Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Kristi Orr Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, S.S. (sündinud XXX, Maroko) Istungisekretär Ülle Volmer Tõlk Heli Saar
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 20. jaanuar 2018
taotlus
S.S.i
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalvemetile luba S.S.i kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 20. jaanuarist 2018 kuni kaheks kuuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba S.S.i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 alusel. Taotluses märgitakse järgmist: 1) PPA ametnikud tabasid 19. jaanuari 2018. a hommikul piiri vahetus läheduses isiku, keda kahtlustati piiri ebaseaduslikus ületamises. 2) Isikul puudusid dokumendid. Isik nimetas ennast Maroko Kuningriigi kodanikuks S.S.iks, sündinud Marokos XXX. Elukohaks nimetas isik XXX. Isiku sõnul elas ta 2014-2017
Saksamaal. Isiku enda sõnul omab ta kutsekeskharidust ja on abielus. Isikul oli kaasas Sofyan Azoud’i nimelise isiku Saksa Punase Risti kaart. 3) Isik avaldas 19. jaanuaril 2018 kell 9.15 suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 361 lg 2 p 1-6, § 15 lg 1 p-d 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isik kuni 48-tunniks kinni. 4) Isiku varjupaiga taotlus registreeriti ja võeti menetlusse, kuid otsust selles suhtes ei ole veel tehtud. 5) Isiku sõnade kohaselt on tema tegelikuks sooviks minna tagasi Saksamaale. Isik on enda sõnul alates 2002. aastast viibinud erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides. 6) Isik on varjupaika taotlenud 2014. aastal Austrias, Šveitsis ja Saksamaal. Saksamaal lükati tema varjupaigataotlus tagasi 3. mail 2017. Isik lahkus vabatahtlikult riigist 9. oktoobril 2017. 7) Isik on piiriületusel püüdnud vabaneda osadest dokumentidest. Isiku käidud rajalt on leitud äravisatud ja ilmsete hävitamistunnustega dokumente. Dokumentide andmetel on isik Venemaal Moskvas 11. jaanuaril 2018 politseisse pöördunud ja teatanud oma dokumendi kaotamisest. 17. jaanuaril 2018 tehti Venemaa ametivõimude poolt Karjalas isikule lahkumisettekirjutus, millega anti 5 päeva aega lahkumiseks Venemaalt. 8) Isik väitis algselt, et oli plaanis minna, kas Soome või Eestisse aga valis Eesti, kuna see oli lähemal. 9) Isiku suhtes tehtud päringute osas tuli Saksamaalt esialgne vastus, et isik on seal siseriiklikult tagaotsitav. Abikaasast on ta lahutatud ning tal on endisele abikaasale keelatud läheneda. Isik on Saksamaal toime pannud mitmeid rikkumisi nagu kehaline väärkohtlemine, narkootikumide valmistamine, omamine ja levitamine. 10) PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 11) Esineb vältimatu vajadus S.S.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud asjaolud. Isikul puudub reisidokument, ta saabus riiki ebaseaduslikult, ta kujutab ohtu ühiskondlikule turvalisusele ja teiste isikute tervisele. Teada pole isiku tegelik identiteet.
2.Isik selgitas 20. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil enda seisukohti.
KOHTU SEISUKOHT
3.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
4.Reeglina elab rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (VRKS § 34 lg 1). Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus seaduses sätestatud juhul taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 362 lg 2).
5.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada mh: 1) isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks; 2) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht;
3) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 4) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks; 5) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p-d 1, 4, 5, 6 ja 7). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1).
6.Kohus märgib, et isiku kinnipidamiseks esineb alus, kui esineb kasvõi üks eelpool märgitud alustest. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus isikut kinni pidada kauem kui 48 tundi VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on PPA kahtlus põhjendatud, et isik ei pruugi olla see, kelleks ta ennast nimetab. Kahtluseks annavad alust järgnevad asjaolud. Isikul puudub ametlik dokument, mille alusel saaks teda tuvastada. Isikusamasus on tuvastatud üksnes isiku seletuste alusel. PPA-l ei ole tänaseks teavet selle kohta, kas Saksamaal on see sama isik tuvastatud. Isikul oli kaasas Sofyan Azoudi nimelise isiku Saksa Punase Risti kaart. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik soovib teavet enda kohta varjata, kuna ta üritas dokumente hävitada. PPA-le teadaolevalt on isik Saksamaal tagaotsitav. Praeguses etapis ei saa PPA olla kindel, et isiku väited oma nime, sünniaja, päritoluriigi, kodakondsuse jm asjaolude kohta vastaksid tegelikkusele. Väidetud asjaolude üksikud detailid vajavad põhjalikumat väljaselgitamist, mida ei ole võimalik 48 tunni jooksul teha. Kahtlust kinnitab mh asjaolu, et isiku seletused ei olnud kohtuistungil järjepidevad. Näiteks väitis isik, et Saksamaa ei ole tema varjupaigataotlust lahendanud. Samas väitis ta, et taotlus jäeti rahuldamata.
7.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu, samuti on põhjendatud kahtlus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks (VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 5). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on isiku sooviks minna Saksamaale. Isiku seletuste kohaselt plaanis ta minna Soome, kuid Venemaa võimud takistasid teda. Seejärel viidi ta Pihkvasse ja lasti vabadusse. Samuti väitis isik kohtuistungil, et ta ei taha Venemaale tagasisaatmist. Seega on kahtlus, et ta ei soovi Eestist varjupaika taotleda, vaid Eestit kasutatakse transiitmaana. Ühtlasi väidab isik, et alates 2002. a on ta viibinud erinevates EL-i liikmesriikides. Sõrmejälgede päringu kohaselt on isik varjupaika taotlenud Austrias 19. jaanuaril 2014, Šveitsis 7. veebruaril 2014 ja Saksamaal 3. mail 2014 (isik lahkus vabatahtlikult riigist 9. oktoobril 2017). Piiriületusel püüdis isik vabaneda osadest dokumentidest, mistõttu on alust arvata, et isik soovib varjata enda tegelikku isikut ja kavatsusi. Dokumentidest nähtub, et isik pöördus 11. jaanuaril 2018 Venemaal politseisse, kuna ta kaotas dokumendid. Isikule tehti lahkumisettekirjutus. Seega isiku enda eelnev käitumine kinnitab kohtu hinnangul, et tema tegelikuks tahteks ei ole Eestist varjupaika taotleda, vaid tema eesmärgiks on liikuda Eestist Kesk-Euroopasse. Isik tabati piirilt 19. jaanuaril 2018 kell 5.40, kuid rahvusvahelist kaitset taotles ta kell 9.15. Isik on korduvalt teistes riikides varjupaika taotlenud, ta on nendest riikidest kas lahkunud või pidanud lahkuma. Kohtul ei ole alust kahelda, et isik oleks oma väljakujunenud käitumismustrit muutnud.
8.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ega ka avalikule korrale (VRKS § 361 lg 2 p 6).
PPA-le teadaolevalt on isik Saksamaal tagaotsitav. Isik on abikaasast lahutatud ja isiku suhtes on kohaldatud lähenemiskeeldu. Saksamaal on ta toime pannud mitmeid raskeid rikkumisi, nt kehaline väärkohtlemine, narkootikumide valmistamine, omamine ja levitamine. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt tarbib ta narkootikume. Samuti väitis isik kohtuistungil, et tal esines abikaasaga konflikt. Seega on alust arvata, et PPA kogutud teave vastab tõele.
9.Kohtu hinnangul on põhjendatud isikut kinni pidada ka sellel alusel, et ta võidakse välja anda EL-i teise liikmesriiki. Isik on korduvalt taotlenud varjupaika teistes riikides, nt Austrias, Šveitsis ja Saksamaal. Nende riikide menetlustulemused ei ole hetkel teada. Seega võib mõni eelpool nimetatud riikidest olla vastutav varjupaiga taotluse läbivaatamise eest.
10.Järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole suure tõenäosusega tõhus meede. Isikul puudub Eestis kindlaksmääratud elukoht. Isikul puudub Eestiga majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed. Kui isikul puudub elukoht, ei ole tõenäoline, et PPA saaks tagada registreerimise ja ilmumise kohustuse hilisemat täitmist. Ka puuduvad isikul dokumendid, mida ta saaks hoiule anda, et ta Eestist ei lahkuks. Esmase kinnipidamise raames ei ole võimalik üheselt välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikke motiive ega asjaolusid. Põhjendatud on tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda varjupaigataotlust. Samuti tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ja tema kättesaadavus menetluse ajaks.
11.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda varjupaigataotlust. Selleks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist tema väljasaatmise menetluse ajal. Kohtu hinnangul puuduvad ka muud abinõud tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Kohtu hinnangul esineb oht, et kui isik on vabaduses, lahkub ta enne tema Eestist väljasaatmist. Samuti ei pruugi PPA-l olla võimalik tagada isiku hilisem kättesaadavus. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Kohtu hinnangul on kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kaheks kuuks proportsionaalne abinõu. Isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses edastatud infoga tutvumine ja läbitöötamine võtab aega. Põhjendatud on ohu kahtlust, et isik on Saksamaal kuulutatud tagaotsitavaks. Tema varjupaiga taotluse menetluse eest võib vastutada teine liikmesriik. Liikmesriikide vaheline koostöö võtab aega.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui kinnipidamise alus ära langeb, vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.