Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1102
Haldusasi
XX kaebus Hiiu Vallavalitsuse 11.05.2016 korraldusele nr 202 ja 15.06.2016 korraldusele nr 268
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Lausmaa Vastustaja – Hiiumaa vald, esindajad Helika Villmäe ja Kairi Priit
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.02.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
28.11.2017 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1102 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-16-1102 Vastustaja on kohtumenetluse jooksul täitnud kohustuse kindlustada kaebaja eluruumiga, mistõttu puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul vastab kaebajale pakutud korter kaebaja vajadustele ning puuduvad objektiivsed takistused pakutava eluruumi vastuvõtmiseks. Kaebajal ei ole õigust talle meelepärasele eluruumile, mis vastaks igati tema kõikidele eelistustele. Tegemist on remonditud eluruumiga. Kaebaja väide, et tapeedid on seinast maas, ei vasta tõele. Seejuures on vald valmis tegema hädapärase pisiremondi ning viima korterist ära seal oleva mööbli. Kohtule esitatud fotod veenavad, et korter on heakorrastatud. Maja on välisilmelt igati tavaline eluks sobiv kortermaja, mille juures on tehtud parendusi. Korteris on paigaldatud valgustid, köögitehnika ja –mööbel, sisustatud on sanitaarruum. Korteris on veevarustus ja kanalisatsioon. Kuigi tegemist on lokaalse keskküttega, vastab see kaebaja vajadustele. Kaebaja on väitnud, et lokaalne küttesüsteem ei pruugi olla ohutu, majal on korstnad puhastamata, maja ümber on laotud puuriitasid ning majaelanikud on omaalgatuslikult paigaldanud küttekehi. Päästeamet tegi 01.11.2016 ettekirjutuse maja ümber olevate küttepuude kõrvaldamiseks ning 17.01.2017 seisuga oli ettekirjutus täidetud. Hiiu Vallavalitsus tegeleb küttesüsteemide seadustamisega. Päästeamet ei ole vaatamata mõningatele puudustele pidanud majas paiknevat katelt ohtlikuks ega keelustanud selle kasutamist. Pole põhjust arvata, et korter on elamiseks ohtlik. Käesolevaks ajaks on ühistu paigaldanud katlamajja tuletõkkeukse ja ehitanud tuletõkkeseina, katlamaja on muust keldrist eraldatud. Välistatud ei ole kaebaja elamine väljapool Kärdla linna. Näkmani 5-14 asub küll 20 km Kärdlast eemal, kuid see ei saa takistada korteri vastuvõtmist. Kaebaja omab juhilube ja sõiduautot, mida ta kasutab. Kaebaja on teadlik valla poolsest transporditeenusest. Õige ei ole kaebaja väide, et korteri juures ei asu toidukauplust. Kaebaja ei ole esitanud avalduse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Vastustaja on kaebaja avalduse lahendamisega pidevalt tegelenud. Kaebaja läbiv eesmärk on olnud saavutada aadressil Heltermaa mnt 23-4 asuva eluruumi enda kasutusse saamine. Vastustaja on keeldunud, sest juba 2013. aastal on otsustatud selle eluruumi võõrandamine. Vastustajal on kaalutlusruum selles, millist korterit kaebajale pakkuda. Vaidlust ei ole, et kaebaja poolt soovitud korter on võõrandatud. Vallal puudus võõrandamise keeld. Korteri näol ei olnud tegemist riigilt saadud varaga, vaid vald oli selle eelnevalt eraisikult ostnud. Vald on keeldumisel tuginenud veel sellele, et kõnealuse eluruumi kasutamisega seotud kulud oleks ebamõistlikult suured. See kaalutlus on asjakohane. Abi osutamine ei tohiks olla selline, mis toob kaasa täiendavad rahalised probleemid. Kaebaja on soovinud Heltermaa 23-4 eluruumi andmist enda kasutusse põhjusel, et ta elas seni samas majas ning tal oleks ülimugav ja soodne kolida korrus allpool olevasse korterisse. See argument ei saa olla määrav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-16-1102 Korraldus nr 202 on antud oluliste kaalutlusvigadega. Olukorras, kus vallal puudus nõuetekohane eluruum, mida kaebajale pakkuda, otsustati Heltermaa mnt 23-4 eluruum võõrandada. Tegemist on kohaliku omavalitsuse korralduse (KOKS) § 34 rikkumisega. Vastustaja seisukoht, et korraldus, millega eluruumi võõrandamine oli otsustatud, tuli tingimata täita, on otsitud. Vastustajal oli võimalus võõrandamisest üldse loobuda. Otsitud on ka valla seisukoht, et kaebajal ei jätkuks rahalisi vahendeid selle eluruumi eest tasumiseks. Kaebajale kuulunud Heltermaa mnt 23-6 eluruum oli sama suur ja kaebaja sai kulude tasumisega hakkama. Näkmani tee 5-14 eluruum ei olnud kasutuskõlbulik ega vastanud kaebaja isiklikele vajadustele. Tõendatud on, et küttekolle oli majja ehitatud omavoliliselt ning nõuetekohaseid projekte koostamata. Kaebaja on puudega isik ning võimaliku tulekahju korral on tema võimalused korterist pääseda väiksemad kui tervetel isikutel. Korteriga kaasnevad lisakulud arstiabi ja sotsiaalteenuse kättesaadavuse osas. Kõrgessaar on Kärdlast 20 km kaugusel ning ühiskondliku transpordi korraldus on halb. Sotsiaalteenusena pakutavat transporti tuleb mitu päeva ette tellida ja see ei ole ootamatu vajaduse korral kättesaadav. Käe liikumisvõimetuse tõttu ei ole isikliku sõiduauto püsiv kasutamine võimalik.
3-16-1102
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.