Vadim Pankovi (Pankov) kaebus seonduvalt Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega
Resolutsioon
1.Tagastada Vadim Pankovi kaebus.
2.Jätta Vadim Pankovi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kui määruskaebus esitatakse alates 1. jaanuarist 2018, tuleb see esitada otse Tartu Ringkonnakohtule.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav Vadim Pankov esitas 21. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ja keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil, ning esialgse õiguskaitse taotluse ministri käskkirja peatamiseks. Seejuures märkis V. Pankov, et suitsetamise keeluga rikub vangla tema õigusi ning kodukord, käskkiri või otsus ei saa muuta seadust. Kui vangla kuulutab enda territooriumi suitsuvabaks, siis soovib kaebaja, et vangla tagaks talle igapäevaselt võimaluse suitsetamiseks selliselt, et see ei segaks kaaskodanikke.
2.Tartu Halduskohus palus 27. detsembri 2017. a kohtunõuetes Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.
3.Tartu Vangla selgitas 27. detsembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et V. Pankov on vanglale esitanud 24. novembril 2017 taotluse nr 6-24/9859-1 ning vangla on andnud omapoolse vastuse
20.detsembril 2017. Vangla sõnul ei ole rohkem kinnipeetav Tartu Vanglale esitanud pöördumisi seoses suitsetamise keeluga.
4.Justiitsministeerium teatas 28. detsembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et V. Pankov ei ole Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid avaldusi ega vaideid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 „Justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) muutmise määrus“ tühistamiseks. Samas arvestades kaebaja selgitust, mille kohaselt on suitsetamise keelamisega rikkunud tema õigusi ka vangla, ning alates 1. oktoobrist 2017 näeb vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3, siis pole kohtu hinnangul välistatud kaebaja tahe esitada muuhulgas kaebus Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus käsitleb esmalt kaebaja nõuet tühistada justiitsministri määrus (I), seejärel kohustamisnõuet ja nõuet tühistada Tartu Vangla kodukorra p 2.3 (II) ning lõpuks annab hinnangu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele (III). I
8.Kaebaja palub kohtul tühistada justiitsministri määrus, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ja keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Kaebaja poolt viidatud määruseks on justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“, millega muudeti VSkE § 82 ning § 641 p 3 ja 31 .
9.Kuni 30. septembrini 2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrusega tunnistati kehtetuks varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.
10.Kohus selgitab, et kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue justiitsministri määruse tühistamiseks lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-749, p 9).
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Pankovi kaebuse justiitsministri määruse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.Lisaks justiitsministri määruse tühistamise nõudele on kaebaja esitanud nõuded Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
14.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
15.Tartu Vangla teatel on kaebaja esitanud vanglale taotluse suitsetamise võimaldamiseks ja poest sigarettide ostmiseks, mille vangla on küll lahendanud, kuid mille peale ei ole kaebaja esitanud vaiet. Kuivõrd Tartu Vangla ei ole saanud kaebaja vaiet lahendada, on kaebaja esitanud kohtule kaebuse suitsetamise võimaldamise kohustamiseks ennatlikult. Ka on kaebaja pöördunud Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamisnõudega kohtusse ennatlikult, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pole kaebaja vaidlustanud vaidemenetluses Tartu Vangla kodukorra p 2.3.
16.Võttes arvesse, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pole V. Pankov Tartu Vangla
20.detsembri 2017. a vastuse nr 6-24/9859-2 ega Tartu Vangla kodukorra p 2.3 peale vaiet esitanud, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, mistõttu ei ole kaebus menetletav.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Pankovi kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus juhib sarnaselt eeltoodule tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kohus selgitab, et kaebajal tuleb esitada vangla otsuse nr 6-24/9859-2 peale vaie (VangS § 11 lg 41 ja lg 5). Samuti tuleb kaebajal vaidemenetluses taotleda Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtetuks tunnistamist. Kui vangla peaks jätma vaide rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda halduskohtu poole taotlusega kohustada vanglat kaebajale tagama suitsetamise võimaluse ja väljastama või müüma kaebajale suitsu ning tühistada vangla kodukorra p 2.3. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 VSkE muutmise määrus“, millega muudeti VSkE § 82 ning § 641 p 3 ja 31, kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu.
19.Täiendavalt selgitab kohus, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas olla vaide esitamise 30-päevane tähtaeg juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14).
III
20.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
21.Kohus mõistab, et V. Pankov on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud justiitsministri
6.oktoobri 2016. a määruse nr 21 kehtivuse peatamist.
22.Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse korras ei ole justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse kehtivuse või täitmise peatamine võimalik, kuivõrd justiitsministri määruse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras saab peatada vaid haldusakti täitmise või kehtivuse, kuid nagu eelpool tõdetud, pole justiitsministri määruse näol tegemist haldusaktiga HMS tähenduses.
23.Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ega Justiitsministeeriumil pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
24.Tartu Ringkonnakohus on 24. juuli 2017. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.
25.Et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega V. Pankovi kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise nõudes ja Tartu Vangla kohustamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ning kohtul ei ole võimalik esialgse õiguskaitse abinõuna kohaldada ka Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamist ja/või vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist.
26.Kohtu hinnangul ei ole eelpool väljatoodud puuduste näol tegemist kõrvaldatavate puudustega, vaid lubatavuse eeldustega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.