Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2017, Tallinn Haldusasja number
3-17-2805
Haldusasi
L. L.-A. tuvastushagi (kaebus).
Menetlustoiming
Tuvastushagi (kaebuse) tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
20.12.2017 esitas L. L.-A. Tallinna Halduskohtule tuvastushagi, milles taotleb tuvastada, et korter xxxxxxxx on erastatud ning kinnistu kandemäärus on ebaõige. L. L.-A. vaidlustab notari Ragne Tehveri toimingut, leides, et notar on kasutanud pärimistunnistuse vormistamisel vale algdokumenti ning palub kinnistusraamatu vale kanne parandada. Kohus märgib, et tuvastushagi esitatakse maakohtule vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Esitatud tuvastushagi sisust nähtuvalt vaidlustab L. L.-A. 20.06.1996 toimunud pärimistoiminguid ning ta ei ole rahul koostatud pärimistunnistusega. Pärimisseaduse § 175 kohaselt kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks (1).Tunnistuse
kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks (2). Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (3). Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt (4). Huvitatud isiku taotlusel võib notar või kohus ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut (5). Eeltoodust tulenevalt kui L. L.-A. leiab, et pärimistunnistus ei ole õige, on tal võimalik alates selle kehtetuse alusest teada saamisest kolme aasta jooksul esitada pärimistunnistuse õigsuse kontrolliks avaldus notarile. Kui notar keeldub pärimistunnistust kehtetuks tunnistamast, siis on õigustatud isikul õigus nõuda kohtus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, esitades selleks hagi maakohtule. Kohus leiab, et kuna antud juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille menetlemiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, siis ei kuulu esitatud tuvastushagi (kaebuse) läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Kohus tagastab tuvastushagi (kaebuse) HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.