OÜ Aktiva Finants hagi Gerli Epelbaum vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1625,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10151, Harjumaa. Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post [email protected] Kostja: Gerli Epelbaum, isikukood XXXXXXXXXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Gerli Epelbaumi vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) (ik XXXXXXXXXXX) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja:
2.1.728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot ja 60 senti (sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse tasu 287 eurot 25 senti, leppetrahv 385 eurot ning kuni
24.veebruari 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 56 eurot 35 senti).
alates 25. veebruarist 2015 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu ja leppetrahvi täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt, kuid kokku mitte rohkem kui 317 (kolmsada seitseteist) eurot ja 59 senti.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib võla sissenõudmiskulude 175 euro 78 sendi väljamõistmist, võla sissenõudmiskuludelt viivise väljamõistmist ning telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 20 senti.
8.Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 17. juuni 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17. juunil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid
ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 2. juulil 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 12. septembril 2013. a häällepingu ja 5. oktoobril 2013. a liitumislepingu. Tele2 Eesti AS kohustus liitumislepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Liitumislepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas 19. detsembril 2014. a lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 848,03 eurot, sh telekommunikatsiooniteenuse tasu 287,25 eurot, leppetrahv 385 eurot ja võla sissenõudmise kulu 175,78 eurot, ning sissenõutavaks muutunud viivise 459,63 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas põhinõudelt, ent mitte rohkem kui 317,59 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja nõue telekommunikatsiooni teenuse tasu 287,25 euro ja leppetrahvi 385 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tuleneb telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmist.
6.Hagiavalduse kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel kostja kasutas Tele2 ERA Puhkusepaketti, telefoninumber 55532958, ja Tele2 Start paketti, telefoninumbrid 58589016 ja 58589024. Tele2 ERA Puhkusepaketi tingimuste, Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise tingimuste p 7.5 ja Tele2 Eesti AS hinnakirja kohaselt on mobiiltelefoniga seotud tähtajalise liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahv kuni 250 eurot. Kostjale anti Tele2 ERA Puhkusepaketiga ühinemisel üle tasuta telefon Sony Xpeeia E. Kostjal oli kohustus olla hageja klient kuni 5. oktoobrini 2015. Kostjaga sõlmitud leping öeldi üles 26. veebruaril 2014, so enne lepingujärgse tähtaja möödumist. Hageja võib seega nõuda Tele2 ERA Puhkusepaketi tingimuste ja VÕS § 158 lg 1 alusel kostjalt leppetrahvi 225 eurot. Tele2 Start paketi tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 7-24 kuud enne tähtaja lõppu leppetrahvi 80 eurot. Kostja kasutas Tele2 Start paketi alusel kahte telefoninumbrit. Tele2 Start paketi tingimuste kohaselt pidi kostja olema hageja klient 24 kuu jooksul, so vähemalt kuni 12. septembrini 2015. Kostjaga sõlmitud leping öeldi üles
26.veebruaril 2014, so enam kui seitse kuud enne lepingujärgse tähtaja möödumist. Hageja võib seega nõuda Tele2 Start paketi tingimuste ja VÕS § 158 lg 1 alusel kostjalt leppetrahvi 160 (80 *2) eurot. Hageja võib nõuda kostjalt leppetrahvi seega kokku 385 eurot.
7.Kohus leiab, et võla sissenõudmise kulu nõue 175,78 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr
3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
9.Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 8.3 ja Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast. Üldtingimuste p 8.3 viimase lause järgi on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26% (tl 96). Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimusest.
10.Kohus leiab, et viidatud sätted näevad sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmise kulude suurus ei ole seoses toimingute kulu, vaid võlgnetava summa suurusega. Üldtingimuste p 8.3 koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirja võimaldab seega nõuda maksetega viivitamise eest kindlaks määratud tasu sõltumata võla sissenõudmiseks teostatavate toimingute tegeliku kulu suurusest. Tegemist on seega lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, on käsitletava kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. Kokkuleppe, mille kohaselt kostja peab tasuma võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, so 26%, on seega olemuslikult leppetrahvi kokkuleppe juhuks, kui kostja on maksetega viivituses.
11.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingute alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid tüüptingimuste kehtivuse VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi hindamisel käsitleda koos. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt
Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
13.Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingute tüüptingimustes. Lepingutest tulenev leppetrahvi määr on 26%. Lepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 80,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui üheksa korda lepingute sõlmimise ajal VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise.
15.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste punkt 8.3 on koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles need näevad ette, et klient on kohustatud hüvitama Tele2 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud määras 22% + käibemaks. Arvestades, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, samuti VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).
16.Kuivõrd hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt, so kokku 672,25 eurolt. Hageja võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võib nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 56,35 eurot. • •
Viivise periood Võlgnetav summa 19.11.2013 – 24.02.2015 91,67 eurot 19.12.2013 – 24.02.2015 67,76 eurot
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 48% ulatuses.
18.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 736,29 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 511,29 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses.
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.
20.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 340 eurot (225 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 163 eurot 20 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.