lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2290/10

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2290/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2290

Haldusasi

XX kaebus kohustada Kopli Ametikooli täitma XX 14.08.2017, 21.08.2017 ja 18.10.2017 esitatud teabenõudeid

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Kopli Ametikool

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2017. a määruse peale haldusasjas nr 3-17-2290.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-2290 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 14.08.2017 Kopli Ametikoolile teabenõude, milles palus koolilt teavet Eesti Töötukassale võimaldatud korstnapühkija koolituste kohta 2016. ja 2017. a-l (koolituse saanud/tellinud töötukassa esinduse/büroo nimi, nõusoleku andnud töötukassa ametniku nimi ning koolituse kestvus, maksumus, sisu ja kuupäev).

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kopli Ametikool vastas XX-le 21.08.2017 kirjaga nr 1-14/126, et taotletud teabe näol on tegemist kahe ettevõtte vahelise lepinguga, millega seonduvat infot kolmandatele isikutele ei väljastata.

3-17-2290

3.XX esitas 21.08.2017 Kopli Ametikoolile korduva teabenõude, milles leidis, et Kopli Ametikooli 21.08.2017 kiri nr 1-14/126 on puudulik, kuna selles ei sisaldu konkreetseid õigusakte, millele Kopli Ametikool teabe väljastamisest keeldumisel tugineb. Kuna Kopli Ametikool ei vastanud XX korduvale teabenõudele, esitas XX 18.10.2017 uue korduva teabenõude. Ka viimasele teabenõudele XX vastust ei saanud.
4.XX esitas 07.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kopli Ametikooli kohustamiseks täitma tema 14.08.2017, 21.08.2017 ja 18.10.2017 esitatud teabenõudeid.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 09.11.2017 määrusega menetlusse ja andis Kopli Ametikoolile kirjaliku seisukoha esitamiseks 30-päevase tähtaja.
6.Kopli Ametikool teatas 29.11.2017 Tallinna Halduskohtule, et XX teabenõuded on 29.11.2017 kirjaga nr 1-14/209 täidetud ning palus sellest tulenevalt menetluse lõpetada.
7.Tallinna Halduskohus andis 30.11.2017 kohtunõudega XX-le tähtaja, et teatada, kas kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega või soovib menetluse jätkamist toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse jätkamise soovi korral pidi kaebaja selgitama, miks see on tema õiguste kaitseks vajalik.
8.XX esitas 06.12.2017 halduskohtule vastuse, milles taotles teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja on oma tegevusetusega tahtlikult õõnestanud Eesti Vabariigi usaldusväärsust. Õigusriigile kohaselt peab seaduste rikkumisele järgnema rikkumise fikseerimine ja karistus tehtu eest, et distsiplineerida rikkujat ning tagada korrektne Eesti Vabariigis kehtivate seaduste täitmine. Kaebaja ei soovinud eraldiseisvalt välja tuua, milliseid konkreetseid õigusi ta enda puhul kaitsta soovib, kuna kohus peab alati tagama absoluutselt kõik kaebaja õigused ja vabadused. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks vastustajat vastama tema 29.11.2017 tahteavaldusele. Kaebaja saatis 29.11.2017 vastustajale täpsustava tahteavalduse, milles soovis, et teabenõude vastusele lisataks juurde kinnituskirjad, mille on allkirjastanud Töötukassa piirkonna osakonna juhataja ja konkreetselt nende kontaktisikute nimed ja muu ametialane info, kellele kool on edastanud teateid kursusele registreerimise kohta. Kaebaja esitas vastustajale 06.12.2017 tahteavalduse uuesti.
9.XX teatas 11.12.2017 Tallinna Halduskohtule, et vastustaja on tema 29.11.2017 tahteavaldusele vastanud ning palus sellega seotud nõude tähelepanuta jätta. Kaebaja jäi selle juurde, et kaebuse menetlemist tuleb jätkata 14.08.2017, 21.08.2017 ja 18.10.2017 teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamiseks.
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 13.12.2017 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja jättis poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kohus määras pärast määruse jõustumist tagastada kaebajale kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus palus kaebajal selgitada, miks on teabenõuetele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik, sest see on tuvastamiskaebuse esitamise eeldus (HKMS § 38 lg 4). Kohus ei palunud kaebajal välja tuua konkreetseid õigusi, mis kaitsmist vajavad, vaid soovis jõuda selgusele, kas kaebajal on konkreetne eesmärk, mida Kopli Ametikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamine saavutada aitaks. Kaebaja 06.12.2017 ja 11.12.2017 avaldustest nähtuvalt soovib ta teabenõuetele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist eelkõige selleks, et kohus fikseeriks vastustaja õigusvastase tegevuse ja distsiplineeriks vastustajat selle eest. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda vastustaja distsiplineerimise eesmärgil. HKMS §-st 5 tulenevalt ei ole halduskohtul volitust haldusorganit distsiplineerida ega karistada. Õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda ka selleks, et kaebajale tekitatud ebameeldivusi heastada, sest vastustaja tegevuse 2(4)

3-17-2290 õigusvastasuse tuvastamine ei ole hüvitis kaebaja õiguste rikkumise eest. Menetluse jätkamine Kopli Ametikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks teabenõuete mittetäitmisel ei ole põhjendatud. Kopli Ametikool on kaebaja teabenõuetele vastanud ning kaebaja avaldustest ei nähtu, et teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.XX palub määruskaebuses ja selle täienduses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2017 määrus osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on tagantjärele kaebaja 14.08.2017, 21.08.2017 ja 18.10.2017 teabenõuded täitunud. Vaidlus on selles, et vastustaja on rikkunud kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi. Vastustaja ignoreeris tahtlikult pika perioodi jooksul kaebaja tahteavaldusi ja see on kaebaja väärikust alandav. Halduskohus lõpetas vastustaja rikkumisi ignoreerides menetluse. Kaebaja esitas halduskohtule korduvad tahteavaldused, milles soovis, et kohus tuvastaks vastustaja õigusvastase tegevuse ja vastutavad isikud, kuid kohus viitas, et kaebaja peab esitama põhjendatud tahteavalduse. Halduskohtul puudus õigus kaebajalt küsida, miks tema õigused kaitset vajavad. Kohus peab ise tuvastama kõik rikkumised ja rikkujad ning tagama õigused ja vabadused ning rikkujaid karistama. Õiguste kaitse selgitamise nõudmine on ebavajalik ja rikub põhiseadust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.
13.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et 01.01.2018 jõustunud HKMS ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Riigilõivu suurus tehakse kindlaks toimingu tegemise ehk määruskaebuse esitamise seisuga. Kuna määruskaebus on esitatud pärast muudatuste jõustumist, ei pea sellelt riigilõivu tasuma. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1). Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8 ls 3). II
14.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jätkab kohus menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
16.Vastustaja teatas 29.11.2017 halduskohtule, et XX teabenõuded täideti sama kuupäeva kirjaga nr 1-4/209. Teabenõuetele vastamisega viivitamisele ei ole vastustaja vastu vaielnud. Halduskohus on õigesti sellest tulenevalt palunud kaebajal 30.11.2017 kohtunõudes teatada, 3(4)

3-17-2290 kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või soovib menetluse jätkamist ning menetluse jätkamise soovi korral selgitada, miks on menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja teatas 06.12.2017 vastuses halduskohtu kohtunõudele, et soovib menetluse jätkamist teabenõuete mittetäitmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et vastustaja on oma tegevusetusega tahtlikult õõnestanud Eesti Vabariigi usaldusväärsust ning seaduste rikkumisele peab järgnema rikkumise fikseerimine ja karistus.

17.Lisaks kaebaja taotlusele jätkata menetlust on menetluse jätkamiseks oluline, et menetluse jätkamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebuse esitamise korral on oluline ära näidata, milleks on kaebajale tema õigusi väidetavalt rikkuva toimingu õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebaja seisukohtadest tulenevalt on tema eesmärgiks teabenõuetele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisel fikseerida vastustaja tegevuse õigusvastasus ning vastustaja distsiplineerimine (karistamine). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et õigusvastasuse tuvastamist ei saa nõuda üksnes vastustaja distsiplineerimise eesmärgil. Samuti ei saa piisavaks huviks tuvastamisnõude esitamisel olla pelgalt kaebaja huvi veenduda toimingu tegemata jätmise õigusvastasuses (vt ka Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1100-08, p 36), vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsel. Kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal praegusel juhul oma õigusi paremini kaitsta. Kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele, siis oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium