Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 03.01.2018, Tartu 3-17-2097 J.K. kaebus Viru Vangla kohustamise nõudes lubada jalutuskäigule aastaringselt pudeliga vett või alternatiivselt ehitada jalutusaedikute territooriumile külma ja sooja vee vastuvõtukohad Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määrus J.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.K. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.K. taotlus haldusasjade nr 3-17-2097 ja nr 3-17-2522 liitmiseks rahuldamata.
2.Jätta J.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.K. esitas Tartu Vanglale 12.12.2016 taotluse lubada tervislikel põhjustel jalutuskäigule pudeliga vesi kaasa võtta. Tartu Vangla jättis 10.01.2017 taotluse rahuldamata põhjendusega, et meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli eksperthinnangu kohaselt puudub kaebajal tervisest tulenev vajadus võtta jalutuskäigule pudeliga vett kaasa. J.K. esitas Tartu Vanglale otsuse peale 19.01.2017 vaide, mille vangla jättis 19.01.2017. a vaideotsusega rahuldamata. Täiendava eksperthinnangu kohaselt puudub vaide esitajal jätkuvalt vajadus jalutuskäigule veepudeli kaasavõtmiseks ning Tartu Vangla kodukorra p 4.8 veepudeli lubamist jalutuskäigule ette ei näe.
2.J.K. esitas Tartu Vanglale 10.03.2017 ja 13.03.2017 pöördumised, milles väitis enda erinevaid terviseprobleeme, mille tõttu soovis jalutuskäigule vett kaasa või alternatiivselt kuuma teed või alternatiivselt ehitaks välja koha, kus oleks võimalik külma ja kuuma vett juua. Tartu Vangla selgitas 30.03.2017. a vastuses, et alates 06.03.2017 on jalutuskäigule vee kaasa võtmine lubatud, mistõttu tuleb taotlus lugeda rahuldatuks.
3.J.K. esitas Tartu Vanglale 03.04.2017 taotluse saada luba jalutuskäigule vee kaasa võtmiseks aastaringselt. Tartu Vangla 03.05.2017. a vastuses selgitatakse, et alates 06.03.2017 on jalutuskäigule vee kaasavõtmine lubatud. Meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on andnud 05.04.2017 arvamuse, mille kohaselt võimaldatakse vee kaasa võtmist jalutusele tavaalustel ja erisuste tegemiseks taotluse esitajal näidustus puudub. Vangla luges J.K. i taotluse rahuldatuks ning leidis, et personaalse loa väljastamiseks seetõttu alus puudub.
4.J.K. esitas Tartu Vanglale 20.07.2017 taotluse saada vanglalt luba võtta jalutuskäigule pudeliga vett kaasa aastaringselt. Tartu Vangla jättis 17.08.2017. a vastusega taotluse rahuldamata. Meditsiiniosakonnast 04.08.2017 saadud andmetel on J.K. il soovitatud vedelikku tarbida 1,5-2 liitrit ööpäevas. Meditsiinilisest aspektist ei ole oluline, mis aegadel vedelikukogus ära tarbitakse. Seega ei ole põhjendatud ega vajalik personaalse loa väljastamine aastaringseks vee kaasa võtmiseks jalutuskäigule, mille kestvus on üldjuhul üks tund ööpäevas. Lisaks on alates 06.03.2017 jalutuskäigule vee kaasa võtmine lubatud kõigile kinnipeetavatele. Antud luba kehtib suveperioodil, seega ka taotluse lahendamise ajal, kuid personaalse loa väljastamiseks aastaringselt vee jalutuskäigule kaasavõtmiseks alus puudub. Kaebaja esitas vangla vastusele 14.09.2017 vaide, mille vangla 18.09.2017. a kirjaga tagastas vaideõiguse puudumise tõttu, põhjendusega, et samas asjas on vaidemenetlus toimunud ning selle menetlus on lõppenud (vt J.K. i 19.01.2017. a vaie, mis jäeti 19.01.2017. a vaideotsusega rahuldamata).
5.J.K. esitas Tartu Vanglale 21.09.2017 taotluse jalutusaedikusse koha ehitamiseks, kust saab aastaringselt vett juua (tl 32). Tartu Vangla jättis taotluse 17.10.2017 rahuldamata põhjendusega, et vanglal puudub võimalus arvestada kinnipeetavate jalutuskäikude läbiviimisel kõikide personaalsete soovidega (tl 43).
