Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2018, Tallinn Haldusasja number
3-17-2652
Haldusasi
Sergei Olari (Olar) kaebus kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
30.11.2017 esitas Sergei Olar Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, mis tõlgiti eesti keelde. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekitatud kriminaalasja nr 14913000014 (1-16-1036) kohtueelse menetluse jooksul seoses sellega, et Kaitsepolitseiameti (KAPO) ja prokuratuuri ametnikud on märkinud kaebaja elukohaks Vene Föderatsiooni. Samuti on kaebaja elukohaks märgitud Vene Föderatsioon jätkuvalt ka kohtudokumentides. Nimetatud põhjusel keeldus Harju Maakohus aastatel 2015-2016 toimunud ühel kohtuistungil kaebaja suhtes tõkendi muutmisest. Kaebaja väitel võib ta sel põhjusel jääda ilma ka enne tähtaega vabanemise võimalusest. Kaebaja on 26.10.2017 pöördunud seonduvalt sellega, et kohtudokumentides on tema elukoht valesti märgitud, prokuratuuri. Prokuratuuri 24.11.2017 vastuses nr RP-6-9717/42-(15) selgitati temale, et Harju Maakohtu 18.01.2017 otsuses nr 1-16-1036 on kaebaja isikuandmetesse märgitud registreeritud elukohana xxxxxxxxx, Tallinn ja asukohana Tallinna vangla ning nendest isikuandmetest ei nähtu ühtegi viidet alalisele elukohale Venemaal. Seejuures elukoha aadress ei mõjuta väljaandmismenetluse korda, kuivõrd S. Olar on Eesti Vabariigi kodanik, kelle suhtes ei saa kohaldada välismaalase suhtes kohaldatavat lihtsustatud väljaandmismenetlust. Koos kaebusega esitas S. Olar taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
22.12.2017 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta. Kaebajal tuli muuhulgas täpsustada, milles seisneb KAPO ja prokuratuuri õigusvastane tegevus, millest tulenevalt kaebajale väidetavat mittevaralist kahju on tekitatud. Samuti tuli esitada nõuetekohased dokumendid menetlusabi ja riigi õigusabi taotlemiseks. 16.01.2018 vastuses käiguta määrusele kaebaja on selgitanud, et kriminaalasja nr 14913000014 süüdistusaktis ja prokuratuuri esitatud vahistamise tähtaja pikendamise taotlustes alates 07.08.2015 on kriminaalasjades nr 1-15-6127, nr 1-16-1036 jne märgitud kaebaja elukohaks Vene Föderatsioon, millega prokuratuur viis Harju Maakohtu tahtlikult eksitusse, teades, et kaebaja tegelik aadress on xxxxxxx , Tallinn. Kaebaja märgib, et tundis tugevat hingelist valu, kui prokuratuuri ametnikud väitsid Harju Maakohtule, et kaebaja võib ennast õigusemõistmise eest varjata Venemaal. Kaebaja väitel ei vastanud see tegelikkusele, kuid kaebajal ei olnud võimalust sellele vastu vaielda seoses võetud kohustustega KAPO ametnike (Marko Zolotarjov, Kristjan Roots, Tõnu Ernits) ees. Lisaks märgib kaebaja, et uurija M. Zolotarjov lõpetas prokuratuuri loal ebaseaduslikult 28.05.2015 määrusega kriminaalasja nr 14930000247 (mis oli liidetud kriminaalasjaga nr 14913000014). Kaebaja väitel on toimunud tema ebaseaduslikud ülekuulamised (03.05.2017 ja 07.06 või 08.06.2017 ) Tallinna vanglas ametnik R. Patapovi poolt KAPO palvel, mis on samuti talle hingelist valu põhjustanud. Kaebaja taotleb KAPO ja prokuratuuri ametnike ebaseadusliku tegevuse tõttu antud haldusaktide osalist või täielikku tühistamist, kahju hüvitamist ja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Samuti taotleb kaebaja järgmiste ametnike tunnistajana ülekuulamist: M. Zolotarjov, L. Vaik, T. Ernits, K. Roots, D. Tšassovskihh, V. Sadekov, R. Patapov. Ühtlasi kaebaja on esitanud täiendavad selgitused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlemiseks. 24.01.2018 kaebuse täienduses (tõlgitud 29.01.2018) kaebaja märgib, et vaidlustab ka KAPO töötaja Aleksei Korikovi tegevust Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil, kus arutati kriminaalasja nr 1-16-1036. Kaebaja väidab, et KAPO ametniku ebaseadusliku tegevuse vaidlustamise katse eest lisati tema karistusele (kokkuleppemenetluses pidi tema karistuseks olema 8 aastat vabadusekaotust) veel 4 aastat ja 28 päeva (kokku 12 aastat ja 28 päeva vangistust). Kaebaja kordab, et temale on tekitatud mittevaraline kahju.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS §-le 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kaebaja taotleb kaebuses kriminaalasja nr 14913000014 (1-16-1036) kohtueelses menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel on kahju tekitatud sellega, et kriminaalasja nr 14913000014 süüdistusaktis ja prokuratuuri poolt esitatud vahistamise tähtaja pikendamise taotlustes alates 07.08.2015 kriminaalasjades nr 1-15-6127, nr 1-15-1036 on kaebaja elukohaks valesti märgitud Vene Föderatsioon. Sama viga kordub ka nimetatud kriminaalasjades tehtud kohtulahendites. Kohus selgitab, et uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228–232). Seega kriminaalmenetluses (kaasa arvatud kohtueelses menetluses) tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust.
Eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohus lahendada KAPO ja prokuratuuri uurimistoimingute ja lahendite peale esitatud kaebust ega tühistada uurimisasutuse ja prokuratuuri koostatud menetlusdokumente (nt kaebuses nimetatud kriminaalasja süüdistusakt, vahistamise tähtaja pikendamise taotlused, kriminaalasja lõpetamise määrus jms). Samuti ei allu halduskohtu kontrollile maakohtus kriminaalasjade menetlemisel tehtud kohtulahendid (määrused, otsused). Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite vaidlustamise korrad ja tähtajad on märgitud vastavates kohtulahendites. Seoses kriminaalasja nr 14913000014 (1-16-1036) kohtueelses menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise taotlemisega selgitab kohus, et kriminaalmenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamine toimub Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras ning selliste vaidluste lahendamine kuulub kriminaalasju lahendavate kohtute (maakohtute) pädevusse. Seega ei saa kaebaja nõuet kriminaalasja kohtueelses menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks lahendada halduskohtus. Kohus selgitab, et SKHS § 14 lg 2 kohaselt taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 16 lg 1 näeb ette, et kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama. SKHS § 17 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas käesoleva seaduse §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse § 7 tähenduses. SKHS § 17 lg 2 kohaselt esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Taotluse tähtaja jooksul lahendamata jätmise korral esitatakse kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui vastavalt Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja oleks pidanud taotluse lahendama. Lisaks selgitab kohus, et juhul, kui kaebaja leiab, et talle on mittevaralist kahju põhjustatud Tallinna vangla poolt (sh ametnik R. Patapov), siis tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses (RvastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega eeldab halduskohtule kahjunõude esitamine kohustusliku kohtueelse korra läbimist. Kuna esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna halduskohus ei ole pädev käesolevat kaebust lahendama, siis ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka kaebajale riigi õigusabi andmise küsimust. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebajal on õigus taotleda edaspidi riigi õigusabi, esitades selleks nõuetekohase taotluse vastavalt pädevusele Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tunnistajate ülekuulamise taotlus, seega kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.