X X kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses vee joomise võimaluste puudumisega jalutuskäigu ajal ja vaide tagastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja X X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada X X kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Kinnipeetav X X esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitab, et tal on palju erinevaid kroonilisi haigusi, mille tõttu on tal pidevalt tohutu janu. Kaebaja võtab iga päev 15 erinevat tabletti. Ravimite tõttu suureneb janu veelgi. Pole tähtis, kui palju kaebaja korraga joob – ta peab ikka saama iga kümne minuti tagant vähemalt paar lonksu juua. Kaebaja huuled, suu ja kurk on väga kuivad. Kõik see on kohutavalt piinav ja valus. 2014. aastal ei lubatud kaebajal vett õue joomiseks kaasa võtta. Kui meditsiiniosakonna juhataja tegi 20.11.2014 kaebaja meditsiinikaardile kande selle kohta, et kaebaja peab saama jalutuskäigule veepudeli kaasa võtta, võimaldasid vanglaametnikud kaebajal seda teha. 2016. aastal keelati kaebajal aga jälle veepudeli jalutuskäigule kaasavõtmine. Kaebaja on vanglale esitanud mitmeid pöördumisi, et tal lubataks veepudelit aastaringselt jalutuskäigule kaasa võtta. Vangla lubab seda teha aga ainult kevadel ja suvel. Vangla tagastas kaebaja vaide vangla otsuse peale, millega vangla keeldus veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmise lubamisest. Vangla põhjendas vaide tagastamist sellega, et vangla on juba varem sarnase vaide lahendanud. Kaebaja esitas kohtule järgmised nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks vaide tagastamine, millega võeti kaebajalt võimalus kaitsta oma õigusi; 2) tunnistada, et kaebajal on tõsine probleem huulte, suu ja kurgu kuivusega ning et vangla peab lubama kaebajal vett jalutuskäigule kaasa võtta; 3) kui vangla ei anna kaebajale luba aastaringselt vett jalutuskäigule kaasa võtta, siis kohustada vanglat ehitama jalutusaedikute territooriumile kohad külma ja sooja vee
3-17-2097 võtmiseks või lubama kõikidel kinnipeetavatel lahkuda jalutusterritooriumilt, et hoones joomas käia, ja siis jalutuskäigule tagasi tulla. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kaebaja soovib, et kohus teeks kindlaks, et kaebajal on tõsine probleem huulte, suu ja kurgu kuivusega, ning kohustaks vanglat lubama kaebajal vett jalutuskäigule kaasa võtta.
2.1.Kaebaja selgitas kaebuses, et 2014. aastal ei lubatud tal vett õue joomiseks kaasa võtta. Kui meditsiiniosakonna juhataja tegi 20.11.2014 kaebaja meditsiinikaardile kande selle kohta, et kaebaja peab saama jalutuskäigule veepudeli kaasa võtta, võimaldasid vanglaametnikud kaebajal seda teha. 2016. aastast lubati kaebajal veepudelit jalutuskäigule kaasa võtta ainult kevadel ja suvel. Kaebaja sõnul on tal terviseseisundist tulenevalt hädavajalik võtta aastaringselt veepudel jalutuskäigule kaasa.
2.2.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale mitmeid pöördumisi saamaks luba võtta veepudel aastaringselt jalutuskäigule kaasa. Vangla on 10.01.2017, 19.01.2017, 03.05.2017 ja 17.08.2017 keeldunud loa andmisest, viidates sellele, et meditsiiniosakonnast saadud eksperthinnangute järgi puudub kaebajal terviseseisundist tulenev näidustus veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmiseks. Muudele kaalutlustele pole vangla loa andmisest keeldumisel osutanud.
2.3.Eeltoodust nähtub, et see, kas kaebaja saab veepudelit aastaringselt jalutuskäigule kaasa võtta, sõltub üksnes meditsiinitöötaja otsustusest. Kui meditsiinitöötaja tegi 2014. aastal kaebaja tervisekaardile kande veepudeli jalutuskäigule kaasavõtmise vajalikkuse kohta, lubati kaebajal seda teha. Kuna meditsiinitöötaja pole 2017. aastal näinud kaebajal vajadust võtta veepudelit aastaringselt jalutuskäigule kaasa, on vangla selle lubamisest keeldunud. Hinnates kaebaja terviseandmeid ja tehes nende põhjal otsustuse veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmise vajalikkuse kohta, osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (15.12.2010 otsus asjas nr 3‐3‐1‐53‐10, punkt 9). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt 07.04.2011 määrus asjas nr 3‐3‐4‐1‐11 ja 28.08.2012 määrus asjas nr 3‐3‐4‐1‐12). Seega kujunes tervishoiuteenuse osutamise tõttu kaebaja ja vangla vahel välja eraõiguslik suhe. Suhet ei muuda avalikõiguslikuks see, et kaebaja taotletud loa andmisest keeldumise otsused allkirjastasid üksuse juht ja vangla direktor, ega see, et keelduvates otsustes on viidatud kaebaja võimalustele kaitsta oma õigusi vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses. Suhte iseloomu väljaselgitamisel on määravaks asjaolu, et üksuse juht ja vangla direktor tuginesid oma otsuste tegemisel ainult meditsiinitöötaja otsustustele.
2.4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest tulenevaid kohtuasju ehk tsiviilasju lahendab maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lõige 1). Kuna praegusel juhul on vaidlus selle üle, kas kaebajal peab olema võimalik võtta veepudelit aastaringselt jalutuskäigule kaasa,
3-17-2097 võrsunud eraõigussuhtest, tuleb vaidlus lahendada maakohtus. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse osas, mis puudutab veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmist. Meditsiinitöötaja otsustuste vaidlustamiseks saab kaebaja pöörduda maakohtusse.
3.Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks õigusvastaseks tema vaide tagastamise, sest sellega võeti temalt võimalus kaitsta oma õigusi.
3.1.Tartu Vanglas registreeriti 20.07.2017 kaebaja taotlus loa saamiseks võtta vesi aastaringselt jalutuskäigule kaasa. Tartu Vangla jättis 17.08.2017 otsusega taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 14.09.2017 vangla eelmainitud otsuse peale vaide. Vangla tagastas 18.09.2017 otsusega vaide, viidates sellele, et vangla on juba 10.01.2017 otsusega kaebaja samasisulise taotluse rahuldamata jätnud ning kaebaja vaie selle otsuse peale jäeti 19.01.2017 vaideotsusega rahuldamata. Vangla leidis, et kaebajal puudub vaideõigus, sest samas asjas on vaidemenetlus toimunud ja see on lõppenud.
3.2.Seega oli kaebaja 14.09.2017 vaide esemeks vangla keeldumine loa andmisest veepudeli aastaringselt jalutuskäigule kaasavõtmiseks. Kohus tegi aga eespool kindlaks, et selle vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebaja 14.09.2017 vaide tagastamine ei takista tal eelmainitud vaidlusega maakohtusse pöördumist. Järelikult ei piira vangla 18.09.2017 otsus kaebaja kohtusse pöördumise õigust. HKMS § 45 lõige 4 sätestab: „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.“ Kaebaja ei ole esile toonud, et vangla 18.09.2017 otsus rikuks tema muid õigusi. Seega puudub kaebajal õigus vangla 18.09.2017 otsuse vaidlustamiseks. Kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse vangla 18.09.2017 otsuse osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
4.Kaebaja märkis, et kui vangla ei anna kaebajale luba aastaringselt vett jalutuskäigule kaasa võtta, soovib kaebaja, et kohus kohustaks vanglat ehitama jalutusaedikute territooriumile kohad külma ja sooja vee võtmiseks või lubama kõikidel kinnipeetavatel lahkuda jalutusterritooriumilt, et hoones joomas käia, ja siis jalutuskäigule tagasi tulla.
4.1.Kuna kohtu hinnangul on nõuded vangla kohustamiseks ehitada jalutusterritooriumile veevõtukohad või lubada kinnipeetavatel jalutuskäigu ajal hoones joomas käia halduskohtu pädevuses, kontrollib kohus, kas nende nõuete puhul on ka muud lubatavuse eeldused täidetud.
4.2.Selleks et kinnipeetaval tekiks õigus pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse, peab ta eelnevalt esitama vanglale taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lõige 1) ning keelduva vastuse saamisel peab ta selle peale esitama vaide (vangistusseaduse § 11 lõige 5). HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.3.Esmalt võtab kohus vaatluse alla nõude kohustada vanglat ehitama jalutusterritooriumile veevõtukohad. Tartu Vanglas registreeriti 13.03.2017 kaebaja pöördumine, milles ta muu hulgas nõudis, et vangla ehitaks õue veevõtukohad. Vangla vastas pöördumisele 30.03.2017. Vangla teatas 25.10.2017 kohtule, et kaebaja ei ole selle vastuse peale vaiet esitanud. Kaebaja esitas 14.09.2017 vanglale pöördumise, milles muu hulgas nõudis, et vangla ehitaks õue
3-17-2097 kraanikausi vee võtmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla sellele taotlusele vastanud. Kaebaja ei ole saanud seetõttu vaiet esitada. Kaebaja esitas ka 21.09.2017 vanglale pöördumise, milles nõudis, et vangla ehitaks jalutusaedikusse koha, kust saab vett joomiseks võtta. Vangla jättis 17.10.2017 otsusega taotluse rahuldamata. Vangla teatas 25.10.2017 kohtule, et kaebaja ei ole selle otsuse peale vaiet esitanud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku vaidemenetlust nõude osas kohustada vanglat ehitama jalutusterritooriumile veevõtukohad. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
4.4.Teiseks võtab kohus vaatluse alla nõude kohustada vanglat lubama kõikidel kinnipeetavatel lahkuda jalutusterritooriumilt, et hoones joomas käia, ja siis jalutuskäigule tagasi tulla. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lõige 2 lubab teise isiku õiguse kaitseks halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust pöörduda halduskohtusse teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks. Seetõttu käsitab kohus kaebaja nõuet nii, et ta soovib kaitsta ainult enda õigusi. Kohus küsis Tartu Vanglalt, kas kaebaja on vanglale esitanud pöördumisi, milles ta on avaldanud soovi, et jalutuskäigu ajal lubataks tal minna hoonesse jooma ja siis jalutuskäigule tagasi tulla. Vangla teatas 25.10.2017 kohtule, et kaebaja ei ole selliseid pöördumisi esitanud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seetõttu tagastab kohus kaebuse eelmainitud nõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
5.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada.
6.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.