6.J.K. esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et tal on palju erinevaid kroonilisi haigusi, mille tõttu on tal pidevalt janu ja tuleb juua iga 10 minuti tagant vähemalt paar lonksu. Kaebaja märkis, et 20.11.2014 tegi meditsiiniosakonna juhataja meditsiinikaardile kande, et kaebaja peab saama jalutuskäigule veepudeli kaasa võtta, mida vanglaametnikud talle võimaldasid, kuid 2016. a keelati kaebajal veepudeli jalutuskäikudele kaasa võtmine. Kaebaja väitel on ta vanglale esitanud mitmeid pöördumisi, et tal lubataks veepudel aastaringselt jalutuskäigule kaasa võtta, kuid vangla lubab seda ainult kevadel ja suvel. Veel märkis kaebaja, et vangla tagastas tema vaide vangla otsuse peale, millega vangla keeldus veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmise lubamisest, leides, et vangla on varem sarnase vaide juba lahendanud. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vaide tagastamise, millega võeti kaebajalt võimalus kaitsta oma õigusi ning vangla peab lubama kaebajal vett jalutuskäigule kaasa võtta, sest tal on tõsine probleem huulte, suu ja kurgu kuivusega. Veel palus kaebaja juhul, kui vangla ei anna talle luba aastaringselt vett jalutuskäigule kaasa võtta, kohustada vanglat ehitama jalutusaedikute territooriumile kohad külma ja sooja vee võtmiseks või lubama kinnipeetavatel lahkuda jalutusterritooriumilt, et hoones joomas käia ja siis jalutuskäigule tagasi tulla. Kaebaja palus kohtul anda talle advokaat ja vabastada ta riigilõivust.
7.Tartu Halduskohus tagastas 30.10.2017. a määrusega kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja on esitanud vanglale pöördumisi saamaks luba võtta veepudel aastaringselt jalutuskäigule kaasa. Vangla on 10.01., 19.01., 03.05. ja 17.08.2017 keeldunud loa andmisest, viidates, et meditsiiniosakonnast saadud eksperthinnangu järgi puudub kaebajal terviseseisundist tulenev näidustus veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmiseks. Muudele kaalutlustele ei ole vangla loa andmisest keeldumisel osutanud. Hinnates kaebaja terviseandmeid ja tehes nende põhjal otsustuse veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmise vajalikkuse kohta, osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust.
Seega kujunes tervishoiuteenuse osutamise tõttu kaebaja ja vangla vahel välja eraõiguslik suhe. Määravaks on asjaolu, et üksuse juht ja vangla direktor tuginesid oma otsuste tegemisel ainult meditsiinitöötaja otsustustele. Kuna vaidlus selle üle, kas kaebajal peab olema võimalik võtta veepudelit aastaringselt jalutuskäigule kaasa, on võrsunud eraõigussuhtest, tuleb vaidlus lahendada maakohtus. Meditsiinitöötajate otsustuste vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse. Kaebus osas, mis puudutab veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmist, kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. 2) Kaebaja 14.09.2017. a vaide esemeks oli vangla keeldumine loa andmisest veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmiseks, milline vaidlus kuulub maakohtu pädevusse. Kaebaja 14.09.2017. a vaide tagastamine ei takista tal vaidlusega maakohtusse pöördumist. Järelikult ei piira vangla 18.09.2017. a otsus kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Kaebaja ei ole esile toonud, et vangla 18.09.2017. a otsus rikuks tema muid õigusi. Seega puudub kaebajal õigus vangla 18.09.2017. a otsuse vaidlustamiseks. Kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse vangla 18.09.2017. a otsuse osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Tartu Vangla registreeris 13.03.2017 kaebaja pöördumise, milles viimane muu hulgas nõudis, et vangla ehitaks õue veevõtukohad. Vangla vastas pöördumisele 30.03.2017. Kaebaja ei ole selle vastuse peale vaiet esitanud. Kaebaja esitas 14.09.2017 vanglale pöördumise, milles muu hulgas nõudis, et vangla ehitaks õue kraanikausi vee võtmiseks. Vangla ei ole sellele taotlusele vastanud, mistõttu ei ole kaebaja saanud vaiet esitada. Kaebaja esitas 21.09.2017 vanglale pöördumise, mis nõudis, et vangla ehitaks jalutusaedikusse koha, kust saab vett joomiseks võtta. Vangla jättis 17.10.2017. a otsusega taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole selle otsuse peale vaiet esitanud. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku vaidemenetlust nõude osas kohustada vanglat ehitama jalutusterritooriumile veevõtukohad, mistõttu kuulub kaebus selle nõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 4) Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust pöörduda halduskohtusse teiste kinnipeetavate kaitseks. Seetõttu käsitas kohus kaebaja nõuet nii, et ta soovib kaitsta ainult enda õigusi. Kaebaja ei ole vanglale esitanud pöördumisi, milles ta on avaldanud soovi, et jalutuskäigu ajal lubataks tal minna hoonesse jooma ja siis jalutuskäigule tagasi tulla. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kuulub kaebus selle nõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.J.K. esitas 08.11.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.10.2017. a määruse peale. Kaebaja väitel on vangla jätnud keeldumise põhjendamata ning erinevad arstid on tema vajadust kinnitanud, sest ta kannatab vedelikupuuduse ja suu kuivuse all. Vangla oli kohustatud kontrollima tema väiteid ja viiteid meditsiinikaardile, veendumaks, et kaebaja vajab vett iga 10-15 minuti järel. Kaebaja leiab, et meditsiiniosakonna juh P. Kooli poolt loa mitteandmine ei oma tähtsust, sest teised arstid on probleemi olemasolu kinnitanud, kuid loa peab andma vangla ja arstide poolt on kaebaja vajadus kaardis juba kirjeldatud.
9.Tartu Halduskohus jättis 13.11.2017. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis riigilõivu 15 euro tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 7 päeva.
10.J.K. esitas 15.11.2017 vastuse, milles ta palus enda riigilõivust vabastada, sest ta on maksejõuetu, mistõttu teda on kohtu poolt mitmetes asjadest riigilõivust vabastatud.
11.Tartu Halduskohus jättis 29.11.2017. a määrusega rahuldamata J. Kolsenikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); jättis määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2); andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 3 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kohtule on saabunud uus J.K. i kaebus, registreeritud haldusasjana nr 3-17-2522, mille asjaolud ja nõuded on samasisulised, nagu haldusasjas nr 3-17-2097. Kaebus haldusasjas nr 3-17-2097
tagastati osaliselt põhjusel, et kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebusele haldusasjas nr 3-17-2522 on kaebaja lisanud vangla vastused kaebaja samateemaliste nõuete kohta. Seega võib kaebajal olla kohtueelne menetlus praeguseks läbitud. See ei muuda halduskohtu 30.10.2017. a määrust põhjendamatuks. Tagastamine oli seaduslik ja põhjendatud ning 08.11.2017. a määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. J.K. i taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel jääb rahuldamata, kuna puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.J.K. esitas 10.12.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määrus. Kaebaja väitel ei ole tal raha, sest puudub sissetulek, seega on ta maksejõuetu ja teda on mitmetes asjades seetõttu riigilõivust vabastatud. Kaebajale on arusaamatu, miks kohtule saadetud täiendus kaebuse (asjas nr 3-17-2097) juurde registreeriti asja nr 3-17-2522 all, kuid kui kaebused on samasugused, siis ta palub kohtul need liita ühte menetlusse. Kaebaja väitel on vesi talle vajalik ja meditsiiniosakonna arstid on seda korduvalt kinnitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et J.K. i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Halduskohus leidis, et kaebuse tagastamine oli seaduslik ja põhjendatud ning 08.11.2017. a määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta käesolevas asjas seisukoht, kas halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjendatult.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja edulootus halduskohtu 30.10.2017. a määruse vaidlustamisel on vähene. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.
