Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 30. jaanuar 2018, Tartu 3-16-1347
Haldusasi
Stilmet OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. juuni 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035818-29 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a otsus Stilmet OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Stilmet OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta Stilmet OÜ menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. märts 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 6. juuni 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/035818-29 kohustati Stilmet OÜ-d tasuma täiendav maksusumma 972 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole Stilmet OÜ ostnud Sipload OÜ-lt keevitustraati, hoolimata seda kajastavast arvest.
2.Stilmet OÜ esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei kinnita ükski tõend seda, et keevitustraati ei ostetud.
3.Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Riigikohus on selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Ei saa eeldada, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (RKHKo 3-3-1-73-10, p 10).
3.2.Maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja ei ostnud Shipload Plus OÜ-lt arvel kajastatud kaupa. Seega on tõendatud tehingu mittetoimumine arvel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust.
3.3.Seda, et kauba müüjaks ei olnud Shipload OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, kinnitavad järgmised asjaolud: kaebaja ei saanud keevitustraati vastu võtta 3. novembril 2015; tõendatud pole keevitustraadi vedamine; maksumenetluses näidatud haagisega ei olnud võimalik transportida 2160 kg kaaluvat keevitustraati; väidetavas kauba pealelaadimise kohas ei asu ühtegi keevitustraadi müüjat; veoteenuse arve esitati maksuhaldurile hiljem; kolmanda isiku seletuse järgi oli autokoorem liiva täis ja sinna poleks keevitustraati mahtunud; ostu-müügi tehingu pooled olid varasemast tuttavad; tõendatud pole keevitustraadi ostmine Shipload Plus OÜ poolt Koristus Pro OÜ-lt ning viimane on mittetegutsev ettevõte; traadi transpordi mittetoimumist kinnitavad nii G. Dancis kui A. Levitski.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Stilmet OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
4.1.Kaebaja taotles asja lahendamist istungil ja tunnistajate ülekuulamist, kuid kohus määras asja lahendamiseks kirjalikku menetlusse ning jättis tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
4.2.Kaebaja taotles kahe tunnistaja (G. Dancis ja A. Levitski) ülekuulamist. Ehkki nad olid maksumenetluses üle kuulatud, hoiatatakse kohtumenetluses isikuid valeütluste andmise eest. Maksumenetluses seda ei tehta, mistõttu tuleks eelistada kohtuistungil antud seletusi.
4.3.Kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kohus on põhjendanud lahendit viidetega vaidlustatud haldusaktile. Halduskohus on sisuliselt jätnud analüüsimata kaebaja väited. Kaebaja viitas nt sellele, et maksuhalduri arvates tõendavad kauba puudumist ka selliste isikute (A. Škodenko) seisukohad, kes ei viibinud kauba laadimise juures ega teadnud selle sisu. Samuti jääb arusaamatuks seisukoht, et keevitustraadi puudumist koormas tõendab see, et transporti osutanud äriühing väljastas teenuse eest arve alles siis, kui maksuhaldur soovis saada informatsiooni Shipload Plus OÜ-lt tehingute kohta kaebajaga.
4.4.Ebaselge on ka, kas kauba kohale toimetanud autojuht A. Levitskile oli esitatud küsimus keevitustraadi kohta või kirjeldas ta vaid peamiselt veetud kaupa (liiva).
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebajal oli piisavalt võimalusi oma seisukohtade väljendamiseks. Tunnistajate ülekuulamine ei pruugi anda kohtuvaidluses teistsugust tulemust ning oleks seega vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
5.2.Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud.
5.3.A. Škodenkolt võeti seletused kui veoteenust osutanud äriühingu (F.L.C.S OÜ) juhatuse liikmelt.
5.4.A. Levitskilt küsiti selgitusi metallmaterjalide kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Põhilised asjaolud, miks asus maksuhaldur seisukohale, et Shipload Plus OÜ 30. novembri 2015. a arve alusel tegelikult kaebaja keevitustraati sellelt äriühingult ei ostnud, on järgmised.
7.1.Kaebaja volitatud esindaja A. Petrovski seletuse järgi ei toimunud keevitustraadi vastuvõtmine varem kui arvel märgitud kuupäeval. Arve oli koostatud 30. novembril 2015, kuid saatelehe järgi toimus keevitustraadi üleandmine varem, 3. novembril 2015. Seega on seletus ja arve omavahel vastuolus.
7.1.Müüja (Shipload Plus OÜ) esindaja sõnul transporditi keevitustraat kaebajale sama transpordivahendiga, millega viidi kaebajale ka liiva. Transporditeenust osutanud äriühingu (F.L.C.S. OÜ) juhatuse liikme A. Škodenko seletuse kohaselt keevitustraadi vedu ei toimunud, kuna auto koorem oli juba liiva täis ning keevitustraati sõidukile enam ei mahtunud. Ka vedu teostanud autojuht A. Levitski sõnul vedas ta 3. novembril 2015 liiva ning ta ei kinnita keevitustraadi vedamist.
7.2.Transpordivahenditena, millega kaupa väidetavalt transporditi, on esitatud kahe sõiduki numbrid. Kauba vedaja F.L.C.S. OÜ juhatuse liikme A. Škodenko sõnul kuulub üks neist sõidukitest (number 397BGB) tema äriühingule ning sellega toimus liiva transportimine kaebajale. Haagist (number 454DN) sellel äriühingul A. Škodenko sõnul ei ole. Maanteeameti andmetel on sellise numbrimärgiga haagis väikese kandevõimega, kuni 360 kg, ning sellega ei saanud transportida keevitustraati, mis kaalus 2160 kg.
7.3.Kauba müüja (Shipload Plus OÜ) poolt transportijale (F.L.C.S. OÜ) esitatud tellimuselt nähtub keevitustraadi pealelaadimise kohaks Betooni 3, Harku vald. Kuid ükski selle kinnistuga seotud äriühingutest ei tegele keevitustraadi müügiga.
7.4.Kauba müüja Shipload Plus OÜ esindaja A. Avdenja seletuse kohaselt ei viibinud ta keevitustraadi peale- ega mahalaadimise juures, kuid on allkirjastanud saatelehe, mille järgi oli just tema keevitustraadi üleandjaks kaebajale (tl 33, kd I).
7.5.Saatelehte ei saanud kaebajale edastada ka autojuht A. Levitski, kuna ta on selgitanud, et talle anti 3. novembril 2015 vaid saateleht liiva kohta.
7.6.Transportija (F.L.C.S. OÜ) esitas veoteenuse eest arve müüjale (Shipload Plus OÜ) alles 8. veebruaril 2016, st pärast seda, kui maksuhaldur pöördus müüja poole teabe saamiseks. On tavapäratu, et teenuse osutaja ei soovi saada raha teenuse osutamise eest.
7.7.Kaebaja töötaja G. Dancis on kirjeldanud üksikasjalikult liiva vastuvõtmist novembris 2015, ning on muuhulgas öelnud, et Shipload Plus OÜ-lt ostetud liiva puhul oli auto täis. Seega ei saanud sama vedaja tuua sama autoga keevitustraati, kuna auto oli täis ja sinna polnud võimalik rohkem kaupa laadida.
7.8.Kaebajal puudub laoarvestus, ostetud kaup kantakse kohe kuluks. Seetõttu puudub maksuhalduril võimalus kontrollida seda, kuidas ostetud materjali kasutatakse. Kui ettevõte ei saa esitada materjalide ja valmistoodangu koguselist arvestust või hinnangulist materjali kulu, viitab see sellele, et ettevõttel on soov varjata kas tehingute tegelikku sisu, materjalikulu või toodangumahtusid (tl 33p, kd I).
7.9.Nii kaebaja, müüja, veoteenuse osutaja kui äriühingu, kellelt müüja Shipload Plus OÜ keevitustraadi eelnevalt ostis (Koristus Pro OÜ) seletustest nähtub, et nad tunnevad üksteist juba ammu.
7.10.Tõendatud pole see, et müüja Shipload Plus OÜ ostis keevitustraadi eelnevalt Koristus Pro OÜ-lt, nagu ta väidab. Peale arve, millel puuduvad allkirjad, ei ole esitatud teisi ostmist kinnitavaid dokumente, ei nähtu Koristus Pro OÜ-le tasumist ja ka Koristus Pro OÜ ei ole kinnitanud traadi müümist Shipload Plus OÜ-le. Koristus Pro OÜ-l puuduvad töötajad ning tegemist on mittetegutseva ettevõttega (tl 34, kd I).
7.11.Keevitustraadi kirjeldus arvel oli teiste keevitustraadi ostmise arvetega võrreldes umbmäärane (tl 11, kd I). Eelnev kinnitab ringkonnakohtu jaoks piisavalt veenvalt, et maksuhalduri seisukoht on õige ning tegelikult ei ole väidetavat keevitustraadi ostmist kaebaja poolt Shipload Plus OÜ-lt aset leidnud. Tegelikult ei kinnita seda miski peale arve ning kaebaja kinnituste. Puuduvad isegi tõsikindlad andmed vaidlusaluse keevitustraadi olemasolu kohta kaebajal. Ka keevitustraadi transport ei saanud kaebaja väidetud viisil toimuda, sest peale kaebaja kinnituse ning saatelehe ei kinnita seda miski. Oluline on seegi, et tõenäoliselt polnud keevitustraati olemas ka väidetaval müüjal, Shipload Plus OÜ-l, sest viimane ei saanud seda soetada Koristus Pro OÜ-lt, kuna sellel äriühingul puudus majandustegevus ning soetamist ei kinnita jällegi mitte midagi peale arve. Seega ehkki peale kaebaja kinnituste on vormistatud ka mõned dokumendid, mis keevitustraadi ostmist kajastavad (arved, saateleht), kinnitavad kõik muud asjaolud veenvalt seda, et tegelikult kaebaja keevitustraati Shipload Plus OÜ-lt ei soetanud. Väga hästi sobitub sellesse skeemi asjaolu, et kõik tehingute pooled on omavahel valdavalt ammused tuttavad (tl 34, kd I), mis on iseloomulik olukorrale, kus raamatupidamises kajastatakse arveid tegelikult mittetoimunud tehingute kohta, eesmärgiga tekitada endale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning viia ettevõttest raha tulumaksuvabalt välja. Tehinguga seotud isikute omavaheline pikaajaline tutvus võimaldab hõlpsasti sellise näiliku tehingu lavastamist ning vajadusel üksteise väidete toetamist.
8.Kaebaja heidab halduskohtule ette istungi korraldamata jätmist ning tunnistajate üle kuulamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas olukorras omistada istungi korraldamata jätmisele sellist kaalu, et see tingiks halduskohtu otsuse tühistamise. Kaebaja soovis istungil tunnistajatena üle kuulata G. Dancist (kaebaja töötaja, kes võttis vastu liiva) ning A. Levitskit (autojuht, kes liiva tõi). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks nende isikute tunnistused sellise võtmetähtsusega, mis muudaksid maksuotsusele antavat hinnangut. Isegi kui ette kujutada, et istungil kinnitavad nüüd need isikud keevitustraadi olemasolu (selle vastuvõtmist ja vedamist), siis jääksid ikkagi kõrvaldamata muud olulised asjaolud, mis tehingu mittetoimumisele viitavad – nt fakt, et keevitustraadi olemasolule kaebajal ei viita ükski dokument laoarvestuses ega mingi muu asjaolu; et Shipload Plus OÜ ei saanud seda soetada Koristus Pro OÜ-lt; et arusaamatuks jääb keevitustraadi väidetav pealelaadimine aadressilt, kus keegi keevitustraati ei müü jne. Isegi kui kaebaja poolt soovitud tunnistajad annaksid uued ütlused, mis oleks varasematega vastuolus (varem nad keevitustraadi olemasolu veoses ei kinnitanud), siis asuks ringkonnakohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates ikkagi seisukohale, et tehingut ei ole aset leidnud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tunnistajate üle kuulamata jätmine ning istungi korraldamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis tingiks halduskohtu otsuse tühistamise, sest halduskohus on jõudnud õigele lõpptulemusele. Vaidlus on piisavalt selge. Tunnistajate ülekuulamine ei oleks muutnud olulisi asjaolusid, mis kinnitavad maksuotsuse õiguspärasust (vrd RKHKo 3-3-76-14, p 29). Kaalukaks peab ringkonnakohus sellisele seisukohale asumisel ka fakti, et kaebaja ei taotlenud istungi korraldamist ringkonnakohtus. Ta on selgesõnaliselt märkinud, et peab võimalikuks asja lahendamist ringkonnakohtus kirjalikus menetluses. Kui kaebaja pidas tõesti istungi korraldamata jätmist nii suureks menetlusveaks, oleks ta saanud taotleda istungi korraldamist ringkonnakohtus ning tunnistajate ülekuulamist siin. Üksnes tunnistajate üle kuulamata jätmise pärast halduskohtu otsuse tühistamine ja asja uueks arutamiseks halduskohtule saatmine olukorras, kus soovitud tunnistajate ütlused ilmselgelt haldusasja lõpptulemust muuta ei saaks, oleks ilmses vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et eelistada tuleks kohtumenetluses antud tunnistajate ütlusi, kuna kohtumenetluses hoiatatakse tunnistajat valeütluste andmise eest, mida maksumenetluses ei tehta. Sellisele hoiatusele ei saa omistada erilist kaalu, sest tõsikindlale seisukohale asumine, et tegemist on valeütlusega, on äärmiselt keeruline, ning vastavalt on isiku selle eest karistusseadustiku § 320 lg 1 alusel karistamine pigem vähetõenäoline. Küll aga võib kohtumenetluses ja maksumenetluses antud ütluste vastuolu hindamine viia erinevatel põhjustel selleni, et usaldusväärsemaks hinnatakse maksumenetluses antud ütlused. Seetõttu ei pea ringkonnakohus tunnistajate üle kuulamata jätmise pärast vajalikuks halduskohtu otsust tühistada.
9.Ka kohtuotsuse põhjendustele ei saa ette heita selliseid puudusi, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Asjaolu, et halduskohus on viidanud maksuotsusele, ei tähenda põhjendamispuudust, vaid oluliste asjaolude väljatoomist, mis kinnitavad maksuotsuse õiguspärasust. Otsuse jälgitavuse ja mõistmise lihtsustamiseks on seda teinud ka ringkonnakohus (ülal p 7). Ringkonnakohus möönab, et halduskohtu otsuses ei ole käsitletud kõiki (või isegi enamikku) kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid (tl 3, kd I), kuid arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ei pea ringkonnakohus seekord otsuse tühistamist sellel põhjusel vajalikuks, sest analüüsimata seisukohti ei ole kokkuvõttes palju ning neid on võimalik käsitleda ringkonnakohtu otsuses.
10.Üheks kandvaks väiteks on kaebajal, et autojuht A. Levitskilt ega veoteenust osutanud F.L.C.S. OÜ juhatuse liikmelt A. Škodenkolt ei küsitud konkreetselt keevitustraadi kohta. Asja materjalidest nähtuvalt küsiti A. Škodenkolt: „Palun kirjeldage, mis kaup pandi peale aadressil Betooni tn 3? Kas oskate öelda, kui suur kogus oli pealelaaditav kaup?“ Sellele vastas A. Škodenko, et „See oli kottides tonnistes, seal oli liiv. Kotid olid valged kotid, standardkotid. Mingi 24 kotti oli. Tõstukiga pandi peale. Peale liiva ei olnud midagi, see oli täis auto, maksimumkaalus.“ (tl 137p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et see küsimus oli suunatud kauba kirjeldamiseks tervikuna ning mingeid konkreetseid suuniseid kauba olemuse kohta küsimuses ei olnud. Seega ei saa rääkida vastaja eksitamisest ning vastajal oli võimalik anda selgitusi ka keevitustraadiga seoses. Et vastuses keevitustraati üldse ei mainitud, näitab seda, et keevitustraati veoses polnud. Autojuht A. Levitskilt küsiti; „Palun kirjeldage täpsemalt, millist kaupa vedasite 3. novembril 2015“ (tl 140p, kd I). Seega ei olnud ka see küsimus suunatud liivakoorma kirjeldamisele. Küll nähtub aga A. Levitski vastusest, et ta ei kirjeldanud seal mingisugust keevitustraati, vaid rääkis suurte, tonniste kottide laadimisest tema autole, mis on standardne pakend puistematerjalide veoks (tl 145, kd I). Keevitustraati ta ei maininud. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et autojuht mainis liiva veoauto koormana üksnes seetõttu, et koorem koosnes valdavalt liivast. Selline väide on täiesti oletuslik ega sobitu muude asjaoludega, mis kinnitavad, et keevitustraati tegelikult ei ostetud. Ringkonnakohus meenutab, et keevitustraadi olemasolu kinnitavad üksnes arved ning saatedokument, mida on lihtne koostada, ning kaebaja kinnitus. Muud asjaolud keevitustraadi ostmist ei kinnita. Meelevaldne oleks hakata autojuhi piisavalt selgetest ütlustest kunstlikult välja lugema midagi (keevitustraadi olemasolu), mida seal tegelikult ei olnud ning mis ei sobitu asja muude tehioludega.
11.Kaebaja arvates ei saa A. Škodenko ütlustest teha järeldusi keevitustraadi puudumise kohta, sest ta ei viibinud ega pidanudki viibima kauba laadimise juures. Siin unustab aga kaebaja selle, et A. Škodenko oli tegelikult suutnud küsimustele kauba kohta piisavalt detailselt vastata (vt ülal p 10, samuti tl 137p, kd I). See näitab, et ta oskas tegelikult kaupa iseloomustada, need ütlused
langevad kokku teiste asjas kogutud tõenditega ning on usaldusväärsed. Asjaolu, et ta keevitustraati ei maininud, kinnitab seda, et keevitustraati koormas polnud.
