lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1500/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1500/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 26. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Justiitsministeeriumi 13. juuli 2017. a vaide tagastamise otsuse nr 11-7/5108-4 tühistamiseks ja asja läbivaatamisele kohustamiseks Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-1500

Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministeerium registreeris Vjatšeslav Koguti esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles V. Kogut vaidlustas Viru Vangla direktori 13. juuni 2017. a käskkirja nr 1-1/68. Justiitsministeerium tagastas vaide 13. juuli 2017. a otsusega nr 11-7/5108-4 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel, kuna vaie tulnuks esmalt esitada Viru Vanglale ja alles seejärel Justiitsministeeriumile edastada.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
V. Kogut esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud Justiitsministeeriumi vaide tagastamise otsuse tühistamiseks. Kaebajal oli õigus esitada vaie otse Justiitsministeeriumile.
3.Tartu Halduskohus tagastas 19. juuli 2017. a määrusega V. Koguti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebajal ei ole võimalik kaebusega oma eesmärki saavutada. Halduskohus leidis, et Justiitsministeeriumi asemel tulnuks kaebajal vaie esitada esmalt Viru Vanglale, kes peab kontrollima vaide nõuetele vastavust ning abistama puuduste kõrvaldamisel, alles misjärel saab selle edastada vaiet läbivaatavale organile (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 1 ja 2, HMS § 74, § 78, § 80 lg-d 1 ja 2).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.J. Kogut esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et Justiitsministeerium tagastas põhjendamatult tema vaide Viru Vangla direktori 13. juuni 2016. a käskkirja nr 1-1/68 peale. VangS § 11 lg 41 sätestab, et justiitsminister vaatab läbi vaided, mis on esitatud vangla direktori haldusakti või tegevuse peale. Justiitsministeerium pidi vaide läbi vaatama vastavalt HMS §-dele 85 ja 86, mitte selle § 79 lg 2 alusel tagastama.
5.Tartu Ringkonnakohus kohustas 5. oktoobri 2017. a määrusega V. Kogutit esitama Tartu Ringkonnakohtule seisukoht kaebuse nõude muutmise kohta. Ringkonnakohus selgitas, et Justiitsministeeriumi 13. juuli 2017. a vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille tühistamist ei ole võimalik halduskohtule esitatud kaebusega taotleda. Justiitsministeeriumi otsust tuleb käsitleda V. Koguti vaide menetlemisest keeldumisena ehk menetlust lõpetava toiminguna, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 13). Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek eeldab põhjendatud huvi olemasolu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 tähenduses.
6.V. Kogut esitas nõude muutmise taotluse, milles märkis, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumise vaide läbivaatamisest ja kohtusse pöördumisele takistuste tekitamises. Kaebajal on preventiivne huvi, et tema suhtes enam selliseid rikkumisi ei korduks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kaebaja on tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina välja toonud preventiivse huvi, mis seisneb selles, et õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa sellele, et tema suhtes enam taolisi rikkumisi toime ei pandaks. Kohtupraktikas on selgitatud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-8-11, p 10;
26.novembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 18) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15).
9.VangS § 11 lg 41 sätestab, et justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 80 lg 1 sätestab, et kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Viidatud sätetest tuleneb, et isegi juhul kui vaide lahendab lõppastmes muu haldusorgan kui see, kes haldusakti andis, tuleb vaie esmalt esitada haldusakti andnud haldusorganile, kes kontrollib vaide nõuetele vastavust ning võib ühtlasi vaide rahuldada, kui see põhjendatud on (HMS § 80 lg 2). Järelikult käitus Justiitsministeerium

õiguspäraselt, kui ta tagastas otse talle esitatud vaide. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebajal eelnevalt märgitu tõttu põhjendatud huvi tuvastamiskaebusele üleminekuks.

10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium