lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2897/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2897/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Kohtuasja number

3-17-2897

Määruse kuupäev

16.01.2018

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamisega Jätta Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Resolutsioon Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Määrus toimetatakse kätte Tiit Nüssikile ja Tartu Vanglale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse saabus 29.12.2017 Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 ja justiitsministri määruse nr 72 kehtivuse peatamiseks ning vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks. Taotleja osutab, et on suitsetanud üle 15 aasta, sunniviisiliselt suitsetamisest loobumise tagajärjena on tal tekkinud unehäired, söögiisu puudumine ning närvilisus, tähelepanu hajumine ning töövõime langus. T. Nüssik on seisukohal, et suitsetamise piirang ületab paratamatult vangistusega kaasnevate kannatuste piire.
2.Tartu Halduskohus palus 02.01.2018 kohtunõudes Tartu Vanglal kohtule teatada, kas Tiit Nüssik on vanglale või vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega seonduvaid taotlusi või vaideid. Vangla esitas vastavad dokumendid 05.01.2018.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 08.01.2018 määrusega jäeti Tiit Nüssiki riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ja anti taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks palus halduskohus tasuda riigilõivu 15 eurot ja taotlust põhistada ning esitada oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Kohus märkis käiguta jätmise määruses, et mõistab T. Nüssiki esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaolusid ja taotlusi kogumis selliselt, et taotleja eesmärk on saada luba suitsetada Tartu Vangla territooriumil ning osta Tartu Vangla kauplusest sigarette.
4.10.01.2018 määrusega kohustas halduskohus Tartu Vanglat esitama seisukoht Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotluse kohta hiljemalt 15.01.2018.
5.11.01.2018 saabus halduskohtusse Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise avaldus, milles on märgitud, et taotleja perekonnasuhted on häiritud tema närvilisuse tõttu. Taotleja osutab, et ei ole saanud psühhiaatri vastuvõtule, kes teeks vastava diagnoosi. Taotleja ei soovi suitsetamise asemel võtta antidepressante või muid tablette, sest need laastavad organismi enam kui suitsetamine. Taotleja märgib, et kuna ta ei ole saanud arsti vastuvõtule, siis ei saa ta oma väiteid faktiliselt kinnitada. T. Nüssik leiab, et suitsetamine on iga inimese vaba tahe ning seda õigust ei saa piirata. Taotleja märgib, et soovib esialgset õiguskaitset kuni tema suhtes lõplikult tehtava kohtuotsuseni (sh vaidemenetluse ajaks).
6.Tartu Vangla esitas kohtule 12.01.2018 seisukoha, milles palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Tiit Nüssik on end määratlenud suitsetajana, kuid tal ei ole isiklike asjade laos sigarette. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes soov saavutada endale teistsugust olukorda, kui kehtiv regulatsioon ette näeb. Tartu Vangla märgib, et Tiit Nüssik ei ole esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud. Vangla osutab, et T. Nüssikil on küll esinenud viimase aasta jooksul kaalukõikumisi, kuid meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli hinnangul on T. Nüssiki kaalulanguse näol tegemist temale tavapärase kaalu kõikumisega ning seda ei saa seostada mittesuitsemisega. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaevusi. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et enne suitsetamise keelamist oli tal võimalik suitsetada vaid kolm sigaretti päevas ja käesolevaks ajaks ei ole ta saanud suitsetada juba üle kolme kuu, on ebausutav, et mittesuitsetamine saaks Tiit Nüssikile selliseid tagajärgi põhjustada, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Vangla hinnangul ei ole vähem tähtis asjaolu, et suitsetamisest loobumine pikemas perspektiivis toob inimese tervisele kasu. Suitsetamine on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele lubatud tegevus, kuid samas ei ole see tegevus eluks vajalik. Vangla osutab, et ka dokumendihaldussüsteemist ei nähtu ühtegi sellist T. Nüssiki pöördumist, mis puudutaks suitsetamise keelamisega kaasnevaid kannatusi ning soovi saada meditsiinilist abi või muul viisil leevendust. Seetõttu on Tartu Vangla seisukohal, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole halduskohus näinud ka Tartu Halduskohtu 12.10.2017 kohtumääruses haldusasjas 3-17-2001 ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 kohtumääruses haldusasjas 3-17-2476. Kohtu seisukoht
7.Kohus mõistab lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et T. Nüssik palub esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Tartu Vanglas registreeriti 27.12.2017 Tiit Nüssiki vaie nr 1-11/689-1, milles Tiit Nüssik palub tal lubada suitsetada vangla territooriumil ning soetada kaupluse vahendusel sigarette.
8.Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

9.Tiit Nüssik on kohtule esitatud taotluses ja selle täpsustuses põhjendanud, et vajab esialgset õiguskaitset selleks, et hoida ära edaspidist suuremat kahju. Taotleja on seisukohal, et suitsetamise piirang ületab kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste piire. Tiit Nüssik on märkinud, et ta on olnud suitsetaja 15 aastat ja sunniviisilise suitsetamisest loobumise tagajärjena on tal tekkinud unehäired, närvilisus, söögiisu langus, tähelepanu hajumine, töövõime vähenemine. Taotleja osutab, et tema närvilisus mõjutab tema peresuhteid. Taotleja selgitab, et ei ole saanud psühhiaatri vastuvõtule, kes määraks vastava diagnoosi. Seetõttu ei ole tal võimalik esitada dokumente oma väidete kinnitamiseks. Seejuures märgib taotleja, et ei soovi antidepressante ega muid tablette. T. Nüssik on seisukohal, et suitsetamine on iga inimese õigus, mida ei saa piirata.
10.Tartu Vangla seisukohast Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotluse kohta nähtub, et taotleja ei ole seoses suitsetamise keelust tingitud probleemidega pöördunud meditsiiniosakonna poole. Kohtul ei ole alust kahelda Tartu Vangla poolt esitatus, et Tiit Nüssik ei ole suitsetamisest tingitud vaevuste leevendamiseks pöördunud meditsiiniosakonna poole. Ka taotleja ise ei ole väitnud, et oleks pöördunud suitsetamisega seotud olukorra kergendamiseks arsti poole. Seega on kohtu hinnangul Tiit Nüssiki väited paljasõnalised selle kohta, et tal tekkisid suitsetamise keelu järel unehäired, närvilisus, söögiisu langus, tähelepanu hajumine, töövõime vähenemine. Arvestades eeltoodut, nähtub kohtule, et suitsetamise keelu kohaldamisega ei ole taotlejale saanud kaasneda selliseid terviseprobleeme, mille puhul oleks taotleja pidanud pöörduma vangla personali poole leevenduse saamiseks.
11.Kuna Tiit Nüssik on end määratlenud suitsetajana, siis ei vaidle kohus sellele vastu, et suitsetamisest loobumisel võivad tal kaasneda teatud ebamugavused. Samas, suitsetamisest loobumisel teatud ebamugavused ei ole võrdsustatavad pöördumatu tagajärje ohuga. Nimetatut kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi.
12.Tartu Vanglas on suitsetamiskeeld kehtinud alates 01.10.2017. Seega, käesoleva määruse tegemise ajaks üle kolme kuu. Arvestades, et tõendatud ei ole, et taotleja kannataks nikotiini sõltuvusega toime tuleku käes või suitsetamiskeelust tingituna on taotlejale tekkinud terviseprobleeme, siis ei ole võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks taotlejale põhjustada pöördumatuid tagajärgi. Seega on ka taotleja väide, et tema peresuhted kannatavad tema närvilisuse pärast paljasõnaline ning seda ei saa käsitada pöördumatu tagajärjena.
13.Käesoleva määruse tegemise ajal ei ole kohtule esitatud selliseid argumente ja põhjendusi, mis veenaksid kohut, et esialgse õiguskaitse raames oleks põhjendatud Tiit Nüssikil võimaldada Tartu Vangla territooriumil suitsetamist. Kohus osutab, et taotleja võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
14.Arvestades, et Tiit Nüssik on olnud ilma suitsetamise võimaluseta käesoleva määruse tegemise ajaks juba üle kolme (3) kuu ja et kohtu hinnangul ei põhjusta suitsetamiskeeld taotlejale pöördumatuid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks hinnata põhjalikumalt muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust (sh vaide perspektiiv).
15.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsis 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kusesuguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
16.Kohus peab oluliseks viidata ka ringkonnakohtu määruse p-dele 25-28, kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
17.Tiit Nüssiki põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning võimalike ebamugavuste talumine vaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus Tiit Nüssiki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium