Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kaebus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni
9.septembri 2016. a otsuse nr 8-1/16/49 tühistamiseks ja Võru Maavalitsuse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses taotluse menetlemisega Petseri linna kinnistul nr 631 asunud Petseri kloostri ehitiste kompenseerimisel
13.septembril 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, volitatud esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Karl Kask Vastustaja – Võru Maavalitsus, volitatud esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Britta Oltjer ning Siiri Sokk
RESOLUTSIOON
2.Edasikaebamise kord
Võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-16-2288 menetlus. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kattetoimetamisest arvates.
1.Kohtuasjas on kaebajaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 11.12.1991. a otsusega loeti Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse rakendamisel usuühinguks mh kirik ja tema kogudus, kes vastavalt oma põhikirjale (põhimäärusele) on juriidiline isik. Ülemnõukogu otsuse kohaselt on kirikul ja usuühingute liidul õigus taotleda nii temalt endalt kui tema koguduselt või temasse ühinenud usuühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, asendamist või kompenseerimist vastavalt omandireformi reguleerivatele normatiivaktidele.
2.Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinod esitas 14.01.1992. a (I kd, tl 133p–144) usuühinguna Võru Maavalitsusele vormikohase avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või
kompenseerimiseks. Avalduse kohaselt taotletakse mh võõrandamise ajal Petserimaal Petseris asunud õigusvastaselt võõrandatud vara, mis koosneb hoonetest, nende juurde kuuluvatest kruntidest ja maavaldustest, mis asus avalduse esitamise ajal 1992. aastal Petserimaal (I kd, tl 133p). Avalduse vormikohase lisa (I kd, tl 134p–135) kohaselt soovis taotleja vara tagastamist.
3.Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinod esitas 31.03.1993. a (I kd, tl 162) Tallinna Linnavarade Ametile vormikohase avalduse Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule üle Eestimaa kuuluva kogu natsionaliseeritud vara tagastamiseks. Avalduse kohaselt sooviti registreerida avaldus varale, mis koosnes sakraal- ja muudest ehitustest, maast ja kloostritele kuuluvaist hoonetest, maast ja kogu kiriku vallasvarast üle Eesti Vabariigi. Avalduse kohaselt lisatakse avaldusele lisad kinnisvarade kohta 13 lehel ja natsionaliseeritud vara kohta 22 lehel (I kd, tl 162p).
4.Tallinna Linnakohtu 14.09.1993. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-116, 2-115 1993. a (I kd, tl 163) tunnistati Eesti Apostlik-Õigeusu kirik omandireformi õigustatud subjektiks temalt ebaseaduslikult võõrandatud vara suhtes. Otsusel oleva jõustumise märke kohaselt on kohtuotsus 27.09.1993. a jõustunud. Eesti Apostlik-Õigeusu koguduste kinnisvarade nimekiri (I kd, tl 164–170), mille kohta taotleti omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist ja tagastamist, sisaldab muuhulgas kloostrite alajaotises Petseri meeskloostrit (I kd, tl 169p) ja Petserimaal asuva vara alajaotises (I kd, tl 169p-170) Petseris Kloostri 6 asuvat Petseri Neitsi Maarja ja Petseris Petseri 40 kannataja nimetusega vara.
5.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 13.01.1994. a kirja (I kd, tl 171) kohaselt saadeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru Maakonnavalitsuse komisjonile (edaspidi ÕVVTK Võru maakonnakomisjon) läbivaatamiseks ja materjalide ettevalmistamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi avaldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks. Kirja kohaselt on keskkomisjoni 27.05.1993. a otsusega nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ennistatud.
6.ÕVVTK keskkomisjoni kirja Võru Maakonnavalitsuses 28.02.1994. a nr ÕS-2738 all registreerimise kohta on tehtud dokumendi laekumist kinnitav märge (I kd, tl 171).
7.Petseri kloostri vara asub Vene-Eesti ajutise demarkatsioonijoone taguses Petserimaa osas. IdaPetserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seadus tagab kaebajast omandireformi õigustatud subjektile tagastamisnõude õiguse püsimise (§ 4).
8.ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 26.10.2009. a otsustega toimikus nr 14768(PM) nr 5303 (II kd, tl 14), nr 5304 (II kd, tl 16), nr 5305 (II kd, tl 18p), nr 5306 (II kd, tl 20), nr 5307 (II kd, tl 22p), nr 5308 (II kd, tl 24), nr 5309 (II kd, tl 26), nr 5310 (II kd, tl 28) on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kompenseeritud Ida-Petserimaal asuvate erinevate omandireformi objektiks tunnistatud hoonete maksumused. Nimetatud otsustes ei kajastata Petseri kloostri ehitisi kompenseeritavatena.
9.Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas 28.09.2012. a Võru maavanemale avalduse (I kd, tl 111p–112) ekspertiisi korras Petseri kloostri koos kõigi kinnistute ja hoonetega ning teiste Petseri linnas ja maakonnas asunud kinnistute kompenseerimiseks.
10.ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 05.07.2013. a otsuse ja otsuse lisaga (I kd, tl 22p–25) tunnistati Ida-Petserimaal Petseri linnas asunud kinnistu nr 631 nimega „Kloostri“ maa ja ehitised omandireformi objektiks ja loeti tõendatuks, et nimetatud vara kuulus omandireformi õigustatud
subjekti tunnustele vastavale Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule. Otsusega määrati õigustatud subjektile Ida-Petserimaal Petseri linnas asunud kinnistu nr 631 maa eest kompensatsioon summas 2149 eurot ning otsustati alustada kinnistul nr 631 asunud ehitiste (otsuse Lisa) kompenseerimismenetlust. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut kohustati tellima eksperthinnang ehitiste võõrandamisaegse maksumuse määramiseks Võru maavanema poolt moodustatud ekspertkomisjonilt.
11.Olukorras, kus 20.06.2005. a võeti vastu Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus, on kaebaja 2013. aastal Võru maakonnakomisjoni ehitiste kompenseerimismenetlust alustava otsuse täitmiseks tellinud ekspertiisi ehitiste võõrandamisaegse maksumuse kindlaksmääramiseks, mille järeldustega kaebaja ei nõustunud.
12.ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 15.06.2016. a otsuse ja otsuse lisaga (I kd, tl 26–27) kõrvaldati ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 05.07.2013. a otsuse lisas ilmne ebatäpsus omandireformi objektiks olevate ehitiste arvus ja koosseisus ja lisati vaestemaja koos küüni ja klosetiga ning kivitrepp.
13.Võru maavanema 14.04.2016. a korraldusega haldusjärelevalve eelakti kinnitamise kohta (I kd, tl 127) otsustati riigi kulul teostada Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikult õigusvastaselt võõrandatud Petseri kloostri vara võõrandamisaegse maksumuse hindamiseks ja kompensatsiooni määramiseks uus ekspertiis. Korraldusega otsustati tellida uus ekspertiis Harju maavanema poolt moodustatud ekspertkomisjonilt ja kohustati ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni koheselt edastama Harju maavanema poolt moodustatud ekspertkomisjonile õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 30001. Korralduse kohaselt on tegemist vaidlustamisele mitte kuuluva haldusaktiga.
14.Võru Maavalitsuse 24.08.2016. a haldusjärelevalve lõppakti (Võru maavanema järelevalve toimik Petseri kloostri ehitiste maksumuse määramise üle) kohaselt ei ole ÕVVTK Võru maakonnakomisjon põhjendamatult viivitanud EAÕK-le õigusvastaselt võõrandatud Petseri kloostri ehitiste eest kompensatsiooni määramise ja väljamaksmisega. Lõppaktis loeti kompenseerimismenetluse kolmekuune tähtaeg peatunuks alates esimese ekspertiisiakti esitamisest 23.08.2013 kuni haldusjärelevalve lõppakti koostamiseni.
15.ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 09.09.2016. a otsusega nr 8-1/16/49 (I kd, tl 10p–12) kinnitati Petseri linnas kinnistul nr 631 asunud Petseri kloostri ehitiste võõrandamisaegne maksumus ja määrati Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kompensatsioon Petseri linnas kinnistul nr 631 asunud Petseri kloostri ehitiste eest summas 423 444 eurot.
