Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-17-2865 9. jaanuar 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1, Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr
„Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 ja 641 p-de 3 ja 31 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks taastada eelnev olukord ja teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid
Resolutsioon
1.Tagastada XXX kaebus.
2.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas registreeriti 09.10.2017 XXX vaie nr 1-11/534-1 Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtetuks tunnistamiseks.
2.XXX esitas 17.10.2017 Tartu Vanglale avalduse, milles lisas, et vaidlustab ka Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3 ning et vaie on adresseeritud Justiitsministeeriumile.
Tartu Vangla 30.10.2017 edastas XXX vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
4.Justiitsministeerium 01.12.2017 vaideotsuses nr 11-7/7732-2 jättis XXX vaide rahuldamata.
5.XXX esitas Tartu Halduskohtule 26.12.2017 kaebuse Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1, TVK p 2.3 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 82 ja 641 p-de 3 ja 31 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks taastada eelnev olukord ja teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti on kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kaebaja põhjendab, et suitsetamise keelamine läheb vastuollu vangistusseaduse (VangS), Eesti Vabariigi põhiseaduse kui ka ühiskonnas väljakujunenud normidega. Kaebaja on oma väidete tagamaad esitanud vaidemenetluse käigus. Kaebajale ei pakuta leevendust või ravi, et suitsetamisega toime tulla. Muudatus tekitab konflikte ning on ohuks kaebaja julgeolekule.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 05.01.2018 seisukoha, milles leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. XXX on end määratlenud suitsetajana. Alates 01.08.2016 kehtis TVK p 12.3 redaktsioonis, mis lubas kinnipeetavatele suitsetamiseks ettenähtud ajal kaasa võtta kuni kolm sigaretti ilma pakita. Eelnevalt oli kinnipeetavatel lubatud jalutuskäigule kaasa võtta kuni viis sigaretti. Rohkem suitsetamisvõimalusi kaebajal ei olnud, mistõttu ei ole võimalik rääkida piirangust, mis oleks vahetult järgnenud piiramatule võimalusele suitsetada. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaevusi, kuid käesolevaks ajaks ei ole suitsetamine võimalik olnud üle kolme kuu. Arvestades, millisel ulatusel oli enne suitsetamise keelamist võimalik vanglas suitsetada, siis ei ole usutav, et täielik loobumine võiks põhjustada pikaajalisi ja talumatuid üleelamisi. Üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist ja et suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised üleelamised. Pikemas perspektiivis toob suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli kinnitusel on kaebaja alates 01.10.2017 sagedasti terviseprobleemide tõttu viibinud meditsiiniosakonnas vastuvõttudel, kuid ei ole suitsetamise keelamisega seonduvalt kaebusi esitanud. Ka vaimse tervise osas ei ole kaebaja abi soovinud. Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu kaebaja avaldust, mis puudutaks suitsetamise keelamisega kaasnevaid kannatusi ning soovi saada meditsiinilist abi või muul viisil leevendust. Kohtu seisukoht
7.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas, hinnates kaebaja nõudeid tühistada VSkE § 82 ja 641 p-d 3 ja 31 (I), kohustada vanglat taastama eelnev olukord ning tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid (II) ning seejärel nõuet tühistada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ning TVK p 2.3 (III). Viimaks selgitab kohus kaebajale tema võimalusi oma õiguste kaitseks (IV) ning käsitleb kaebaja taotluseid (V). Kohus lähtub nõuete määratlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. I
8.Kuni 30.09.2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Kehtetuks tunnistati varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
9.Justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 9).
10.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse VSkE § 82 ja 641 p-de 3 ja 31 tühistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
11.Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. II
12.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
13.Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust suitsetamise keelule eelneva olukorra taastamiseks ning suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, mida vangla oleks saanud lahendada. Seega ei ole kaebaja saanud esitada vaiet vangla vastuse peale, mille vangla oleks saanud tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta, mistõttu ei ole kaebaja kohustamisnõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
14.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. III
15.Kuigi kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, et esitada nõue Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ja TVK p 2.3 tühistamiseks, ei saa kaebust ka selles osas lubatavaks pidada.
