lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2734/9

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2734/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2734/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2734

Haldusasi

Dmitri Meštšenski esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Meštšenski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Dmitri Meštšenski

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
HKMS § 63Põhistamine
1.Määruskaebuse esitaja esitas 10.12.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse. Määruskaebuse esitaja väitis esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas 03.12.2017 vanglale vaide keeldumise peale anda talle õigus vanglas suitsetamiseks ja õigus sigarettide ostmiseks vangla kauplusest ning esitas 08.12.2017 vaide Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 tühistamiseks. Suitsetamise piirangud vanglas ületavad kannatuste ja ebamugavuse taseme, mis vangistusega paratamatult kaasneb. Määruskaebuse esitaja palus kohaldada esialgselt õiguskaitset vaide vaidluse ajaks ning võimaldada vanglas suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest.
2.Tartu Halduskohus jättis 21.12.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul saab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise

tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus samade seisukohtade juurde. Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Halduskohus jättis HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määruse peale 03.01.2017 määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta esitas esialgse õiguskaitse taotluse seoses sellega, et vanglas viidi sisse suitsemise keeld. Halduskohus jättis tähelepanelikult asja uurimata. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul taastada tema põhiõiguslikud õigused, lubades tal ise otsustada, kas suitsetada või mitte ning selle küsimuse lõpliku lahendamiseni taastada tema õiguskaitse koos kõikide võimalustega nii suitsetada kui ka soetada sigarette vanglapoe kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Esmalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse (I) ja seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
5.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrust, millega jäeti määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja sai vaidlustatud määruse kätte 29.12.2017 ja määruskaebus on esitatud 03.01.2018.
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele.

II

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
8.Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on kohtul õigus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui selle kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Seejuures peab tulenevalt HKMS § 250 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse esitaja oma taotlust põhistama. HKMS § 63 esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitajal taotluses kohut veenda, et esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamine on tema õiguste kaitseks vajalik.
9.Ringkonnakohus märgib, et sõltumata sellest, kas määruskaebuse esitaja on vaide esitanud või mitte, puudub määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne määruskaebuse esitaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ning määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Tartu Ringkonnakohus on 06.12.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 leidnud, et pöördumatuks tagajärjeks ei saa pidada asjaolu, et kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus selgitas, et sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohus ei välistanud küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leidis et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus jääb eelpool viidatud määruses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et käesoleva asja asjaolud ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele.
10.Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja palunud tühistada põhiõigusvastane ja diskrimineeriv käskkiri suitsetamise keelustamise kohta vanglas. Ringkonnakohus jätab selle taotluse tähelepanuta, sest esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuses ei saa esitada nõuet haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib halduskohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Peale vaidemenetluse nõuetekohast läbimist saab esitada tühistamisnõude halduskohtule.
11.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses palunud kohtul taastada tema põhiõiguslikud õigused, lubades tal endal otsustada, kas suitsetada või mitte. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja väited, kas suitsetamise keeld on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas, saab kohus lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega alles pärast seda, kui määruskaebuse esitaja on pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab algatada menetluse vanglas suitsetamise keelu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks alles siis, kui halduskohus otsustab lõplikult asjakohase õigusküsimuse üle, ning seda juhul, kui halduskohus leiab, et vangla kodukorra vastavad sätted tuleb tühistada ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kehtivuse korral ei ole kodukorra muudatuste tühistamine võimalik (RKPJKm 20.11.2017, 5-17-33/2, 5-17-40/2 ja 5-17-41/2).
12.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrus muutmata.

allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja