Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-16-2644 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-16-2644 2016. a suvel tuvastati kaebajal AS Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtus süvaveeni tromboos ja tehti ultraheliuuring, kuid hingeldust ja kopsuarteri tromboosi kaebaja arstidele ei maininud. Nimetatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna väljavõtet kaebaja SKA-le ei esitanud. Kaebajal on tromboosi tõttu vasak käsi nõrk. Asjade tõstmisel kogu käsi valutab või on valulik, mis viitab ka selles piirkonnas kergemale tromboosile. Juhul, kui ravitakse ja hooldatakse ravimeetodil ainult ühte jalga, siis tekivad suuremad komplikatsioonid seni veel tervemana püsinud jalal (s.o paremal jalal), millisel juhul tekivad krambid ja varbaotsad muutuvad tundetuks. Paremal käel on tekkinud valutundlikkus tõstmisel sellest ajast, kui vasakule käele sai rohkem tehtud toonust tõstvaid toiminguid. Uuringute tulemusel oleks selgunud, et kaebajal on tromboos mõlemas jalas ja käsivarres. Jalg ei ole ainult siis valus, kui pikemat aega ei ole suuremat põletikku olnud. Kaebaja esitas 17.04.2017 kaebuse täienduse ning selgitused haldusasjas nr 3-16-1513. Kaebaja on esitanud järgmised taotlused: 1) mõista Tallinna Halduskohtult ajavahemikus 31.01‒17.04.2017 kaebaja tervise kahjustamise eest välja kahjuhüvitis 4 000 000 eurot; 2) kohustada SKA-d rahastama välismaiste spetsialistide Eestisse toimetamine, kui antud ettevõte ei aktsepteeri või ei ole nõus kaebaja poolt organiseeritud ekspertiisiga SKA-s töötavatele töötajatele AM-le, AP-le ja JS-le; 3) välja maksta puudetoetus tagasiulatuvalt alates 2012. a maikuust; 4) mõista SKA-lt välja tasu 7500 eurot kaebaja poolt teostatava tervisediagnoosi eest SKA ekspertidele; 5) mõista SKA-lt välja 3500 eurot 2017. a-l koostatud kirjaliku vastuse ja dokumentide koostamise eest; 6) mõista SKA-lt välja kaebaja poolt hapnikuballoonidele tehtud kulutused 1800 eurot; 7) mõista SKA-lt välja kaebaja tervise kahjustamise eest kahjuhüvitis 4 000 000 eurot; 8) mõista Tallinna Ringkonnakohtult välja kaebaja tervise kahjustamise eest kahjuhüvitis 4 000 000 eurot; 9) mõista Riigikohtult välja kaebaja tervise kahjustamise eest kahjuhüvitis 4 000 000 eurot; 10) kohustada SKA-d andma kaebajale elumaja Tallinnas; 11) mõista SKA-lt välja kaebaja inimväärikuse alandamise eest kahjuhüvitis 150 000 eurot. Halduskohtul ei ole õigust haldusasja numbrit muuta, kuivõrd tegemist on haldusasjaga nr 3-16-1513 analoogse vaidlusega. Kaebaja vajab ratastooli, millise informatsiooni edastas SKA-le ka taotluses. Seoses ekspert AM arvamusega, et hiljem kopsuarteri trombemboolia kohta tervisedokumentides andmeid ei ole, märgib kaebaja järgmist. Kui SKA oleks tahtnud veel mõnda tervisedokumenti, siis oleks pidanud kaebajat sellest teavitama. Samas on ekspertarst tuvastanud, et kaebajal diagnoositi 2015. a mais vasaku reieveeni põletik ja tromboos vasaku alajäseme tursega ning mõlema kopsuarteri trombemboolia.

3-16-2644 kohta kompenseeritud kujul ning muud asjassepuutuvad andmed. Iga funktsioonihäire tuvastamisel võetakse aluseks ekspertarsti arvamus ja taotleja hinnangu arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarsti arvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%. Kui ekspertarsti arvamuse arvväärtus funktsiooni kõrvalekalde ulatusele on 0, siis seda funktsioonihäiret ei tuvastata, hoolimata taotleja hinnangust. Ekspertarst AM tegi kindlaks, et kaebajal diagnoositi 2015. a mais vasaku reieveeni põletik ja tromboos vasaku alajäseme tursega ja mõlema kopsuarteri trombemboolia; tromboosi tõttu on vajalik pidev vere hüübimist takistav ravi ja tugisuka kandmine alajäsemel; kopsuarterite trombemboolia kohta tervisedokumentides hilisemaid andmeid ei ole; taotleja väitel vajab ta liikumiseks ratastooli, kuid perearstil ei ole andmeid ratastooli kasutamise kohta; vasaku alajäseme turse põhjustab liikumisfunktsiooni kerge häire; arvestades ka taotleja enda hinnangut ekspertiisitaotluses oma funktsioonihäiretele ja toimetulekutele, ei ole alust tuvastada keskmisele, raskele või sügavale puudele vastavaid raskusi, piiranguid ega takistusi tema igapäevases tegutsemises ning ühiskonnaelus osalemises. Ekspertarst arvas, et kaebajal ei esine igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest puuet. Eeltoodust tulenevalt tegi SKA otsuse, mille kohaselt ei esine kaebajal puuet ega tuvastatud lisakulusid, lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest. Eelnevalt SKA 27.04.2016 tehtud otsuse nr 1339963 ja 30.06.2016 tehtud vaideotsuse nr 1.111/713 tegemisel jäeti arvestamata vaides märgitud dokumendid, mille kaebaja oli vastustajale esitanud 18.02.2016 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse juurde. Seega tegi vastustaja 03.11.2016 uue otsuse nr 1403044, mille tegemisel võttis arvesse kõik teadaoleva informatsiooni ja tunnistas 27.04.2016 otsuse nr 1339963 kehtetuks.

3-16-2644 menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 06.04.2017, siis kaebajale võimaluse andmine esitada vastustaja vastusele omapoolne seisukoht on menetlusosalisele tema menetlusõiguste tagamine ning kohtu kohustus. Sellist tegevust ei saa pidada õigusvastaseks, mistõttu on tegemist ilmselgelt kaebeõiguse puudumisega ning kaebuse muudatus kuulub selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seetõttu tagastab kohus kaebajale ka 30.03.2017 kaebuse täiendusele lisatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 18.03.2017 väljavõtte haigusjuhust nr A54367 2017 kui asjakohatu tõendi (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja nõude ‒ mõista SKA-lt välja ekspertiisikulud ‒ eelduseks on, et SKA oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda SKA-lt väidetavalt teostatud ekspertiisikulude hüvitamist, mistõttu on tegemist ilmselgelt kaebeõiguse puudumisega ning kaebuse muudatus kuulub selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja on palunud SKA-lt välja mõista 3500 eurot 2017. a-l koostatud kirjaliku vastuse ja dokumentide koostamise eest, mida kohus mõistab kui menetluskulude hüvitamise taotlust. Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kuni 06.04.2017. 17.04.2017 kaebuse muudatus on esitatud pärast kohtu poolt kirjalikus menetluses määratud taotluste esitamise tähtaega, mistõttu kohus keeldub kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ning tagastab kaebuse muudatuse. Kaebaja on 30.03.2017 esitanud kaebuse täienduse, milles on muu hulgas esitanud väited seoses haldusasjaga nr 3-16-1513 ning lisatud on kaebus SKA 30.06.2016 vaideotsusele nr 1.1-11/713. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Halduskohtu 13.12.2016 määrusega nr 3-16-1513 lõpetatud haldusasja menetlus SKA 27.04.2016 otsuse nr 1339963 ja 30.06.2016 vaideotsuse nr 1.1-11/713 tühistamise ning SKA asjas uue otsuse tegemiseks kohustamise nõuete osas. Seega on tegemist korduva kaebusega, mistõttu tagastab kohus selle kaebajale (HKMS § 121 lg 1 p 3). Seetõttu langeb ära ka vajadus lahendada 17.04.2017 kaebuse täienduses esitatud haldusasja nr 3-16-1513 menetluse kiirendamise taotlus. Kaebus haldusasjas nr 3-16-2644 on esitatud 20.12.2016. Kuivõrd haldusasjas nr 3-16-1513 oli menetlus selleks ajaks lõppenud, siis tuli 20.12.2016 kaebus registreerida uue haldusasjana. Kuna kaebaja nõue tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus seoses ekspertide kaasamisega haldusmenetlusse sisaldub juba SKA 03.11.2017 otsuse nr 1403044 tühistamisnõudes, ei võta kohus resolutsioonis eraldi seisukohta esitatud tuvastamisnõude osas ning lahendab sisuliselt üksnes SKA 03.11.2017 otsuse nr 1403044 tühistamisnõude ja SKA kohustamisnõude. Kaebaja esitas ekspertiisitaotluse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks SKA-le 25.03.2016. SKA on vaidlustatud otsuse õiguslike alustena märkinud PISTS § 22 lg 1 ja sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 61 (kehtetu alates 01.07.2016) §-d 5, 7 ja 12. Seega on SKA kohaldanud haldusmenetluses taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. SKA 03.11.2016 otsuse nr 1403044 kohaselt on SKA taotluse lahendamisel arvesse võtnud kaebaja esitatud dokumendid (Lääne-Tallinna Keskhaigla epikriis (02.11.2015, dr OP), Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte (22.05.2015, dr KP), erakorralise meditsiini osakonna kaart (22.05.2015, dr KP)), tervise infosüsteemis olevad andmed, perearst JP poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ning ekspertarst AM ekspertarvamuse. Määruse nr 61 § 5 lg-s 3 on loetletud funktsioonid, mille osas annab ekspertarst terviseseisundi kirjelduse ja 5(9)

3-16-2644 lisadokumentide põhjal hinnangu isiku anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ulatusele. Seejuures hindab ekspertarst funktsioonide kõrvalekalde ulatust arvväärtustega 0‒4 (määrus nr 61 § 5 lg 4). Tööealise inimese kohta antud ekspertarsti arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit) ja kompenseerimata (isik ei kasuta abivahendit või ravimit) (määrus nr 61 § 5 lg 5). Käesoleval juhul ei nähtu ekspertarsti AM arvamusest ülalloetletud viisil terviseseisundi kirjelduse ja lisadokumentide põhjal hinnangu andmist kaebaja anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ulatusele. Puuduvad funktsioonide kõrvalekallete ulatuste arvväärtused, sealjuures arvväärtused kompenseeritult ja kompenseerimata. Sellest tulenevalt ei vasta koostatud ekspertarsti arvamus määruses nr 61 sätestatud nõuetele. SKA 03.11.2016 otsuses on märgitud, et ekspertarst AM tegi mh kindlaks, et vasaku alajäseme turse põhjustab liikumisfunktsiooni kerge häire. Sama nähtub kohtule esitatud ekspertarsti AM arvamusest. Ekspertarst hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võttes aluseks võrdluse teiste samaealiste inimestega ning arvestades suhtumuslike ja keskkondlike takistuste esinemist ühiskonnaelus osalemisel, järgmiste arvväärtustega: 1) 0 – kõrvalekallet ei ole või see on tühine; 2) 1 – kerge kõrvalekalle (määrus nr 61 § 5 lg 4 p-d 1-2). Järelikult ei saanud ekspertarsti arvamuse arvväärtus liikumise kõrvalekalde ulatusele olla 0. Vaidlustatud otsusest ei ole jälgitav, kuidas on SKA jõudnud järeldusele, võttes arvesse kaebaja taotlust, esitatud dokumente ja ekspertarsti arvamust, et kaebajal ei esine ühegi funktsiooni osas (sh liikumine) kõrvalekallet ulatuses, mis vastab PISTS (redaktsioon kehtivusega 01.01‒30.06.2016) § 2 lg-s 21 nimetatud puude raskusastmele. Seejuures ei nähtu otsusest väidetavalt arvestatud dokumentide (Lääne-Tallinna Keskhaigla epikriis (02.11.2015, dr OP), Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte (22.05.2015, dr KP), erakorralise meditsiini osakonna kaart (22.05.2015, dr KP), tervise infosüsteemis olevad andmed, perearst JP poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed) analüüsi. Vaidlustatud otsuses on üksnes tsiteeritud ekspertarst AM arvamust, loetletud õiguslikud alused ning tehtud ekspertarstiga samasisuline otsus „lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest isikul XX puuet ei esine ning lisakulusid ei tuvastata“. Samas on SKA vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja on ekspertiisitaotluses märkinud, et kompenseeritult (abivahendeid kasutades) esinevad tal vähesed liikumisraskused, raskused treppidel liikumisel, vähesed raskused umbes viis kilo kaaluvate esemete tõstmisel ja kandmisel vähemalt kümme meetrit, vasaku käe sõrmede suured raskused väikeste esemete haaramisel ja hoidmisel. Seejuures ei nähtu otsusest, et taotluses toodud hinnanguid oleks analüüsitud. Vaidlustatud otsuses on kajastamata kaebaja põhilised vaevused ja taotluses välja toodud funktsioonihäired, samuti ei ole toodud arvväärtusi funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul ega ka funktsioonihäire tuvastamisel ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangu arvväärtuste kaalutud keskmist. Seetõttu ei ole kohtule jälgitav, kas ja millises ulatuses on SKA arvestanud ülalloetletud dokumentides kajastatud meditsiinilisi andmeid (määrus nr 61 § 5 lg 3) ning kuidas on lõppotsuseni jõutud. Järelikult on puude tuvastamata jätmise otsus jäänud olulises ulatuses motiveerimata, kuivõrd ei ole jälgitav, kuidas jõuti lõpptulemuseni. SKA 03.11.2016 otsus ei vasta haldusakti motiveerimisnõudele (HMS § 56 lg-d 1‒3) ning SKA on rikkunud määruse nr 61 §-e 5 ja 7. Seetõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga. Kaebaja on vaidlustanud koos haldusaktiga ka haldusorgani menetlustoimingu – ekspertarstide kaasamise. Õigusaktid ei sätesta haldusorganile kohustust kooskõlastada taotluse esitajaga eksperdi kaasamine või eksperdi isik. Seetõttu on alusetu kaebaja väide SKA tegevuse õigusvastasusest. 6(9)

3-16-2644 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-16-2644

3-16-2644

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.