lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2321/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2321/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 30. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasi

M.H. kaebus Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamise peale

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määrus M.H. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.H. Vastustaja Tartu Vangla

3-17-2321

RESOLUTSIOON

1.Võtta M.H. määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale ringkonnakohtu menetlusse ning jätkata kaebajale menetlusabi andmist esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vaidlustamisel.
2.Jätta M.H. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. Esialgse õiguskaitse osas tehtud määrus on lõplik ja ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 p-ga 1 lisati Tartu Vangla direktori
11.veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda p 2.3., mis sätestab, et Tartu Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. Muudatus jõustus 1. oktoobril 2017.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M.H. esitas 2. oktoobril 2017 käskkirja peale Justiitsministeeriumile vaide ning taotles Tartu Vangla kodukorra p 2.3. tühistamist.
16.oktoobril 2017 esitas M. H vaide paranduse ning soovis vaidlustada ka vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 641 p 31 ning taotles selle kehtetuks tunnistamist.

Tartu Vangla tagastas 23. oktoobril 2017 vaide VsKE § 641 p 31 vaidlustamise osas ning ülejäänud osas edastas asja lahendamiseks Justiitsministeeriumile.

3.M. H esitas 8. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Justiitsministeeriumi 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muudatused (VsKE § 641 p 31 ja VsKE § 82). Koos kaebusega esitas M. H esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta soovis, et talle tagataks suitsetamise võimalus kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Kaebusega koos oli esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 M. H kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja nimetatud sätte p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse põhjendused olid järgnevad.
4.1.Vaidlustatud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus nr 21, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja, on õigustloov akt, mistõttu ei saa seda halduskohtus vaidlustada. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
4.2.Kaebaja on vaidemenetluses vaidlustanud ka Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt tuleb kinnipeetavatel enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile 23. oktoobril 2017. Justiitsministeerium registreeris vaide 25. oktoobril 2017, mistõttu lõppes vaide läbivaatamise tähtaeg 24. novembril 2017 (VangS § 11 lg 7). Järelikult ei olnud kaebaja kaebust esitades veel kohtueelset menetlust läbinud.
4.3.Halduskohus leidis, et kaebaja vabastamine esialgse õiguskaitse esitamisel riigilõivu vabastamisest on põhjendatud.
4.4.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaide menetluse ajal, järelikult on see lubatav (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust selgitades märkinud, et suitsetamise keelu tõttu tarbib ta varasemast suuremas koguses rahusteid, mis aitavad tal magama jääda. Maksatsirroosi tõttu peab ta piirama ravimite tarvitamist. Kaebaja on suitsetanud 29 aastat ning suitsetamine aitaks tal leevendada kannatusi, mida ta varem hoidis kontrolli all antidepressantidega. Tartu Vangla on esitanud ka tõendi selle kohta, et suitsetamisest loobumisega seonduvalt on kaebajal korduvalt toimunud vestlused psühhiaatriga ja vaimse tervise õega. Psühhiaatri ettekirjutusel tõsteti kinnipeetava raviannuseid suitsetamisest loobumise võõrutusnähtude vähendamiseks. Tartu Vangla on kaebajale võimaldanud piisavalt abi saamaks hakkama suitsetamisest loobumisega ja tulemaks toime võõrutusnähtudega. Ei ole alust järeldada, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.M. H esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määruse tühistada osas, millega tema kaebus tagastati ning esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata. Justiitsministeeriumi väide seoses psühhiaatrilise abi andmise ja nõustamisega kaebajale on vale. Psühholoog on kaebajale öelnud, et kui ta suitsetamist vabatahtlikult maha jätta ei soovi, ei ole võimalik teda aidata. Kaebaja ravimitoosid on tõstetud nii suureks, et ta magas terve päeva ja öö. Tartu Vangla viivitas vaide edastamisega Justiitsministeeriumile 21 päeva. Tartu Vangla direktori käskkiri rikub õigust varale ja on diskrimineeriv. Kinnipeetavatelt võeti ära õigus otsustada ise suitsetamise üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.M. H on vaidlustanud Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3. Kuna HKMS 252 lg 7 kohaselt esitatakse esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebus otse ringkonnakohtule, peab ringkonnakohus kontrollima määruskaebuse nõuetele vastavust selles osas (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuses on esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna Tartu Halduskohus vabastas 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, kehtib käesoleval juhul menetlusabi jätkuvuse eeldus tulenevalt HKMS § 114 lg-st 2.
8.Halduskohus on määruses õigesti tagastanud kaebuse mõlemad osad. Kuna justiitsministri määrus, millega muudeti senini kehtinud suitsetamise korda, on õigustloov akt, ei saa selle peale esitatud kaebusi halduskohus pädevuse puudumise tõttu läbi vaadata. Kohtule ongi ta kaebuses esitanud nõuded ainult eelnevalt nimetatud justiitsministri määruse peale, kuigi vaidemenetluses on ta vaidlustanud ka Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 millega muudeti kodukorda ning viidi sinnagi sisse suitsetamise keeld. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole läbinud kaebuse esitamise hetkeks kohustuslikku kohtueelset menetlust. Määruskaebuses on kaebaja väitnud, et Tartu Vangla viivitas vaide edastamisega Justiitsministeeriumile. Kaebaja esitas vaide Tartu Vanglale 2. oktoobril 2017. Vaie Justiitsministeeriumile edastati aga alles 23. oktoobril 2017. Haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 sätestab, et kui vaie vastab haldusmenetlus seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kuigi vaide esitamisest kuni selle edastamiseni vaideorganile kulus rohkem kui seitse päeva, on viivitus tingitud ilmselt ka sellest, et kaebaja täiendas 16. oktoobril 2017 oma vaiet ning soovis vaidlustada ka VsKE § 641 p 31. Isegi kui vaie oleks Justiitsministeeriumile edastatud varasemalt, ei oleks kaebuse esitamise ajaks vaideorgan jõudnud veel vaideotsust teha, sest selleks on VangS § 11 lg 7 kohaselt aega 30 päeva, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
9.Ringkonnakohus on 6. detsembri 2017. a määruses asjas nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult käsitlenud suitsetamise mõju inimese tervisele ja tõdenud, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kusesuguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Tubakasuitsetamist peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi ja on seotud vähemalt 25 haiguse tekkega. Ringkonnakohus nõustub, et mõni või

koguni enamus eelpool kirjeldatud võõrutusnähtudest võib mõnel üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Ravimitooside suurendamine ei ole iseenesest märk sellest, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud. Kaebaja väited selle kohta, et ta on saanud vanglalt nõustamist seoses oma terviseseisundi ja suitsetamisest loobumisega on vastuolulised. Kaebaja väide, et teda ei ole sel teemal aidatud, on väär, sest tegelikkuses on kaebajale tagatud adekvaatne nõustamine ja ravi (tl 32).

10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb M. H määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium