lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2525/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2525/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2525

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/170, jalutusaedades varjualuste puudumine)

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Juri Kolesnikov esitas 20.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus kohtul Tartu Vanglalt välja nõuda kõik materjalid seoses kahju hüvitamise taotlusega nr 1-13/170 ning palub kohtul hinnata kaebuse esitamise perspektiivikust. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumisest vabastamist (tl 1, tõlge tl 5).
2.Tartu Vangla esitas 24.11.2017 vastuseks 22.11.2017 kohtunõudele (tl 6) J. Kolesnikovi 31.08.2017 kahju hüvitamise taotluse (tl 12) ja Tartu Vangla 02.11.2017 otsuse nr 1-13/170-4 (tl 10-11) koos menetluse materjalidega. Kaebaja soovis Tartu Vanglale esitatud taotluses vabandamist ja mittevaralise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses. Tartu Vangla jättis 02.11.2017 otsusega nr 1-13/170-4 (tl 10-11) J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kahju hüvitamise eeldused ei olnud täidetud. Otsuses nr 1-13/170-4 vabandas Tartu Vangla J. Kolesnikovi ees, et vastuskirjades nr 2-3/3288-2 ja 6-24/6334-2 anti eksitavalt mõista, et vangla plaanib S-hoone jalutusaedadesse rajada varjualused, ja sellega kaasnenud ebamugavuste pärast.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Täiendavalt asus Tartu Vangla seisukohale, et vaide nr 1-11/711-1 tagastamine, mis puudutas vangla S-hoone jalutusväljakule varjualuse ehitamist, oli korrektne, kuna J. Kolesnikovil puudus vaideõigus. Vangla viitas jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-15-2376, kus kohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi kaebuse jalutusaedade varjualuste puudumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Ringkonnakohus jäi samale seisukohale ning Riigikohus ei võtnud J. Kolesnikovi kassatsioonkaebust menetlusse.

3.Kohus jättis 27.12.2017 määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta (tl 25). Kohus selgitas, et selleks, et kaebust saaks menetleda, tuleb arusaadavalt märkida, mida kaebaja vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-le 2 nõuab. Kohus selgitas, et kaebuses tuleb märkida ka kaebuse faktiline põhjendus ning esitada tõendid, mis kinnitaksid kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid. Kohus selgitas täiendavalt, et kui kaebaja tähtajaks puudusi ei kõrvalda, tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse.
4.Kaebaja esitas 02.01.2018 vastuseks 27.12.2017 kohtumäärusele menetlusdokumendi (tl 28-30, tõlge tl 46), milles ta kirjeldab erinevaid probleeme, mis enamuses seonduvad jalutusaedades varjualuste puudumisega.

KOHTU SEISUKOHT

5.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus mõistab esitatud kaebuse ja 02.01.2018 täiendava avalduse põhjal, et J. Kolesnikov taotleb mittevaralise kahju hüvitamist samadel alustel, milleks ta esitas kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale (tl 12 ja 14). Tartu Vangla on 02.11.2017 otsuses nr 1-13/170-4 käsitlenud järgmisi kahjunõude aluseid: a) Tartu Vangla 26.08.2015 vastuses nr 2-2/3288-2 (tl 20) ja 17.19.09.2015 vastuses nr 6-24/6334-2 (tl 22) anti kohtumenetluse käigus avaldatust (haldusmenetlus nr 3-15-2376) erinevat teavet; b) Tartu Vangla ei registreerinud 27.08.2015 pöördumist nr 6-24/6434-1 (tl 33) vaidena ja ei menetletud seda vaidemenetluse korda järgides; c) ajavahemikul 22.07.2015 – 2015. a lõpuni puudusid S-hoone jalutamisaias varjualused, mistõttu ei saanud kinnipeetav igapäevaselt tund aega jalutada ning haigestus.
7.Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine kaebaja suhtes ning isikul tekkinud kahjulik tagajärg peab olema põhjuslikus seoses avaliku võimu õigusvastase tegevusega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8.Tartu Vangla on juba 02.11.2017 otsuses nr 1-13/170-4 (tl 10-11) vabandanud J. Kolesnikovi ees vastuskirjades nr 2-3/3288-2 ja 6-24/6334-2 antud eksitava informatsiooni ja sellega kaasnenud ebamugavuste pärast. Vaide nr 1-11/711-1 tagastamist, mis puudutas vangla S-hoone jalutusväljakule varjualuse ehitamist, on vastustaja selgitanud asjaoluga, et J. Kolesnikovil puudus vaideõigus. Varjualuste puudumisega seonduva kahju hüvitamise osas viitas vangla jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-15-2376, kus kohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi kaebuse varjualuste puudumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusasjas nr 3-15-2376 oli kohtute seisukoht läbi kolme kohtuastme, et varjualuste puudumist ajavahemikul 22. juuli kuni 20. september 2015 ei saa pidada õigusvastaseks. Viidatud haldusasjas põhjendas kaebaja tuvastamisnõude esitamist sooviga esitada edaspidi kahju hüvitamise nõue (Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2016 otsuse p-d 3 ja 14). Kohus ei näe ka praeguses asjas võimalust asuda Tartu Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamisel teistsugusele seisukohale ei viidatud kohtuasjas käsitletud ajavahemiku ega ka sellele järgneva (kuni 2015. a lõpp) osas, kuna praeguse haldusasja raames pole ilmnenud, et asjaolud oleksid muutunud. Ka võib nõustuda Tartu Vanglaga selles, et kaebaja jäi haigestumisi väites üldsõnaliseks ega ole ka praeguses kohtuvaidluses toonud välja konkreetseid haigestumisi.
9.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine kaebuses toodud asjaoludel ja sellele lisatud dokumentide põhjal ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel on hüvitamisnõude esitamine ja menetlemine iseenesest võimalik, jääks kaebus äärmise tõenäosusega rahuldamata. Seega ei saa varjualuste puudumine kuni 2015. a lõpuni kaasa tuua kaebajal väidetavalt tekkinud tagajärgede korral kahju hüvitamist. Tartu Vangla on kaebajale mõneti eksitava informatsiooni andmise pärast 02.11.2017 otsuses nr 113/170-4 vabandanud ja kohus ei pea võimalikuks, et sellele lisaks oleks põhjendatud veel täiendav rahaline hüvitis käesoleva haldusasja raames. Vaide tagastamine puudutas samuti menetlust varjualuste ehitamise küsimust ega saaks eelnevalt viidatud riigivastutuse sätteid silmas pidades kaasa tuua hüvitamisele kuuluvat kahju.
10.Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel (kaebuse esitamise ajal kehtinud sõnastuses). Eelnimetatud sätte järgi võis kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel (kuni 31.12.2017 kehtinud sõnastuses) kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (nt Riigikohtu 16.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 12).
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust ja taotlust riigi õigusabi saamiseks (kaebaja on 02.01.2018 menetlusdokumendis maininud, et vajab advokaadi abi). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium