmiseks. 01.09.2017 esitas XXX Jõgeva Linnavalitsusele vaide nimetatud korralduse tühistamiseks. Jõgeva Linnavalitsus jättis 11.09.2017 korraldusega nr 200 kaebaja vaide rahuldamata.
3.11.10.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Linnavalitsuse 31.07.2017 korralduse nr 163 „Turu tn xx elamu laiendamiseks projekteerimistingimuste andmisest
keeldumine“ ja 11.09.2017 korralduse nr 200 „Turu tn xx elamu laiendamiseks projekteerimistingimuste andmisest keeldumise peale esitatud vaide läbivaatamine“ tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 12.10.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 08.11.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.
5.Tartu Halduskohus otsustas 18.12.2017 määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 08.01.2018 saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlemata, väites, et puuduvad põhjendused korralduse andmise ja põhjendatuse osas ning rikutud on menetlusnorme, seega on vaidlustatud korraldused õigusvastased. Kaebaja leiab, et Jõgeva Linnavalitsus on rikkunud ärakuulamisõigust, jättes vaide esitajale andmata võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, seega tuleb korraldus juba ainuüksi seetõttu tühistada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei saa isikul olla õigus nõuda projekteerimistingimusi ega õigustatud ootus eeldada, et detailplaneeringut muudetakse. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse tühistamine ei aita kaasa kaebaja garaaži n-ö seadustamisele. Vastustaja väidab, et kaalus otsuse tegemisel, kas üldse projekteerimistingimusi väljastada, mistõttu ei asunud ta nende väljastamisest keeldumisel hindama, kas nende andmine soovitud mahus on üldse võimalik. Kuna ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 2 välistab hoonestusala suurendamise rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest, on detailplaneeringu joonise põhjal ilmne, et soovitud muudatus ületab seda nõuet. Seetõttu on enam kui tõenäoline, et ka asja uuel otsustamisel vastustaja kõnealuse garaaži seadustamist projekteerimistingimuste andmisega lubada ei saa.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Jõgeva Linnavolikogu 20.06.2001 määrusega nr 21 kehtestati Jõgeva linnas Turu tn xx asuva krundi detailplaneering, millega määrati krundi ehitusõigus, piiritleti krundi hoonestusala ja nähti ette elamule juurde ehitatud garaaži likvideerimine (tl 23-27). Vaidlust ei ole selles, et Turu tn xx elamu Lille tn xx poolses küljes asuv garaaž oli ehitatud omavoliliselt 2000. aastal, seega juba enne detailplaneeringu kehtestamist, mis nägi selgesõnaliselt ette nimetatud juurdeehituse lammutamise.
9.Asja materjalidest nähtuvalt omandas kaebaja Jõgeva linnas Turu tn xx kinnistu juba 24.03.2015 ja sama aasta suvel selgitas arhitekt kaebajale endale planeeringu nõuetest ning linnavalitsuse kavatsusest nõuda planeeringulahenduse järgimist. Kohus on seisukohal, et kinnistu uus omanik on varasema omaniku eriõigusjärglane kõigis planeerimisõiguslikes suhetes, mis puudutavad kinnistut. Seega on isikul kinnistu omandamist kaaludes võimalik arvestada juba kehtestatud detailplaneeringuga ja kohustus seda järgida. Kuna kehtestatud detailplaneering nägi ette omavoliliselt ehitatud garaaži likvideerimise, siis oli kaebajal kohustus garaaž lammutada, kuid mida ta kuni käesoleva ajani teinud ei ole. Samas pidi kaebaja kinnistut ostes olema teadlik asjaolust, et detailplaneeringuga kehtestatud Turu tn xx hoone Lille tn xx poolses küljes asub õigusliku aluseta püstitatud garaaž, esitas ta alles 30.06.2017 Jõgeva Linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste määramiseks, eesmärgiga laiendada elamut ning seadustada Turu tn xx Lille tn xx poolses küljes asuv garaaž.
10.Kohtu arvates on kaebaja ekslikul arusaamal, et detailplaneeringu elluviimine ei ole talle kohustuslik. Vaatamata asjaolule, et kõnealust garaaži ei ole planeeringu kehtestamisest 16 aasta jooksul likvideeritud, on detailplaneering kui haldusakt kaebajale täitmiseks kohustuslik. 2001. aastal kehtestatud ja kuni käesoleva ajani kehtiv detailplaneering nägi selgesõnalistelt ette kõnealuse garaaži likvideerimise.
11.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust, jättes vaide esitajale andmata võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt võib menetlusosalise arvamuse ja vastuväited jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
11.1.Vastustajale esitatud taotlusest nähtuvalt soovis kaebaja seadustada väidetavalt 2000. aastal omavoliliselt ehitatud garaaži. Kohtu arvates puudus vastustajal antud juhul vajadus lisaandmete saamiseks, kuna kehtiv detailplaneering oli kehtestatud juba 2001. aastal ja pärast detailplaneeringu kehtestamist ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis takistaks planeeringu elluviimist uuel majaomanikul. Kohus peab igati põhjendatuks Lille tn xx kinnistu omaniku seisukohta, et ta ei ole jätkuvalt nõus garaaži asukohaga, kuna see asub Lille tn xx elamust ca 2 m kaugusel ja varjab valgust. Vaadates avalikult kättesaadavast Internetileheküljelt Google Maps Turu tn xx ja Lille tn xx hoonete fotosid, ei saa kohtul olla kahtlust Lille tn xx kinnistu omaniku väites, et garaaži katuselt valguv sadevesi uputab Lille tn xx elamu keldrit. Seega kohus nõustub vastustajaga, et nad ei pidanud põhjendatuks ja mõistlikuks asuda täiendavalt kaalutlema, kas nimetatud garaaži on võimalik sellises asukohas säilitada. Samas lubab ka HMS § 40 lg 3 p 2 jätta menetlusosalise arvamuse ja vastuväited ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale nagu antud juhul ja seega puudus vastustajal ka igasugune vajadus lisandmete saamiseks.
12.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kaalutlemata. Vaidlustatud korralduses on viidatud nii faktilistele asjaoludele – kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt tuleb garaaž lammutada kui ka õiguslikule alusele - EhS § 32 p-dele 3 ja 5. Samuti on vastustaja vaidlustatud korralduses põhjendanud, miks linnavalitsuse hinnangul ei vasta projekteerimistingimuste taotlus EhS §-s 27 esitatud tingimustele ja kirjeldanud ka samas vastuolu nii õigusaktide (detailplaneering) kui isikute õigustega.
Samuti on kohtu arvates vaide läbivaatamise korralduses vastustaja piisava põhjalikkusega selgitanud, milline tähendus on detailplaneeringul ning miks linnavalitsus ei pea põhjendatuks ja mõistlikuks asuda täiendavalt kaalutlema, kas detailplaneeringuga saavutatud kokkulepe arvestab piisavalt kõikide osapoolte huve ning kas garaaži on sellises asukohas võimalik säilitada. Seega on vastustaja kohtu arvates nii vaidlustatud korraldust kui vaide läbivaatamise korraldust piisavalt põhjendanud ja kaalutlenud, miks ta keeldus Turu tn xx elamu laiendamiseks projekteerimistingimuste andmisest.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vastustaja ei ole rikkunud menetlusosaliste ärakuulamisõigust ega menetlusnorme, vaidlustatud haldusaktid on nõuetekohaselt põhjendatud ja vastu on võetud kaalutletud otsus, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus, järelikult tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.