Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 23.01.2018, Tartu 3-17-2421 Daniel Kase kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määrus Daniel Kase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Daniel Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta Daniel Kase määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.
2.Võtta Daniel Kase määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Daniel Kase määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määrus resolutsiooni p 1 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabusid 16. ja 20.11.2017 D. Kase pöördumised seoses vanglas 01.10.2017 kehtima hakanud suitsetamise keeluga. D. Kask märkis, et soovib vaidlustada seda, et teda sunnitakse suitsetamisest loobuma ja sellega põhjustatakse talle piina. D. Kase hinnangul on suitsetamise keeld põhiseadusega vastuolus. D. Kask palus peatada kohtulahendi jõustumiseni Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus.
2.Tartu Halduskohus jättis 13.12.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:
1) Kohus pidas õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017. a määruse nr 3-17-1449 seisukohtadest, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. 2) Kaebaja on esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema läbitud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla selgitas 12.12.2017. a kirjas, et 31.10.2017 registreeriti kaebaja vaie nr 6-12/474-1, milles ta ei vaidlustanud vangla kodukorra muudatusi, vaid vangla sisekorraeeskirja (VSkE) muudatusi. Vangla selgitas kaebajale, et VSkE-d ei ole võimalik vaidemenetluse raames vaidlustada, mispeale võttis kaebaja vaide tagasi. Vangla vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale muid vaideid seoses suitsetamise keeluga esitanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.D. Kask esitas 17.12.2017 määruskaebuse, milles ta ei nõustu Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse seisukohtadega tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise kohta. D. Kase väitel on ta kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning tõele ei vasta vangla väide, et ta on võtnud tagasi vaide, vaid ta üksnes loobus kirjalikust vastusest, sest see oli negatiivne ja oli rahul suulise vastusega. D. Kask leiab, et tema kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada, sest vangla kodukord on üldkorraldus, mida on võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase tähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem. D. Kase väitel halveneb tema olukord iga päevaga. D. Kask leiab, et ta saab tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist taotleda ning on senini taotlenud ja taotleb ka edaspidi justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu. D. Kask palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus, kuna vanglas ei tohi teostada inimkatseid ja kinnipeetavaid piinata. Veel palub D. Kask anda talle menetlusabi.
4.Tartu Halduskohus vabastas 04.01.2018. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale; võttis määruskaebuse eeltoodud osas menetlusse ja jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.D. Kask taotleb ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse tühistamist nii kaebuse tagastamise (resolutsiooni p 2) kui ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise (resolutsiooni p 1) osas. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse kaebuse tagastamise peale (I) ja seejärel määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale (II). I
6.Kaebaja soovib halduskohtule esitatud pöördumistes märgitust nähtuvalt saavutada õiguse vanglas suitsetada ning kaebaja arvates on Viru Vangla kehtestanud 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 ebaseaduslikult suitsetamise keelu Viru Vangla territooriumil. Kaebaja taotles Viru
Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamist. Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudeti vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas (muudatused jõustusid 01.10.2017). Muuhulgas lisati kodukorda p 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja muudeti p-i 4.4, mille kohaselt puuduvad jalutuskäigule kaasa võetavate lubatud esemete loetelust sigaretid.
7.Viru Vangla kinnitusel (12.12.2017. a vastus kohtunõudele, tl 12) ei vaidlustanud kaebaja vanglale esitatud vaides Viru Vangla kodukorra muudatusi, vaid VSkE muudatusi (justiitsminister muutis 06.10.2016. a määrusega nr 21 VSkE sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas, jõustus 01.10.2017). Vastustaja poolt kohtule esitatud kaebaja vaie (tl 13-13p) kinnitab vastustaja väidet. Seega on halduskohus õigesti märkinud, et kaebaja on vanglale esitatud vaides vaidlustanud suitsetamise keelamisega seoses üksnes VSkE muudatusi, mitte vangla kodukorra muudatusi. Ka ei nähtunud vangla vastusest, et kaebaja oleks muid vaideid vanglale seoses suitsetamise keeluga esitanud. Kaebaja ei ole määruskaebuses ka vastupidist väitnud ega esitanud kohtule vastustaja selgitusi ümberlükkavaid tõendeid.
8.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on halduskohus põhjendatult märkinud, et kaebajal tuli esitada vaie vanglale, milles ta taotleb vangla 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Isegi kui vangla väide kaebaja poolt vaide tagasi võtmise kohta ei vasta tõele, ei lükka see ümber halduskohtu seisukohta, et vangla kodukorra muudatuste vaidlustamiseks ei ole kaebaja vanglale vaiet esitanud. Kuna kaebajal on eeltoodud osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis kuulus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
9.Kuna halduskohus on kaebuse tagastanud eelmärgitud alusel, mitte selle mittetähtaegsuse tõttu, siis loeb ringkonnakohus asjakohatuteks kaebaja väited seonduvalt tähtaegsusega ning jätab ka kaebaja väited justiitsministri määruse nr 21 põhiseadusvastasuse kohta tähelepanuta.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus D. Kase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata. II
11.D. Kask ei nõustu määruskaebuses Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse seisukohtadega tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ning palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi andmist, mida ringkonnakohus tõlgendab taotlusena riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis nägi riigilõivuseaduse § 60 lg 5 ette, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigikohus on kohaldanud HKMS § 104 lg 5 p-i 3 ning tagastanud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt, mis jääb läbi vaatamata (RKHKm 3-3-1-32-13, p-d 14-15). Halduskohus kaebajalt riigilõivu tasumist ei nõudnud, jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna määruskaebus on esitatud määruse peale, millega esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata jäeti, ning ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse
muutmata, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebaja menetlusabi taotluse põhjendatust.
12.D. Kase määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus D. Kase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.
13.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse põhjendustega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisel ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks eeltoodud osas. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kaebaja on määruskaebuses märkinud põhjendusena tema tervisliku olukorra halvenemist. Eeltoodu ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber halduskohtu seisukohta, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht ning tekkida võivate vaevuste ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. HKMS § 55 lg 2 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kuna täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused, sest puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis esines D. Kase esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel puudus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada ning mis tõi kaasa taotluse läbi vaatamata jätmise. Ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu määruse tühistamiseks.
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus D. Kase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.12.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata.
16.Vastavalt HKMS § 252 lg 7 ls-le 2 ei ole määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.