16.Kaebaja eesmärk on vangla territooriumil suitsetamise võimaldamine. Selleks, et kaebaja saavutaks eelnimetatud eesmärgi, tuleb tal kohtule samaaegselt esitada kohustamisnõue (kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid) ja tühistamisnõue (TVK p 2.3 tühistamiseks). Üksnes Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ning TVK p 2.3 (s.o suitsetamise keelu) tühistamine ei aita saavutada kaebaja eesmärki, kuna kaebaja ei tohi endiselt vanglas tubakatooteid omada. Kuna kaebajal ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude osas läbitud, siis ei ole üheaegselt kohustamis- ja tühistamisnõude menetlemine võimalik, mis on aga antud kaebuse asjaolusid arvestades vajalik.
17.HKMS § 288 lg 11 kohaselt enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud kaebusele kohaldatakse sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis. XXX esitas kaebuse 26.12.2017, mistõttu kohaldub kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX kaebuse Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ja TVK p 2.3 tühistamiseks kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
IV
18.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kohus selgitab, et enne kohtule uuesti kaebuse esitamist tuleb kaebajal pöörduda vangla poole taotlusega, et talle võimaldataks vanglas suitsetada ning et talle väljastataks või müüdaks suitsetatavaid tubakatooteid ja esemeid, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kui vangla keeldub suitsetamist võimaldavate toimingute tegemisest, tuleb tal esitada vangla tegevuse peale vaie. Kui vangla jätab vaide rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole nõudega kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Samal ajal peab kaebaja kohtule esitama ka nõude TVK p 2.3 tühistamiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 12).
20.Kohus nendib, et kui kaebaja pöördub pärast kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole, on HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt tühistamiskaebuse osas 30-päevane kaebetähtaeg möödunud, kuid kaebajal on võimalik kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla käesolevas määruses toodud põhjendus, mille kohaselt on vaidluse eripära arvestades vajalik tühistamis- ja kohustamisnõudega kohtusse pöörduda samaaegselt. V
21.Kuna kaebaja eesmärgiks on vanglas suitsetamise võimaldamine, mõistab kohus, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Kuna kohus tagastas taotlusega seonduvas osas kaebuse imperatiivse tagastamisaluse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes HKMS § 249 lg-test 1 ja 2 kohtu- ega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
22.Ka juhul, kui lugeda, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ja TVK p 2.3 kehtivuse peatamist, ei saa taotlust lubatavaks pidada. Isegi kui arvestada Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p 15, mille kohaselt ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluse ammendumist.
23.Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 p 1 ja TVK p 2.3. kehtivuse peatamine ei aitaks kaebajal saavutada tema eesmärki, milleks on suitsetamise võimaldamine. Kuigi vangla territooriumil võib pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist suitsetamine olla lubatud, siis ei ole endiselt kaebajale lubatud suitsetamiseks vajalikud tarvikud.
24.Samuti, kuigi XXX on end määratlenud suitsetajana, mistõttu võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, ei ole eeltoodu võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuna. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Kaebaja ei ole Tartu Vangla meditsiiniosakonnale esitanud suitsetamise keelamisega seonduvalt kaebusi. Samuti ei ole kaebaja vaimse tervise osas abi soovinud. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited, et talle ei pakuta suitsetamisest loobumisel abi või leevendust.
25.Alusetud on ka kaebaja väited seoses julgeolekuohuga. Eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendist tulenevalt olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne
üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda enam ohustada vangla julgeolekut kui olukord, mil kõikidele kinnipeetavatele kehtib suitsetamise keeld.
26.HKMS § 55 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused ei ole kõrvaldatavad, jätab kohus kaebaja taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
27.Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.