Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 23. jaanuar 2018, Tartu 3-17-750
Haldusasi
X.X. kaebus Viru Vangla 12. jaanuari 2016. a käskkirja nr 6-3/49 ja 23. jaanuari 2017. a käskkirja nr 6-3/78 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. ma1 2017 otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. veebruar 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 6-2/1397 määrati kinnipeetav X.X. tööle Viru Vangla finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V 7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide ja valveruumi ees oleva ruumi koristajana alates 11. oktoobrist 2016 kuni
11.aprillini 2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.Viru Vangla 12. ja 23. jaanuari 2017. käskkirjadega nr 6-3/49 ja nr 6-3/78 tunnistati X.X. süüdi selles, et 13, 14, 15, 20, 22 ja 27. detsembril 2016 keeldus ta tööle asumiseks antud korralduste täimisest. Kaebajat karistati iga juhtumi eest kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks.
3.3. ja 17. märtsi 2017. a vaideotsustega nr 6-12/30-2 ja nr 6-12/46-2 jäeti rahuldamata X.X. vaided käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks.
4.3. aprillil 2017 esitas X.X. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 12. ja 23. jaanuari 2017. a käskkirjade nr 6-3/49 ja nr 6-3/78 tühistamist. Kaebuse kohaselt puudus vastustajal õigus kaebaja sundimiseks majandustööle, kuna kaebaja juba töötas B. OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel. Vaidlustatud ajal töötas osakonnas koristajana reaalselt kuus kinnipeetavat ja osakond oli koristatud. Kaebaja hinnangul ei ole tema tööle sundimise
tegelikuks eesmärgiks mitte töökasvatus, vaid soov teda alandada, allutada ja karistada pideva üksikvangistusega. Tööle asumise korraldused olid seega sisutühised ja nende täitmisest keeldumine õiguspärane. Käskkirjades on kaalutlusvead ja karistused ilmselgelt ebaproportsionaalsused. Psüühiliste probleemidega kinnipeetavat ei tohi üldse üksikvangistusega karistada.
5.Viru Vangla vaidles kaebusele vastu, leides, et kehtiv õigus ei keela määrata kartserikaristust isikule, kes on võimeline kandma vanglakaristust ega pöörata karistusi täitmisele järjestikku, vastavate tervislike probleemide ilmnemisel aga lähtutakse tervishoiutöötaja otsusest. Kaebaja viitas töötamist välistavale terviseseisundile, kuid on lasknud end üle vaadata ainult
22.detsembril 2016, teistel juhtudel aga tervisekontrollist keeldunud, mistõttu lasub tal endal tõendamiskoormis, mida ta aga täitnud pole. Põhjendatud ei ole kaebaja väited ja seisukohad ametnike erapooletuse, vanglaväliselt sõlmitud töölepingu arvestamata jätmise ega osakonnas koristama määratud isikute arvu kohta.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.31. mai 2017. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
7.Vangistuse täideviimise korda reguleeriva vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina töötama. Juhud, millistel saab ta sellest kohustusest vabaneda, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teises lõikes. Selle punktist kolm tulenevalt ei pea töötama kinnipeetav, kes pole selleks võimeline tervislikel põhjustel. Kinnipeetava töövõimelisuse teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel on arvestatud meditsiiniosakonna 25. augusti 2015. a ning 1. augusti ja 16. septembri 2016. a tõendeid, millede kohaselt ei esine kaebajal üld- ja tolmuallergeenide allergiat ning tuvastatud pole ka muid vastunäidustusi töötamiseks. Samuti ei tulene neid tema tervisekaarti erinevate arstide, sealhulgas psühhiaatri poolt enne tööle määramist tehtud kannetest. Hilisemas kandes nr 182 on arst üle korranud piiranguteta töötamist võimaldava otsuse ning kandesse nr 198 on psühhiaater märkinud, et kaebaja psüühiline tervis võimaldab teha päevas koristustöid ühe tunni ulatuses.
