lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2747/5

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2747/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2747

Määruse kuupäev

16.01.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

X-i kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsuse tühistamiseks

Resolutsioon

Tagastada X-i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.26.10.2017 Advokatuuri Aukohtu otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (tl 12-13).
2.X esitas 13.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millal ta sai kätte vaidlustatava Advokatuuri Aukohtu otsuse. Advokatuuri Aukohtu otsuses on märgitud korrektne vaidlustamise tähtaeg. Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg-le 1 võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtule ei ole teada, millal sai X teada 26.10.2017 aukohtu otsusest. Kohus ei pea aga kaebust lubatavaks hoolimata sellest, et kaebuse esitamise tähtaeg võib olla ületatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
Kohus teeb kaebuse lubatavuse, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtivast seadusest lähtudes (HKMS § 283 lg 1). Seetõttu kohaldab kohus enne 01.01.2018 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni, mille § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
4.Kohus leiab, et X-i kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi.
5.AdvS § 6 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse

aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.

6.Kaebusele lisatud Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsusest (tl 12-13) nähtuvalt pöördus aukohtu poole X, kuna tema hinnangul jättis vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevus teda võimaluseta esitada otsuse peale apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-2894. Aukohus leidis, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Lisaks ei tuvastanud aukohus, et advokaat oleks osutanud kaebajale ebakvaliteetset õigusabi või jätnud kaebaja õigused kaitsmata. Aukohus lõpetas 26.10.2017 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes.
7.Kohus selgitab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.
8.Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest ühtegi õigust või kohustust. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda aukohtu otsus. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri sisese kontrolliga oma liikmete üle (vt nt Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määrus haldusasjas nr 317-1836).
9.Tallinna Ringkonnakohus on mitmetes kohtuasjades selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014 määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-13-1538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 312-1016 p 12). Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2017 kohtuasjas nr 3-17-160 selgitas: „Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.“
10.Advokatuuri aukohus on 26.10.2017 otsust põhjendanud, nõudnud selgitusi advokaadilt ning jõudnud järeldusele, et advokaadi tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja mittenõustumine nende põhjendustega või seisukoht, et aukohus on faktilised asjaolud valesti tuvastanud, ei anna kaebajale kaebeõigust nõuda aukohtu otsuse tühistamist. Kaebusest nähtub kaebaja rahulolematus advokaadi tegevusega, mille tagajärjel jäi ta hiljaks kohtuasjas nr 2-15-2894 otsuse vaidlustamisega. Kaebaja saab esitada neid väiteid kohtumenetluses, mille raames talle õigusabi osutatakse või mille raames talle riigi õigusabi andmine otsustati. Kaebajal on õigus taotleda riigi õigusabi seaduse § 20 lg 3 1 alusel advokaadi vahetamist või kõrvaldamist, mida ta on kohtute infosüsteemi kohaselt ja vaidlustatud aukohtu otsusest nähtuvalt ka 28.02.2017 teinud, esitades kohtuasjas nr 2-15-2894 avalduse esindaja vahetamiseks. Seega ei pea kohus usutavaks kaebuses toodud väiteid, justkui kaebaja ise ei oleks avaldanud soovi vahetada riigi õigusabi korras määratud advokaati enne kohtuotsuse

avalikustamist tsiviilasjas nr 2-15-2894, ning advokaat on seetõttu ekslikult jätnud tema õigused kaitseta. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium