Stilmet OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035818-29 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Stilmet OÜ, esindaja advokaat Kalju Kutsar; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta Stilmet OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.01.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA, maksuhaldur ja ka vastustaja) kontrollis 18.01.2016 korralduse nr 12.2-3/035818-1 alusel Stilmet OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil oktoober ja november 2015. Stilmet OÜ poolt MTA-le esitatud arvest nähtus, et Stilmet OÜ soetas väidetavalt maksustamisperioodil november 2015 Shipload Plus OÜ nimel 30.11.2015 väljastatud arvesaatelehe nr 211115 alusel kaupa, arvestades arvel märgitud käibemaksu kokku summas 388,80 eurot novemberi 2015 käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) sisendkäibemaksu hulgas.
2.16.05.2016 koostas MTA kontrollakti nr 12.2-3/035818-28, mis kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 25.05.2016 esitas Stilmet OÜ eriarvamuse kontrollaktile.
3.06.06.2016 tegi MTA Stilmet OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/035818-29, milles kohustas Stilmet OÜ-d tasuma täiendava maksusumma 972 eurot ja vastas ka eriarvamuses esitatud seisukohtadele.
4.05.07.2016 esitas Stilmet OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 06.06.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035818-29 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 07.07.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tõlgendanud kogutud tõendeid valikuliselt eesmärgiga ettevõtte maksukoormust suurendada. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja maksuhaldurile kontrollimise käigus arve nr 211115, mille kohaselt ostis ta Shipload Plus OÜ-lt keevitustraati 2332,80 euro väärtuses. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune arve on koostatud vastavalt raamatupidamisseadusele ning on tasutud ülekandega müüja pangakontole, seega on raha tasumine ja laekumine kontrollitav. Kaebaja hinnangul ei kinnita ükski maksuhalduri poolt maksuotsuses nimetatud tõend seda, et keevitustraati ei ostetud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub 08.08.2016 vastuses jätta Stilmet OÜ kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et Stilmet OÜ ei ostnud arvel kajastatud kaupa. Vastustaja ei ole väitnud üleüldiselt, et keevitustraati pole ostetud, vaid käesolevas asjas on oluline, et keevitustraati ei ole ostetud Shipload Plus OÜ-lt ning ka võltsarvel kajastatud kauba saamine ei ole kuidagi maksumenetluses tõendamist leidnud. Vastustaja arvates on ebaõige kaebaja väide nagu maksuhaldur möönaks traadi veo toimumist. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur on kontrollinud väidetava veoga seonduvaid asjaolusid ja on jõudnud järeldusele, et 03.11.2015 veoga ei ole traadi transporti toimunud. Lisaks selgitab vastustaja kaebuse punktis 3.8 väitele hilinenult arvete esitamise tavapäratuse kohta, et see asjaolu üksinda ei ole maksu määramise aluseks, vaid see asjaolu kogumis teiste maksuhalduri poolt kogutud tõenditega annavad piisava aluse maksu määramiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.MTA kontrollis Stilmet OÜ tehingu toimumist Shipload Plus OÜ-ga. Täpsemalt kontrolliti, kas Stilmet OÜ ostis kaupa Shipload Plus OÜ-lt ja kas nimetatud äriühing müüs tegelikkuses kaebajale 30.11.2015 väljastatud arve-saatelehe nr 211115 alusel (I kd, tl 58) keevitustraati Wire 144 tükki koguseliselt 2160 kg. Vaidlus on selles, kas kaebaja ja Shipload Plus OÜ vahel on kontrollitud perioodil reaalselt majandustehing toimunud. Maksuhaldur ei ole väitnud üleüldiselt, et keevitustraati pole ostetud, vaid käesolevas asjas on oluline, et keevitustraati ei ole ostetud Shipload Plus OÜ-lt. Sellest oleneb, kas kaebajal oli Shipload Plus OÜ arve alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
8.Kohus on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud kontrollaktis (I kd, tl 32-38), mis on maksuotsuse p 1 kohaselt maksuotsuse lahutamatu osa. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi
HKMS) § 165 lg-ga 2 tugineb kohus ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata ja leiab kaebusele vastuseks järgmist.
9.Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
10.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on tõlgendanud kogutud tõendeid valikuliselt eesmärgiga ettevõtte maksukoormust suurendada. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei ostnud Shipload Plus OÜ nimel esitatud arvel kajastatud kaupa, seega on tõendatud tehingu mittetoimumine arvel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel.
11.KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).
12.Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08115). Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuete kohase arve olemasolu teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et esitatud arve oli kooskõlas raamatupidamise seadusega (edaspidi RPS). RPS § 7 lg 1 loetleb nõuded, millele peab raamatupidamise algdokument vastama. Muuhulgas peab raamatupidamise algdokument kajastama tehingu majanduslikku sisu. Kuna Shipload Plus OÜ nimel esitatud arvel polnud kohtu arvates mingit majanduslikku sisu ja see oli võltsarve, siis eksis kaebaja RPS-ist tulenevate raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuete vastu. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited kauba olemasolu ning formaalsetele nõuetele vastava arve olemasolu kohta alust asuda maksustamise osas teistsugusele seisukohale. Kohus on seisukohal, et maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte selliseid sooritusi formaalselt nõuetekohaselt kajastavate dokumentide olemasolu.
14.Maksuhaldur leidis, et 30.11.2015 väljastatud arve-saatelehe nr 211115 puhul ei olnud kauba müüjaks Shipload Plus OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, tuginedes järgmistele asjaoludele:
1) kogutud seletustest tulenevalt Stilmet OÜ ei saanud vastu võtta Shipload Plus OÜ-lt keevitustraati 03.11.2015; 2) keevitustraadi vedamine ei ole leidnud kinnitust; 3) haagisega reg numbriga 454DN ei olnud võimalik transportida keevitustraati koguseliselt 2160 kg; 4) keevitustraadi transportimist F.L.C.S OÜ poolt ega ka müüki Shipload Plus OÜ poolt Stilmet OÜ-le ei ole toimunud, kuna tellimusele märgitud pealelaadimise kohas (Betooni 3, Harku vald) ei asu ühtegi keevitustraadi müüjat; 5) veoteenuse arve keevitustraadi vedamise eest esitati alles 08.02.2016, pärast seda, kui MTA pöördus Shipload Plus OÜ poole teabe saamiseks; 6) Guntars Dancise seletuse kohaselt oli auto koorem liiva täis, millest järeldub, et keevitustraati poleks mahtunud; 7) kuna Stilmet OÜ-l puudub laoarvestus ostetud kaupade osas, siis on alust arvata, et ühingul on soov varjata kas tehingute tegelikku sisu, materjalikulu või toodangumahtusid; 8) keevitustraadi ostu-müügi tehing, sh kauba vedamine toimus isikute vahel, kes olid tuttavad varasemalt; 9) tõendamist ei ole leidnud Shipload Plus OÜ poolt keevitustraadi ostmine Koristus Pro OÜ-lt; 10) Koristus Pro OÜ näol on tegemist mittetegutseva ettevõttega.
15.Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur väidetava veoga seonduvaid asjaolusid ja jõudis järeldusele, et 03.11.2015 veoga ei ole 2160 kg traadi transporti toimunud, mida kinnitavad maksumenetluses nii Guntars Dancis, kes ise tellimusega ei tegelenud kui ka Aleksei Levitski, kes ei kinnita traadi ostmist Shipload Plus OÜ-lt, seega kaebaja ei ostnud ja ei ole arvel kajastatud kaupa saanud. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda.
16.Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (maksukorralduse seaduse § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna võltsarvel kajastatud kauba saamine ei leidnud kuidagi maksu- ega kohtumenetluses tõendamist, siis jääb Stilmet OÜ kaebus rahuldamata.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.