8.X.X. antud tööle asumise korraldused rajanesid PS §-st 29 ja VangS § 37 lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kehtival käskkirjal kaebaja tööle määramise kohta. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal lasus kohustus need täita. Kaebaja ei ole eitanud korralduste täitmata jätmis oma seletustes, vaides ega kaebuses, kuid leiab, et selleks oli tervisest tulenev põhjus. Meditsiiniosakonna 13., 14., 15., 20., 22., ja 27. detsembril 2016 väljastatud tõendid kinnitavad, et korralduse andnud ametniku poolt kohale kutsutud tervishoiutöötaja ei tuvastanud kaebajal töövabastust võimaldavat terviseriket. Töötamist võimaldavat terviseseisundit kinnitavad ka tervisekaardi kanded 191, 192, 193, 194, 197 ja 200. Nende kohaselt pole kaebaja füüsilise tervise osas kaebusi esitanud ja on viidanud üksnes oma psüühilisele seisundile, mis ei võimalda tööle asuda. Selles väites lubab kahelda asjaolu, et kandest 187 nähtuvalt on psühhiaater vaatamata pikaajalise depressiivse reaktsiooni diagnoosile leidnud, et tema seisund võimaldab oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida ega ole pidanud vajalikuks teda tööst alaliselt või ajutiselt vabastada ning 23. detsembri 2016. a kandes 198 on ta kinnitanud, et kaebaja psüühiline tervis võimaldab teha päevas ühe tunni koristustöid.
9.Tõsiselt võetavaks ei saa pidada ka viidet koristajana töötamist välistavale allergilisele nohule.
5.veebruari 2016. a otsusega nr 1309996 tuvastati kaebajal küll 20%-line töövõimetus, kuid täiendavat ekspertiisi teostanud ekspertarst tegi kindlaks, et tegelikult ei esine tal ühtegi haigusseisundit, mille alusel oleks võimalik töövõime kaotust tuvastada.
10.Kaebaja väitel ei saanud ta privaatsuse tagamata jätmise tõttu oma terviseprobleemidest tervishoiutöötajale rääkida. 21. detsembril 2016 tehtud kandest nähtuvalt on ta siiski pidanud sel päeval võimalikuks kurta tema juurde kutsutud tervishoiutöötajale tugeva kõhuvalu üle ja lubanud ennast kahel korral ka läbi vaadata. Sarnaseid kandeid on tehtud tervisekaarti nii enne käesoleva
vaidlusega seotud ajavahemikku kui pärast seda. See viitab püüdele leida mistahes viisil ettekääne tööst vabanemiseks. Viimati nimetatule viitab selgelt samuti see, et rikkumiste kohta 23.12.2016 antud seletustes on ta küll viidanud allergilisele nohule ja psühhiaatri poolt tuvastatud probleemidele, kuid pole väitnud midagi selle kohta, et ei saa privaatsuse puudumise tõttu tema tervislikku seisundit kontrollima tulnud tervishoiutöötajaga suhelda.
11.Terviseprobleemide kõrval tugineb kaebaja asjaolule, et täidab juba töötamise kohustust, kuna on leidnud endale töö väljaspool vanglat ning on sõlminud selle kohta B. OÜ-ga lepingu. Seejuures on tal aga arvestamata jäänud, et VangS §-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, sest kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kuna töö on suunatud kinnipeetavate endi huvidest lähtuvate vangla olmeliste vajaduste rahuldamisele, ei ole tegemist otsitud ettekäändega ja pole põhjust pidada tööd väärikust alandavaks.
12.Distsiplinaarmenetluste materjalid kinnitavad, et kaebaja karistamistel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Karistused pole kaebaja korduvaid samalaadseid rikkumisi arvestades ülemäärase raskusega ja võivad teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige edukamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kaebaja on ekslikult viidanud asjaolule, et vaidlusalused käskkirjad koostanud vanglaametnik polnud erapooletu, sest tema viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, kuna seadusest vastavat keeldu ei tulene. Kohtueelsetes vastuväidetes on kaebaja viidanud veel sellele, et 6. jaanuari 2017. a protokollile vastuväidete esitamise tähtaeg oli liialt lühike, mistõttu ei saanud ta kasutada kaitsja abi. Seejuures on tal jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole kehtestanud kinnipeetava distsiplinaarmenetlusele kaitsja kohustuslikkuse nõuet. Antud juhul on ta saanud esitada põhjalikud vastuväited ning puuduvad viited sellele, et advokaadi abi puudumine võis kuidagi asja otsustamist mõjutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
14.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus tõlgendas ebaõigesti VangS § 37 lg-t 1. Sättest ei tulene kinnipeetava kohustust teha vanglateenistuse määratud tööd, kui kinnipeetaval on juba töösuhe väljaspool vanglat. Halduskohus ei ole tähelepanu pööranud kaebaja väitele, et käskkirjade andmisel on rikutud HMS § 3 lg-t 1, mille kohaselt võib isiku õigusi piirata üksnes seaduse alusel. Kaebaja suhtes kohaldatud piirangud on ülemäärased, alandavad ja rikuvad kaebaja tervist. Kaebajal oli õigus tööst keelduda, kuna tal diagnoositud allergilise nohu ja psüühikahäirete tõttu ei olnud ta võimeline majandustööd tegema. Kaebaja on rääkinud probleemidest psühhiaatriga, kuid viimane ei pane kõike kirja. Kaebajale ei tagatud privaatsust meditsiiniõele oma probleemidest rääkimiseks.
15.Halduskohus leidis ebaõigesti, et ametnik võis olla samaaegselt distsiplinaarmenetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks. EIK on leidnud, et olukord, kus samad isikud viisid läbi esmase menetluse ja osalesid ka otsuse tegemisel on vastuolus EIKo art 6 lg-ga 1. See põhimõte tuleneb selgelt juba VangS § 64 lg-st 4. Kaebaja karistamine üksikvangistusega oli keelatud juba ainuüksi tema psüühiliste probleemide tõttu.
16.Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
17.Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud uusi sisulisi asjaolusid võrreldes algse kaebusega ning neile on vangla ja halduskohus vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohtu hinnangul on X.X. kaebus halduskohtu otsusega põhjendatult rahuldamata jäetud. Apellatsioonkaebuse põhjendused ja väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja vanglas töötamise kohustuse olemasolu ja ulatust, selle kohustuse täitmisest keeldumise õiguspärasust, samuti X.X. määratud karistuse lubatavust ja proportsionaalsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.
19.Esmalt märgib ringkonnakohus, et 4. detsembril 2017 jõustus asjas nr 3-16-2480 halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata X.X. kaebus Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a käskkirja nr 62/1397 tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja tööle vangla finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks alates 11. oktoobrist 2016. Käesolevas asjas vaidluse all oleval ajal tulenes kaebaja kohustus täita abitöölise kohustusi just asjas nr 3-16-2480 vaidlustatud käskkirjast. Kohtuotsuse jõustumisega selles asjas on üheselt selge, et kaebajat tööle kohustav haldusakt oli õiguspärane, X.X. distsiplinaar-menetlustes ette heidetud rikkumiste ajal kehtiv ja seega täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2). Vastavalt on käesolevas asjas tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse hindamisel asjakohased üksnes need argumendid, mis puudutavad kinnipeetava õigust erandkorras keelduda tööle asumisest vaatamata sellele, et tal oli üldine kohustus vastustaja ametniku korraldusel täita töökohustusi. Seega ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased kaebaja väited ja põhjendused väljaspool vanglat töötamise, liiga madala töötasu, tervisliku seisundi kohta üldiselt ega muude asjaolude kohta, mis kaebaja hinnangul muudavad õigusvastaseks tema määramise abitööliseks.
20.Riigikohus on korduvalt selgitanud kinnipeetava õigust keelduda töötamisest tervislikel põhjustel. Sealjuures on riigikohus sedastanud (vt RKHK 22. jaanuari 2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p-d 15 ja 16), et kuigi VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus, siis olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde.
21.Enne tööle määramise käskkirja andmist on arst 1. augustil 2016 andnud seisukoha kaebaja allergia (selle puudumise) kohta ning perearst on hinnanud kaebaja töövõimeliseks
16.septembril 2016. Seega olukorras, kus 2016. aasta detsembri kaebaja korduvalt keeldus tööle asumast viidates töötamise takistusena oma tervislikule seisundile, oli medititsiiniõde pädev hindama, kas esineb tervisest tulenev erakorraline takistus töötamiseks. Kõigil juhtudel on kaebaja terviseseisundit nõuetekohaselt hinnatud ning meditsiinikaardilt nähtuvalt ei ole tuvastatud tervisriket, mis takistanuks tööle asumast. Et tegemist ei olnud formaalse kontrolliga näitab ilmekalt, et
21.detsembril 2016 (tl 152, ravilugu nr 195), kui kaebaja töötamisest keeldumise põhjusena viitas kõhuvalule, vabastati ta töötamise kohustusest sellel päeval.
22.Apellatsioonimenetluses tugineb kaebaja jätkuvalt sellele, et kõigil vaidlusalustel päevadel esines tal tervislik põhjus tööst keeldumiseks, kuid valvurite juuresolek rikkus sedavõrd oluliselt kaebaja privaatsust, et ta ei saanud põhjust meditsiinitöötajale avaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebaja väide kaasa järeldust, et tal oli õigus keelduda täitmast vastustaja ametniku korraldust tööle asumiseks. Halduskohus on siinjuures põhjendatult viidanud asjaolule, et 21. detsembril 2016 pidas kaebaja siiski võimalikuks avaldada meditsiinitöötajale, millisel põhjusel ta enda arvates ei tervisest tulenevalt ei saa tööle asuda.
X.X. on viibinud arsti vastuvõtul korduvalt nii tema tööle määramise käskkirja andmise järel, kui ka pärast vaidlusalust perioodi. Meditsiinikaardilt ei nähtu, et arstid oleksid tuvastanud kaebajal psüühikahäire, mis tegelikkuses takistanuks tal eluosakonna koristamisega seotud tööülesannete täitmist. Vastupidi, 23. detsembril 2016. a on dr O. Toomla märkinud (tl 152p, ravilugu nr 197), et kaebaja psüühiline tervis võimaldab tal teha päevas koristustöid 1. tunni ulatuses. Alles 10. veebruaril 2017 on kaebaja kurtnud samale arstile, et tal on tõsine vastumeelsus koristustööde suhtes seoses varasema kaasvangide sunniga koristamiseks. Kuid see ei ole kaasa toonud arsti seisukohta, et koristustööde tegemine on kaebajale vastunäidustatud (tl 153p, ravilugu nr 209). 15. veebruaril 2017 on kaebaja aga nõustunud tööle asume, tuues takistusena välja selle, et teda ei ole koolitatud tööülesandeid täitma (tl 154p, ravilugu 211).
23.Ringkonnakohtu hinnangul toodud asjaoludel on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et kaebajal tegelikkuses puudus tervislik põhjus tööle asumisest keeldumiseks ning väide privaatsuse rikkumisest on üksnes otsitud põhjus lootuses selle kaudu distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisel edu saavutada. Ringkonnakohtu veendumust süvendavad veelgi meditsiinitöötaja kanded kaebaja läbivaatuse kohta tööst keeldumiste korral (tl 151p – 152p), millest nähtub, et kaebaja siiski on üldsõnaliselt viidanud psüühilistele probleemidele, mis takistatavat tal tööle asuda. Samas ei ole tema käitumises midagi, mis viitaks probleemi vahetule esinemisele. Ka muus osas ei ole meditsiinitöötaja visuaalsel vaatlusel tuvastanud negatiivseid kõrvalekaldeid kaebaja tervises. Nii nagu vanglateenistuse ametnikel puudub VangS § 37 lg 3 järgi pädevus kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks, puudub selline pädevus ka kinnipeetaval endal. Seetõttu juhul, kui kaebaja hinnangul oli ta tööle asumise korralduse saamise ajaks minetanud töövõimelisuse, kuid tema tervisliku seisundi selline muutus ei olnud asjatundmatule inimesele kahtlusteta äratuntav, sai kaebaja töövõimelisuse kindlaks teha sel ajal tööl olnud meditsiiniõde. Läbivaatusest keeldumisega loobus kaebaja ühtlasi töövõimelisuse puudumise kohta tõendi saamisest ja sellega tööst keeldumise õiguspärase aluse esinemise tõendamise võimalusest. Kaebaja hilisemate arstlike läbivaatuste tulemusena ei ole samuti tuvastatud tema töövõime puudumist tagasiulatuvalt juba tööleasumisest keeldumise ajal.
24.Seega on nii vastustaja kui halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puudus VangS § 37 lg 2 p-st 3 tulenev õigustus tööle asumise korralduse täitmata jätmiseks. Ainuüksi kaebaja enda hinnang, et tema tervislik seisund ei võimalda tööle asuda, ei saanud olla õiguspäraseks aluseks tööle asumisest keeldumiseks.
25.Tööst keeldumisega olukorras, kus keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on X.X. jätnud täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse ning rikkunud sellega VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKHK 29. septembri 2015 otsus asjas nr 3-3-22-15, p 26), et vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Sarnasel seisukohal on kaebajale karistuse määramisel olnud ka vastustaja. Seejuures on Viru Vangla mõlemas kaevatavas käskkirjas põhjalikult selgitanud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ning tööst keeldumise negatiivset mõju vangistuse eesmärkide täitmisele kaebaja enda suhtes kui ka vangla julgeolekule üldiselt, samuti karistuse liigi ja määra valikut, lähtuvalt kaebaja varasematest samalaadsetest rikkumistest ja nende eest määratud karistuste mõjust kaebaja käitumise suunamisel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutluse teostamisel jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata või tuginenud lubamatutele argumentidele. Asjas kogutud tõendites puuduvad igasugused viited sellele, et kaebajal esinenud sedavõrd oluline psüühiline häire, mis välistanuks talle kartserikaristuse määramise. Seetõttu tuleb pidada kaevatavat käskkirja õiguspäraseks ka X.X. määratud karistuste osas.
26.Ekslik on kaebaja seisukoht, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt on õigusvastane. Halduskohus on ammendavalt selgitanud kehtivas õiguses
sätestatud piiranguid ning leidnud neile tuginedes õigesti, et distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku poolt distsiplinaarkaristuse määramine ei rikkunud kaebaja õigusi. Ringkonnakohus siinkohal halduskohtu põhjendusi ei korda. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ka kaebaja viidatud EIK lahenditest ei tulene kaebaja väidetud keeldu. Distsiplinaarkaristus on halduslikud mõjutusvahend ning kaebajale määrati kartserikaristused haldusmenetluses. Seejärel oli kaebajale tagatud õigus otsustuse vaidlustamiseks vaidemenetluses ja kohtumenetluses. Apellatsioonkaebuses viidatud lahend (Jakšovski ja Trifunovski v. The Former Yugoslav Republic of Macedonia) puudutab erimenetlust kohtuniku ametist kõrvaldamiseks. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks rakendatavate garantiide tõttu on kohtuniku ametist vabastamine ametialase rikkumise tõttu erandlik otsus, mis ei toimu tavapärase haldusmenetluse reeglite järgi. Seetõttu ei saa EIK lahendist väljendatud seisukohti vahetult üle kanda käesolevale asjale.
27.Vaidlustatud käskkirjadega on määratud kaebajale iga rikkumise eest karistusena seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Samas ei ole käskkirjadega otsustatud karistuse täideviimise korda, muu hulgas ka mitte seda, millal karistused täitmisele pööratakse ega seda, kas karistused tuleb kanda järjest. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus käesoleva asja lahendamisel kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta karistuste väidetava kumuleerumise tõttu nende järjestikusel täideviimisel.
28.Eeltoodud põhjendustel on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkiri nr 6-3/49 ja 23. jaanuari 2017. a käskkiri nr 6-3/78 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. X.X. apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31 mai 2017. a otsus muutmata.
29.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välje ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.