16.Kaebaja esitas kaebuses halduskohtule kolm nõuet: 1) nõude tunnistada vangla poolt tema vaide tagastamine 18.09.2017 õigusvastaseks; 2) nõude tunnistada, et kaebajal on tõsine probleem huulte, suu ja kurgu kuivusega, ja et vangla peab lubama kaebajal vett jalutuskäigule kaasa võtta ning 3) nõude kohustada vanglat ehitama jalutusaedikute territooriumile nii külma
kui sooja vee vastuvõtukohad, kui vangla ei anna kaebajale aastaringselt luba vett endaga kaasas kanda.
17.Ringkonnakohus märgib, et vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamist ei saa pidada kaebuse eesmärgiks, sest see kaebajale iseseisvat õiguslikku hüve ei annaks. Vaide tagastamise õiguspärasust pidi kohus kontrollima ainult selleks, et hinnata, kas kaebaja oli kohustamisnõude esitamisel kohustusliku kohtueelse menetluse õigesti läbinud. Nimelt esitas kaebaja 20.07.2017 vanglale taotluse aastaringselt pudeliga vee jalutuskäigule lubamiseks, mille vangla jättis 17.08.2017. a vastusega rahuldamata ning kaebaja poolt vangla vastusele esitatud vaide tagastas vangla vaideõiguse puudumise tõttu 18.09.2017. a kirjaga. Kaebuse tegelikuks eesmärgiks saab pidada kaebaja kohustamisnõude rahuldamist, mille kaebaja esitas ka 20.07.2017. a taotluses vanglale. Seega käsitleb ringkonnakohus kaebaja teist nõuet kohustamisnõudena vee aastaringseks lubamiseks jalutuskäigul. Asjaolu, et kaebajal oli tõsine probleem huulte, suu ja kurgu kuivusega, on lihtsalt selle nõude faktiline põhjendus. Kaebaja esitas kolmanda nõudena ka alternatiivse kohustamisnõude, kohustada vanglat ehitama jalutusaedikute territooriumile nii külma kui sooja vee võtukohad. Kuigi selle nõude rahuldamise seob kaebaja vangla soovimatusega lubada tal vett endaga jalutuskäigule kaasa võtta, saab nõuet tõlgendada alternatiivse kohustamisnõudena puhuks, kui kohus kaebaja esmast kohustamisnõuet ei rahulda. Samas ei ole vastav alternatiivne nõue hõlmatud kaebaja kohustamisnõudega, sest nende sisu ei kattu. Seega pidi kaebaja alternatiivse nõude osas läbima eraldiseisva kohustusliku kohtueelse menetluse, mille läbimist pidi halduskohus kontrollima.
18.Halduskohus tagastas kaebuse osaliselt pädevuse puudumise tõttu, osaliselt kaebeõiguse puudumise tõttu ning osaliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga vaid osas, mis puudutab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmist seonduvalt kaebaja alternatiivse nõudega vangla kohustamiseks ehitama jalutusaedikute territooriumile külma ja sooja vee vastuvõtukohad. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastava taotlusega pöördus kaebaja vangla poole 13.03.2017 ja 21.09.2017. Vangla jättis 13.03.2017. a taotluse 30.03.2017. a vastusega rahuldamata ning edasise vaidemenetluse kohta andmed puuduvad. Kaebaja 21.09.2017. a taotluse jättis vangla rahuldamata alles 17.10.2017, seega pärast kaebuse halduskohtusse esitamist. Seega ei olnud kummagi taotluse osas kaebajal kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbitud. Sealjuures leidis halduskohus ebaõigesti, et kaebaja esitas vanglale 14.09.2017 pöördumise õue kraanikausi ehitamiseks. Tegemist on vaidega vangla 17.08.2017. a vastuse peale, mille vangla 18.09.2017. a kirjaga tagastas.
19.Nii kaebaja kohustamisnõude kui ka vaide tagastamise põhjendatuse hindamisel leidis halduskohus, et hinnates kaebaja terviseandmeid ja tehes nende põhjal otsustuse veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmise kohta, osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust ning meditsiinitöötaja otsustuste vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud meditsiinitöötaja otsustust ehk tervishoiuteenuse osutamist vanglas, vaid on vaidlustanud vangla keeldumist veepudeli jalutuskäigule kaasavõtmiseks. Kuigi vangla lähtus keeldumisel ka meditsiiniosakonna juhataja arvamusest, ei tähenda see seda, et jalutuskäigule veepudeli lubamata jätmisega oleks vangla osutanud või mitte osutanud kaebajale meditsiiniteenust. Vangla keeldumine on toiming, mille õiguspärasust on pädev analüüsima halduskohus. Seetõttu tagastas halduskohus kohustamisnõude ebaõigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. See ei tähenda siiski, et halduskohtu määruse vaidlustamine oleks edukas, sest kaebaja kohustamisnõude saanuks halduskohus tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu.
20.Vangla tagastas kaebaja 14.09.2017. a vaide 18.09.2017. a kirjaga vaideõiguse puudumise tõttu põhjendusega, et samas asjas on vaidemenetlus toimunud ning selle menetlus on lõppenud, pidades silmas J.K. i 19.01.2017. a vaiet vangla 10.01.2017. a vastusele, mis jäi 19.01.2017. a vaideotsusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et vangla selgitus on mõneti ebatäpne. Nimelt oli vangla viidatud vaidemenetluse esemeks vangla 10.01.2017. a vastus, mitte vangla 17.08.2017. a vastus. Seega ei esitanud J.K. vaiet vangla selle vastuse peale, mille osas oli juba vaidemenetlus toimunud. Siiski saab vaide tagastamist vangla poolt õiguspäraseks pidada. Kuna vanglale esitatud taotlused olid samasisulised ning vangla oli juba kord kaebaja taotluse ja sellele järgnenud vaide lõplikult lahendanud, oli J.K. i 20.07.2017. a taotluse näol tegemist korduva taotlusega, mille lahendamiseks, sh mille peale esitatud vaide lahendamiseks puudus vajadus.
21.Kuigi 20.07.2017 taotles kaebaja vanglalt luba võtta jalutuskäigule pudeliga vett kaasa aastaringselt ning 12.12.2016. a taotluses ta konkreetselt vett aastaringselt lubamiseks ei taotlenud, oli mõlema taotluse eesmärgiks, et vangla lubaks kaebajal igal jalutuskäigul veepudeli kaasa võtta olenemata sellest, millisel aastaajal jalutuskäik toimub. Kuna vangla oli kaebaja samasisulise taotluse 10.01.2017. a kirjaga ning selle peale esitatud vaide 19.01.2017. a vaideotsusega lahendanud, oli vaide tagastamine kokkuvõttes õiguspärane. Eeltoodust lähtudes ei olnud kaebaja kohustamisnõudes, mis haldusasja materjalidest nähtuvalt tugines sisuliselt vangla 17.08.2017. a keeldumisele, kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning halduskohus pidi selle tagastama HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei saanud halduskohus käsitleda eraldiseisva nõudena, sest vastava õigusliku küsimuse lahendamine oli kohustamisnõude lahendamise obligatoorne eeldus, st kohus pidi kontrollima kaebaja poolt kohtueelse menetluse läbimist kohustamisnõude esitamisel, puudus halduskohtul alus ka selle nõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebus tervikuna tulnuks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
22.Kokkuvõtlikult tagastas halduskohus kaebuse õigesti, kuigi ebaõigetel põhjendustel. Kõike eelnevat arvestades ei ole kaebaja esitanud määruskaebuses ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse menetlusabi andmata jätmise kohta tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult asunud seisukohale, et J.K. i taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Määruskaebuse läbivaatamisel muudaks ringkonnakohus tõenäoliselt halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid halduskohtu määruse resolutsioon jääks muutmata. Ringkonnakohus jätab seetõttu J.K. i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
23.Määruskaebuses märgib kaebaja, et kui kaebused on samasugused, siis tuleb kohtul liita haldusasjad nr 3-17-2097 ja nr 3-17-2522 ühte menetlusse. HKMS § 48 lg 1 kohaselt kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled ja milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimused, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse liitmine võimalik üksnes tingimusel, et asjad on sama kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel on haldusasi nr 3-17-2522 Tartu Halduskohtu menetluses. Haldusasi nr 3-17-2097 on aga Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Kuna käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjad sama kohtu menetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-17-2097 ja nr 3-17-2522 liitmiseks rahuldamata.
24.01.01.2018 jõustus halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1 muudatus, millest tulenevalt ei ole menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Seega on käesolev määrus lõplik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.