lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2894/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2894/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2894

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2018

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jaak Tarvise (Tarvis) kaebus Viru Vangla kohustamiseks koostada uus riskihindamine, Viru Vangla 19. oktoobri 2017. a otsuse nr 6-10/31349-2 tühistamiseks ning riskihindamises kustutatud ja arhiveeritud karistuste kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Resolutsioon

Tagastada Jaak Tarvise kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetav Jaak Tarvis esitas 16. septembril 2017 vanglale taotluse nr 6-10/31349-1, milles soovis uue riskihindamise koostamist, kus puudub teave kustunud karistuste ja kuritegude kohta.
2.Viru Vangla jättis 19. oktoobri 2017. a vastusega nr 6-10/31349-2 J. Tarvise taotluse rahuldamata.
3.J. Tarvis esitas 21. novembril 2017 vaide Viru Vangla otsuse nr 6-10/31349-2 peale, milles taotles vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamist ja uue riskihindamise koostamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Viru Vangla jättis 21. detsembri 2017. a otsusega nr 6-12/545-2 J. Tarvise vaide rahuldamata.
5.J. Tarvis esitas 26. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks koostada uus riskihindamine, Viru Vangla 19. oktoobri 2017. a otsuse nr 6-10/31349-2 tühistamiseks ning riskihindamises kustunud ja arhiveeritud karistuse kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

6.Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 31. oktoobri

2017. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab antud haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.

7.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja on esitanud kaebuse tema suhtes koostatud riskihindamise peale, taotledes uue riskihindamise koostamist, milles puuduvad andmed kustutatud karistuste kohta, uue riskihindamise koostamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse tühistamist ning riskihindamises kustutatud ja arhiveeritud karistuste kasutamise õigusvastasuse tuvastamist.
9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise aluseks on seega kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus.
10.Kinnipeetava riskihindamine on justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt tema kriminogeensete riskide vähendamise abinõusid ning nende rakendamise ajagraafikut käsitleva individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Eelnimetatud määruse § 3 lg-s 4 on loetletud kõik need valdkonnad, mida tuleb uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude ja kinnipeetavaga seotud ohtude määratlemiseks analüüsida. Muuhulgas analüüsib riski hindav ametnik kinnipeetava kuritegelikku käitumist ja ohtlikkust.
11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et riskihindamine ei oma kinnipeetava õigustele iseseisvat tähendust, kuivõrd selles sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide maandamiseks. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, ning vastavat analüüsi, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi ehk ei oma regulatiivset toimet. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetava õigust nõuda, et riskihinnangut muudetaks tema arusaamisele vastavaks või et selle kohta koostatud dokumendist kõrvaldataks hinnangud, mida ta õigeks ei pea või mis talle ei meeldi. Järelikult ei saa kohtu hinnangul riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava subjektiivseid õigusi rikkuda ning riskihinnangu näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtumenetluses.
12.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kuna riskihindamine ega selle tulemus pole vaidlustatavad, siis pole ka lubatav uue riskihindamise koostamisele kohustav nõue. Samamoodi pole kohtu hinnangul seetõttu vaidlustatav vangla vastus kaebaja taotlusele, milles kaebaja taotles uue riskihindamise koostamist. Kohus leiab, et kaebajal puudub muuhulgas kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks, kuna kaebajal puudub riskihindamise puhul iseseisev vaidlustamisõigus ning sellest tulenevalt ei anna riskihindamises kustunud ja arhiveeritud karistuste kasutamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust õiguslikku kasu. Seega leiab kohus, et kaebajal puudub Viru Vangla 19. oktoobri 2017. a vastuse nr 6-10/31349-2, milles vangla võttis seisukoha kaebaja taotluse osas, ning kaebaja riskihindamise õiguspärasuse küsimuses õigus nii tühistamis-, kohustamis- kui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tagastab kohus J. Tarvise kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
13.Kuna materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vangla poole sisuliselt taotlusega riskihinnangus olevate andmete parandamiseks selliselt, et eemaldataks teave kaebaja kustunud karistuste ja kuritegude kohta, mida ta ei ole sooritanud, piisab kohtu seisukohast käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks sellest, et eelnimetatud taotlus lisatakse kaebaja isiklikku toimikusse. Tartu Ringkonnakohus on 4. jaanuari 2017. a määruse nr 3-16-1256 p-s 13 selgitanud, et kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis saab vangla arvestada ka kaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja, millised andmed on õiged. Seega saab kaebaja riskihindamise põhjal koostatud täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus nr 3-3-1-95-09).
14.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebaja on märkinud, et esitas 27. detsembril 2017 Viru Vanglale taotluse, et riigilõiv tasutaks kaebaja isikuarvelt, mistõttu peaks riigilõiv olema tasutud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud, kuid kui kaebaja on riigilõivu 15 eurot tasutud, siis arvestades, et kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, jääb riigilõiv kaebajale tagastamata (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium