Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-17-2751 ehitusteenuste soetamise läbi äriühingute E OÜ (alates 04.05.2017 ärinimi E OÜ), K OÜ ja P OÜ, kuid tegelikkuses soetas XXX OÜ ehitusteenuseid enda töötajatelt või vajadusel kaasates tundmatuid kolmandaid isikuid. XXX OÜ on kajastanud ehitusmaterjalide ja ehitustööriistade soetamise äriühingutelt E OÜ, S OÜ ja aruandva isiku kaudu sularahaarvete alusel 22 erinevalt äriühingult, kuid tegelikkuses kaupa soetatud ei ole. XXX OÜ on kajastanud ehitusteenuste soetuse eraisikutest tellijate ehitusobjektide tarbeks äriühingutelt I OÜ, P AS ja I AS objektidele Kabli, Kaskede, Haldja, kuid tegelikkuses ei ole tegemist äriühingu maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega, vaid tööd on korraldatud objektide tellijate poolt. Lisaks on kajastatud sisendkäibemaksu arvestuses Telia Eesti AS teenuse arve, mis on väljastatud XXX OÜ juhatuse liikme nimel, seega ei vasta arve KMS toodud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimustele. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna on alust arvata, et tehinguid eelnimetatud äriühingutega ei toimunud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks XXX OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku 12 856,34 euro ulatuses. XXX OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid äriühingutele E OÜ, K OÜ, S OÜ, I OÜ, P AS, P OÜ, I AS ja aruandvale isikule 22 äriühingu sularahaarve alusel kokku 75 952,68 euro ulatuses. Tegemist ei olnud XXX OÜ ettevõtlusega ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutusega. Neilt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb tasuda tulumaksu 18 988,17 eurot. XXX OÜ poolt tasumata jäänud maksusummadelt seisuga 13.12.2017 tulenev intressi summa on 5005,39 eurot. Seega moodustab maksukohustus kokku 36 849,90 (12 856,34+18 988,17+5005,39) eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib maksukohustuslase tegevusest tulenevalt maksuotsuse sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Arvestades, et isik on ühe kuu jooksul kajastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid sisendkäibemaksu arvestuses, mille tulemusel on isiku käibemaksu kohustus vähenenud 12 856,34 euro võrra, on alust arvata, et kui isik ei ole toiminud seadusega kooskõlas, toimib ta samamoodi ka tulevikus. Äriregistri andmetel on XXX OÜ juhatuse liikmel ja ainuosanikul TA-l kehtivaid seoseid lisaks XXX OÜ-le veel nelja äriühinguga, millest B OÜ-l on maksuvõlg 13.12.2017 seisuga 9912,08 eurot (sellest on tasumisgraafikus 5977,60 eurot). Lisaks on TA-l kehtetuid seoseid viie äriühinguga, millest kahel on maksuvõlad kokku 307 976,86 eurot (osaliselt tekkinud ajal, kui äriühingut juhtis TA ja osaliselt tekkinud vahetult pärast TA juhatuse liikme rolli lõppemist). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib ka maksukohustuslase majandusliku seisu tõttu maksuotsuse sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Seisuga 13.12.2017 omab XXX OÜ Maanteeameti liiklusregistri andmetel sõidukit Volkswagen Sharan (sõiduauto, esmane registreerimine 2002, registreerimismärk XXXXXX). Kuna sõiduki puhul on tegemist ligi 15 aastat vana ja kasutatud sõidukiga, tuleb arvestada, et selle turuväärtus väheneb pidevalt ning tegemist on likviidse varaga. Kuna liiklusregistri kanne on informatiivne, ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on taotluse koostamise hetkel XXX OÜ. Arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust, ei saa pidada otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega sõiduki arestimist. Ettevõtte varasemat maksukäitumist analüüsides on selgunud, et äriühing on ka kontrollitavale perioodile eelneval perioodil (2015 september ‒ detsember, 2016 jaanuar, 2016 aprill ‒ juuni) kasutanud oma maksukohustuse vähendamiseks arvatavate varifirmade arveid, mistõttu on MTA viinud 04.03.2016 äriühingu juhatuse liikmega läbi vestluse ja 2(8)

3-17-2751 nõustamise, kuid äriühing ei ole oma maksukäitumist parandanud. Äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruande kohaselt teenis äriühing kasumit 9616 eurot, samas lühiajalisi kohustusi oli äriühingul kokku 12 082 euro väärtuses, mistõttu ei ole võimalik ka teenitud kasumi arvelt katta tekkivat maksukohustust. Perioodi 2016 oktoober ‒ detsember KMD-del on äriühing deklareerinud teenuste müüki kokku summas 13 965,28 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2793,06 eurot. Samal perioodil on soetust deklareeritud summas 2777,80 eurot, s.o praktiliselt samas summas deklareeritud tuluga. Perioodil 2017 veebruar ja märts ei ole äriühing maksustatavat käivet üldse deklareerinud ja aprillikuu KMD on jäetud esitamata, mis annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et seisuga 31.12.2016 oli AS-s Krediidipank avatud arvelduskonto jääk 78,55 eurot, AS-s SEB Pank avatud arvelduskonto jääk 349,85 eurot ja AS-s Swedbank avatud arvelduskonto jääk seisuga 31.10.2016 oli 8,01 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei oma äriühing kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad äriühingul laevad. XXX OÜ-l on 13.12.2017 seisuga maksuvõlg 11 587,27 eurot, millest tasumisgraafikus on 9391,51 eurot. On alust arvata, et XXX OÜ-l puuduvad majandustegevusest tulenevad vahendid, mille arvelt tulevast 36 849,90 euro suurust maksukohustust tasuda. Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). Arvestades eeltoodut, on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p-s 3 toodud sissenõude pööramine rahalisele õigusele, st aresti seadmine XXX OÜ arvelduskontodele. Praegu osutab äriühing veel ehitusteenuseid, millest tekib maksustatav käive ning rahalised vahendid arvelduskontodele. Äriühingul võib lisaks tema poolt maksuhaldurile esitatud AS Swedbank arvelduskontole olla arvelduskontosid teistes Eesti krediidiasutuses. Seega on eelaresti seadmine äriühingu arvelduskontodele antud juhul ainuõige tegevus. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui XXX OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 42 0007,19 eurot (36 849,90+4 466,55), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui XXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 36 849,90 eurot.

3(8)

3-17-2751 Maksuhalduri taotluses ja sellele lisatud kontrollakti projektis esile toodud asjaolud viitavad sellele, et XXX OÜ on teadlikult osalenud maksupettuses, deklareerides fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu eesmärgiga vähendada XXX OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust, samuti teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid selle pealt tulumaksu tasumata. Maksupettuse kaudu maksukohustuse vältimine annab aluse eeldada maksukohustuse täitmise soovimatust ka maksumenetluse tulemusena määratava maksukohustuse osas. Seega võib eeldada kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust maksukohustuslase tegevusest tulenevalt. XXX OÜ-l puudub teadaolevalt arvestatav registervara. Äriühingule kuuluva sõiduki (VW Sharan väljalaskeaastaga 2002) väärtuseks on maksuhalduri poolt sarnaste sõidukite müügikuulutusi arvestades hinnanguliselt alla 3500 euro ning liiklusregistri kande informatiivsust arvestades ei ole liiklusregistrisse kantava piirangu näol tegemist ühtlasi kuigi efektiivse tagatisega. Maksuhaldur ei ole tuvastanud teavet muude varaliste õiguste kohta lisaks äriühingu poolt kasutatavale pangakontole. Kuigi pangakontode aresti näol on tegemist üsna intensiivse majandustegevuse takistusega, võib praegusel juhul eeldada, et võimalused täitmata maksukohustuse (osaliseks) kompenseerimiseks on maksumenetluse kestel oluliselt suuremad kui maksumenetluse lõppemise järgselt. Praegusel juhul võib eeldada XXX OÜ soovimatust täita enda maksukohustust maksumenetluse tulemusena ja seetõttu võib eeldada äritegevuse planeerimist selliselt, et maksumenetluse lõppemisel oleks XXX OÜ varatu. Samas on maksuhaldur märkinud, et olemasoleva informatsiooni alusel osutab XXX OÜ veel ehitusteenuseid, millest võib tekkida maksustav käive ning seega võivad toimuda laekumised XXX OÜ arvelduskontodele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lubada maksuhalduril täitmist tagava toiminguna arestida XXX OÜ pangakontod eeldatava maksukohustuse ulatuses summas 36 849,90 eurot. Kui XXX OÜ leiab, et ta on valmis ja võimeline täitma võimalikku maksumenetluse tulemusena määratavat maksukohustust, on äriühingul võimalik pangakontode arestist vabastamiseks pöörduda maksuhalduri poole muu tagatise pakkumisega vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur on taotluses esile toonud, et lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt XXX OÜ vastu suunatud täitmist tagavad täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui XXX OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 42 007,19 eurot (asendustagatise esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud). Maksuhaldur on märkinud, et kui äriühing soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 36 849,90 eurot

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(8)

3-17-2751 Maksusumma määramine ja selle võimalik suurus on ebaselge. Taotlus on laialivalguv ja sellest ei ole aru saada, millised on konkreetsed etteheited XXX OÜ-le. Maksuhaldur on kontrollakti koostamisel sekkunud lepinguvabadusse ning moonutanud kolmandate isikute menetluses antud ütlusi. Menetlust on läbi viidud pahatahtlikult ja ühekülgselt, selle läbiviimise viisist nähtub soov määrata täiendav maksukohustus, mitte jõuda õigele lõpplahendile. Kaebaja on terve menetluse käigus olnud koostöövalmis ja täitnud kaasaaitamiskohustust. Pangakonto arestimisega raskendas maksuhaldur määruskaebuse esitaja ettevõtlust. Maksuhalduri loodud kuvand XXX OÜ juhatuse liikme taustast tugineb paljasõnalistele väidetele. Kõik maksuhalduri esitatud ettevõtete maksuvõlgnevused ei ole tekkinud XXX OÜ juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ühegi kontrollakti projektis välja toodud võimaliku maksukohustuse ja selle määraga. Maksuhalduri ülesandeks on maksude tasumise kontroll, mitte ettevõtte majandustegevuse korraldamine. Maksuhaldur ei ole põhistanud, millistel alustel ta eeldab, et maksuotsuse täitmine võib muutuda raskeks või võimatuks. Taotluses toodud info võimaliku sundtäitmise keerukuse põhistamiseks on pealiskaudne ja osaline. Maksuhalduri info põhineb prognoosil, mida ei toeta ükski faktiline asjaolu. Maksuhaldur on pahatahtlikult kõrvale jätnud XXX OÜ kaasaaitamiskohustuse korrektse täitmise ning korduvad selgitused ja viited selle osas, et määruskaebuse esitaja on jätkusuutlik ettevõte. Maksuhaldur on tuginenud taotluses 31.03.2017 pangakonto väljavõttele, milline informatsioon on aegunud ega kajasta XXX OÜ maksevõimet 2017. a lõpus. XXX OÜ on alustav ettevõte (registreeriti 06.05.2016), mille tegevuse kestus on olnud veidi üle 1,5 a. Pangakonto blokeerimise tõttu on suurenenud määruskaebuse esitaja maksuvõlgnevus, sest ta ei saa kasutada kontol olevaid vahendeid maksuvõlgnevuse vähendamiseks. Olukorras, kus XXX OÜ-l on väga korralikud käibenumbrid, pikaajalised lepingud usaldusväärsete tarnijatega ning 8 töötajat ja valmidus koostööks, on ebaproportsionaalne nii intensiivne majandustegevuse takistus nagu kontode arest võimaliku, kuid äärmiselt ebaselge maksukohustuse sundtäitmise tagamiseks. Kaebaja vajab oma konto kasutamise võimalust igapäevaselt jooksvate maksukohustuste vähendamiseks, töötajatele palkade tasumiseks ning materjalide hankimiseks. Määruskaebuse esitajal puudub soov mitte tasuda õiguspäraselt määratud maksukohustusi. Taotluse rahuldamine võib tekitada olukorra, kus võimaliku maksusumma tasumine tulevikus võib osutuda võimatuks MTA enda tegevuse tõttu.

3-17-2751 intressikohustus. Seega on maksusumma määramise põhjused ning selle suuruse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Maksuhaldur on asunud põhjendatult seisukohale, et isikule tuleb määrata täiendav maksukohustus summas 36 849,90 eurot. Kuna kohtud ei hinda ega saagi hinnata kontrollakti õiguspärasust, siis määruskaebuse esitaja peab oma sisulised etteheited esitama pärast maksuotsuse väljastamist. Maksuhaldur on 14.12.2017 taotluses (p-d 4 ja 5) selgitanud, miks maksuhalduril on põhjust arvata, et pärast maksuotsuse tegemist ei ole XXX OÜ suuteline maksukohustust täitma. Õige on määruskaebuse esitaja etteheide, et ca aasta tagusele arvelduskonto väljavõttele tuginemine ei ole kõige adekvaatsem, kuid samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ka uut arvelduskonto väljavõtet, et maksuhalduril ja kohtul oleks võimalik üheselt tuvastada, millises seisus isik hetkel on. Isegi kui määruskaebuse esitajal oleks arvelduskontol märkimisväärses summas raha, ei tähenda see automaatselt seda, et maksuotsuse tegemisel on need summad endiselt arvelduskontol ning isikul ei ole probleemi maksukohustus tasuda. Taotluses on maksuhaldur ka märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab ca 42 000 suuruse tagatise. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tagatist, ainult kinnitab seda, et isik ei ole ilmselt suuteline maksuotsusega määratavaid maksukohustusi täitma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2751 tagastusnõude tuvastamise kontrollimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et eelnevast tulenevalt on maksuhaldur 16.06.2017 korralduse väljastamisega alustanud sisuliselt ka tulumaksu kontrolli perioodide märts ja aprill 2017 osas. Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

7(8)

3-17-2751

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.