16.Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas 14.11.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni 09.09.2016. a otsuse nr 8-1/16/49 tühistamiseks ja Võru Maavalitsuse viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses taotluse menetlemisega Petseri linna kinnistul nr 631 asunud ehitiste eest kompensatsiooni määramisel.
17.Tartu Halduskohus vaatas kohtuasja läbi istungimenetluses 13.09.2017. a ja määras teha otsuse avalikult teatavaks 10.11.2017. a (II kd, tl 61–64). Kaebaja taotlusel lükati otsuse avalikult teatavakstegemine poolte vahel vaidluse kompromissiga lahendamiseks kahel korral edasi (II kd, tl 77 ja 80).
18.Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas 12.01.2018. a halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks (II kd, tl 81). Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a korraldusega nr 388 eraldati Siseministeeriumile tagastamatu toetusena 1 153 556 eurot toetuse andmiseks Eesti ApostlikÕigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Kuigi Siseministeerium ei ole veel vastavat käskkirja koostanud või lepingut kaebajaga allkirjastanud, on üles näidatud üksmeelt ja koostöövalmidust kokkuleppe sõlmimiseks, mille tõttu loobub kaebaja kaebusest, olles teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kaebaja seisukoht
19.Kaebuses nõutakse Võru Maavalitsuse 09.09.2016. a otsuse tühistamist ja vastustaja viivituse (14.01.1992. a kuni 09.09.2016. a kaebaja taotluse menetlemisel) õigusvastasuse tuvastamist.
20.Vaidlustatud otsusega on kinnitatud Petseri linnas kinnistul nr 631 asunud Petseri kloostri ehitiste võõrandamisaegne maksumus ja määratud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kompensatsioon Petseri linnas kinnistul nr 631 asunud Petseri kloostri ehitiste eest summas 423 444 eurot.
21.Vastustaja otsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Arvestatud ei ole kaebaja ettepanekutega ja õigusnormide tõlgendamise kohustus on komisjoni asemel jäetud ekspertidele. Otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kaalutlusõiguse teostamine ei ole kontrollitav. Kaebaja ära kuulamata jätmine on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.
22.Petseri kloostri vara väärtuse hindamiseks on tellitud kolm ekspertiisi, mis on kõik jõudnud kompensatsiooni suuruse osas täiesti erinevale järeldusele: a) 22.08.2013 valminud ekspertiis nr 1 määras kompensatsiooniks 671 042 eurot. Hindamisel arvestati elamutele kohalduvaid hindenorme, kuid kirikuvara puhul kasutati tootmishoonete sisseseade hindenorme; b) 01.12.2015 valminud ekspertiis nr 2 määras kompensatsiooniks 2 544 761,18 eurot. Ekspertiisis 2 on vara võõrandamisaegset maksumust korrigeeritud ehitise ühiku maksumuse alusel ja hinnatud kiriku sees olevaid varasid kui tootmishoone sisseseadet; c) 16.08.2016 valminud ekspertiis nr 3 määras kompensatsiooniks 423 444 eurot. Võrreldes varasemate ekspertiisidega oli hind oluliselt madalam põhjusel, et kirikuid hinnati ainult elamutele kehtestatud normide alusel. Varasemalt on kirikutes sisseseadet hinnatud analoogia korras tootmishoone sisseseade norme arvesse võttes.
23.Rahandusministri 29.01.2001. a määrusega nr 19 kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise metoodika“ § 10 lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata.
24.Võru Maavalitsuse viivitus on põhjustanud kaebajale märkimisväärse kahju, mille tõttu on vajalik viivituse õigusvastasuse tuvastamine. Vastustaja seisukoht
25.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebus on täielikult põhjendamata ning eirab nii vaidlusaluseid küsimusi reguleerivaid õigusakte kui ka omandireformi käigus kujunenud põhimõtteid õigusaktide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kaebaja eirab teadlikult ja moonutab ka faktilisi asjaolusid seoses menetluse pikkust puudutavate asjaoludega.
26.Võru Maavalitsus ei ole menetlenud kaebaja taotlust ebamõistlikult kaua ning menetlus ei ole kestnud 24 aastat. Vastustaja on menetluse läbi viinud mõistliku aja jooksul. Kaebaja vastupidised väited ja seisukohad on kohut teadvalt eksitavad ning loovad ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest.
27.Vastustaja vastuväidete kohaselt on vaidlustatud haldusakt antud mõistliku aja jooksul ning eelnevalt kõiki vajalikke menetlustoiminguid läbi viies. Haldusakt on õiguspärane, kooskõlas kehtiva õigusega, piisavalt ja arusaadavalt motiveeritud, ilma kaalutlusvigadeta ning kaebajale on olnud tagatud õigus olla ära kuulatud. Kohtu seisukoht
28.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
29.Kaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 3).
30.Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (HKMS § 109 lg 2).
31.Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda (HKMS § 108 lg 7).
32.Vastustaja taotles kohtuistungil (II kd, tl 52-56, 71-74) vastustaja esindamise menetluskulu 9 827,21 eurot kaebajalt välja mõistmist.
33.Vastuseks kaebaja kaebusest loobumise avaldusele teatas vastustaja 15.01.2018. a kohtule, et HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. HKMS § 104 lg 9 näeb ette, et kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. Erialases kirjanduses on rõhutatud (vt HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 396), et menetluskulud kannab kaebaja kes kaebusest loobus ning oluline ei ole seejuures asjaolu, millistel põhjusel kaebaja kaebusest loobus. Kaebusest loobumisel menetluskulude jätmisel kaebaja kanda kaitstakse haldusorganit ülemääraste kulude eest, kuivõrd haldusorgan on sunnitud kuni kaebusest loobumise vastuvõtmiseni tegema omapoolseid menetlustoiminguid.
34.Eeltoodust tulenevalt palub Võru Maavalitsus jätkuvalt välja mõista Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikult Võru Maavalitsuse kasuks vastustaja poolt kantud menetluskulud kokku summas 9 827,21 eurot. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
35.HKMS 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades kehtivast õigusest tulenevat tõsiasja, et Võru Maavalitsuse ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni ülesandeks ja kohustuseks oli koos asjakohase riikliku finantseeringuga lahendada Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Ida-Petserimaal asuva kogu vara restitutsiooniga seonduv, siis ei saanud maavalitsusel olla kohtu hinnangul tõsikindlat veendumust ja teadmist, et mõni kaasustest ei päädiks kohtuvaidlusega.
36.Kohtupraktika ei tunnusta halduskohtu hinnangul riigiorgani kui menetlusosalise kulusid esindusele ja nõustamisele reeglina põhjendatud ja vajaliku kohtuvälise kuluna (HKMS § 103 lg 1 p
1). Valitsev kohtupraktika on kokkuvõetult esitatud hiljutises Riigikohtu 12.12.2017. a otsuses kohtuasjas nr 3-11-1355, punkt 55: „Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ekslikult asunud seisukohale, et praeguses asjas esineb alus vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmiseks. Hoolimata asja suurest mahust ja kohtumenetluse kestusest on tegemist vaidlusega, mis ei välju Konkurentsiameti igapäevase põhitegevuse raamest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema üldjuhul haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Haldusorgan peab olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama (otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 22). Haldusorganil on võimalik otsustada, kas tema jaoks on mõistlikum kasutada välist õigusabi või näiteks luua kohtuvaidlustes osalemise võimekuse suurendamiseks uus ametikoht, kuid sellest otsusest ei saa sõltuda kaebaja kohustus hüvitada vastustajale õigusabikulud. Kuigi vaidlusalune küsimus on õiguskorras oluline, on selle lahendamine sedavõrd vahetult seotud Konkurentsiameti põhiülesannetega, et ka see ei õigusta vastustaja õigusabikulude kaebaja kanda jätmist. Kaebust ei ole alust pidada pahatahtlikuks. Seetõttu jäävad Konkurentsiameti õigusabikulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.“
37.Halduskohtu hinnangul on ka käesoleva vaidluse puhul tegemist vaidlusega, mis ei välju ca 25 aastat tegutsenud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni igapäevase põhitegevuse raamest, mille tõttu pidi Võru Maavalitsus olema ise suuteline oma tegevuse/tegevusetuse kohtus õigustamiseks. Vastustaja kohtuväline kulu ei olnud seetõttu vajalik ja põhjendatud menetluskulu HKMS § 109 lg 6 mõttes, mille tõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.