12.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab asjaolu, et transporditeenust osutanud äriühing F.L.C.S OÜ esitas müüjale (Shipload Plus OÜ) transpordi eest arve alles siis, kui maksuhaldur soovis Shipload Plus OÜ-lt saada infot kaebajaga seotud tehingute kohta, tõendada tehingu mittetoimumist. Ringkonnakohus selgitab, et selline asjaolu kinnitab kaudselt tehingu mittetoimumist seetõttu, et selline käitumine sobitub väga hästi olukorda, kus tehingut toimunud ei ole ning alles pärast seda, kui maksuhaldur hakkab tehingu vastu huvi tundma ning vähemalt üht tehingu poolt ähvardab maksuotsuse tegemise oht, püütakse maksuotsust vältida sellega, et tagantjärgi koostatakse ning esitatakse tõendeid, mis väidetava tehingu toimumist kinnitama peaks. Muud mõistlikku põhjendust selleks, miks 3. novembril 2015 toimunud veo eest esitatakse arve alles 8. veebruaril 2016, ringkonnakohus ei näe.
13.Mis puudutab seda, kas A. Levitski mõistis talle eesti keeles esitatud küsimusi ning mõistis koostatud seletuse teksti, siis viitab ringkonnakohus A. Levitski esitatud venekeelse vastuse sissejuhatusele, kus ta vabandab selle eest, et vastab vene keeles, öeldes, et tema kirjalik eesti keele oskus pole piisavalt hea, et oskaks oma mõtteid kirjalikult paberile panna (tl 145, kd I). See näitab, et A. Levitski valis just eneseväljenduseks kõige kindlama lahenduse, mistõttu pole alust kahelda selles, et ta mõistis enda koostatud seletuse teksti. Kui võrrelda talle esitatud küsimusi ja nende vastuseid (tl 140-140p ja tl 145, kd I), siis on selge, et ta on esitatud küsimusi mõistnud, sest vastused neile on asjakohased.
14.Küsimusele, kas koos liivaga toodi kohale ka keevitustraat, on kaebaja töötaja G. Dancis vastanud, et ta ei mäleta seda. Kaebaja leiab, et seega ei kinnita G. Dancise vastus mingil viisil maksuotsuse seisukohti. Ringkonnakohus leiab aga, et see vastus ei lükka kuidagi ka maksuhalduri seisukohti ümber, vaid pigem kinnitab neid. Esiteks võib vastust „ei mäleta“ mõista selliselt, et isik tõepoolest ei suuda meenutada, kas koormas keevitustraat oli või mitte. Teiseks võib sellist vastust mõista ka selliselt, et isik ei mäleta, et keevitustraati oleks koormas olnud, st et ta eitab keevitustraadi olemasolu. Viimane variant seega pigem kinnitab seisukohta, et keevitustraati koormas polnud. Mõlemal juhul ei saa aga sellest vastusest välja lugeda midagi, mis maksuhalduri seisukohta kõigutaks.
15.Seoses G. Dancise selgitustega peab ringkonnakohus vajalikuks aga viidata tema selgitusele, et keevitustraat on tavapäraselt ruudukujulistes pakkides (tl 169p). Nii A. Škodenko kui A. Levitski (veoga seotud isikud) on aga kinnitanud, et vaidlusalune autokoorem kaebajale koosnes vaid tonnistest kottidest (vt eespool p 10). Seegi kinnitab, et vaidlusaluses koormas keevitustraati olla ei saanud.
16.Samuti on kaebaja väitnud, et seadus ei kohusta laoarvestust pidama. Ringkonnakohus möönab seda. Samas nõustub ringkonnakohus ka maksuhalduri seisukohaga, et laoarvestuse mittepidamine tootmisettevõttel tekitab kahtlusi, et isikul ongi soov varjata tehingute tegelikku sisu, materjalikulu või toodangumahtusid. Kuid isegi kui laoarvestuse mittepidamiseks on kaebajal mingid mõistlikud põhjendused, ei ole see käesolevas asjas kindlasti selline argument, mis seaks kogu maksuotsuse kahtluse alla. See maksuhalduri seisukoht oli vaid üks mitmetest argumentidest, mis rääkis tehingute mittetoimumise kasuks. Ülejäänud argumendid jääksid ka selle maksuhalduri seisukoha ümberlükkamisel kõigutamatuks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda.
17.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maksuotsus on õiguspärane. Nõustuda tuleb ka maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses eesmärgiga saada maksueelis alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise kaudu (tl 8p). Kaebaja ei ole seda aspekti eraldi vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna halduskohus oli jätnud sisuliselt enamiku kaebaja väited käsitlemata, muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need enda otsuse põhjendustega. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 29,20 eurot, tl 26, kd II) tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.