lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2394/9

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2394/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 206 lg 1, 2Määruskaebuse menetlemine halduskohtusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 55 lg 2, 3Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordKOVVS § 70Tulenevalt § 206

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2394

Haldusasi

Meelis Kaldalu kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Meelis Kaldalu määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Meelis Kaldalu

RESOLUTSIOON

Tagastada Meelis Kaldalu määruskaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Meelis Kaldalu esitas 13.11.2017 valimisliit Südamega Tartu nimel Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu linna 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskomisjoni otsuse a) laiali minna b) lubada hävitada 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimissedelid Tartu linnavolikogu valimistel. Kaebaja palus samuti tühistada e-hääletamise komisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse hävitada 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste e-hääletuse asitõendid, sh kõvakettad, millel talletus e-hääletuse info.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 07.07.20263-26-1722/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1632/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.05.20263-23-2105/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
2.M. Kaldalu esitas 15.11.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus mitte lubada hävitada 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimise e-hääletuse kõvakettaid ja Tartu linnavolikogu valimissedeleid.
3.Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2017. a määrusega M. Kaldalu kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata taotluse saada kaebusest koopia ning taotluse saata kaebusest koopia R. Lauritsale (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, sest kaebaja on vaidlustanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega seonduvaid otsuseid ja toiminguid, kuid nende vaidlustamiseks on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS) sätestatud erikord. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asus halduskohus seisukohale, et kuivõrd (põhi)vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei saa asuda menetlema ega rahuldada ka vastupidisel eeldusel põhinevat esialgse õiguskaitse taotlust. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja halduskohus jättis selle HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Halduskohus selgitas kaebajale, et taotluse mitte hävitada 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste e-hääletamise kõvakettaid on kaebaja esitanud ka Vabariigi Valimiskomisjonile, kes on jätnud nimetatud taotluse läbi vaatamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 16.11.2017. a otsusega asjas nr 5-17-39 jätnud M. Kaldalu kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et KOVVS § 702 lg 1 järgi säilitab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle. Sama sätte lõike 2 järgi säilitab riigi valimisteenistus elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne seda, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab riigi valimisteenistus elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme.
4.M. Kaldalu esitas 06.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Määruskaebuse kohaselt palub määruskaebuse esitaja seoses asjaoluga, et ta on Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Halduskohtu esitatud määruskaebuses põhistanud asjaolu, miks tuleb tema kaebust sisuliselt menetleda, ära langenud alus mitte kohaldada taotletud esialgset õiguskaitset.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb tagastada läbivaatamatult.
6.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebus otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS § 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
7.Tulenevalt § 206 lg-st 1 ja § 187 lg 3 p-st 5 kuulub ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas esitatud Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebus

tagastamisele läbivaatamatult. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et see ei ole lubatav, kuna halduskohus tagastas sama määrusega kaebuse. Kaebaja palub määruskaebuses rakendada esialgset õiguskaitset, kuna ta on Tartu Ringkonnakohtule läbi halduskohtu esitatud määruskaebuses põhistanud asjaolu, miks tema kaebust saab sisuliselt menetleda ning sellega on esialgse õiguskaitse mitte kohaldamise alus tema arvates ära langenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määrust eraldi esitatud määrusega ka osas, millega halduskohus kaebuse tagastas, ei tähenda veel, et halduskohus oleks 21.11.2017. a määruses jätnud seetõttu kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebekorras halduskohtu määruse õiguspärasust halduskohtu määruse tegemise aja seisuga. 21.11.2017, mil halduskohus tegi käesolevas asjas vaidlustatud määruse, leidis halduskohus, et kaebus tuleb halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada ning sellest tulenevalt ei saa menetleda ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja on küll vaidlustanud ka halduskohtu 21.11.2017. a määrust osas, millega halduskohus kaebuse tagastas, kuid ainuüksi kaebuse tagastamise vaidlustamine ei muuda halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist ebaõigeks. Määruskaebus, mille kaebaja on esitanud kaebuse tagastamise peale, on käesoleval hetkel halduskohtu poolt menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

8.Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebaja väite õigsust, et ta on esitanud määruskaebuse halduskohtu poolt kaebuse tagastamise peale, ei saaks ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebust rahuldada. Muid väited kaebaja määruskaebuses esitanud ei ole. Seega tuleb 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebus tagastada kaebajale HKMS § 206 lg 1 koostoimes § 187 lg 3 p-ga 5 läbivaatamatult.
9.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et HKMS § 252 lg 7 esimese lause tõlgendamine viisil, et kui halduskohus on kaebuse tagastanud ning jätnud esialgse õiguskaitse taotluse seetõttu HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, tuleb määruskaebus kaebuse tagastamise määruse esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osa peale esitada otse ringkonnakohtule, nagu halduskohus on käesolevas asjas vaidlustatud määruse vaidlustamisviites märkinud, ei tulene seadusest ja tekitab ka menetluslikult täiesti ebamõistliku olukorra. Kuna halduskohus jättis 21.11.2017. a määruses esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ainuüksi seetõttu, et ta sama määrusega kaebuse tagastas, siis saab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasusele anda hinnangu üksnes koos kaebuse tagastamise õiguspärasusele hinnangu andmisega. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus kaebuse tagastamise määruse peale halduskohtu kaudu. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja kohaselt on HKMS § 252 lg-s 7 tavapärasest halduskohtu kaudu määruskaebuse esitamise põhimõttest esialgse õiguskaitse asjades kaldutud kõrvale just esialgse õiguskaitse kiireloomulisuse tõttu ning seetõttu sätestati, et selle peale esitatud määruskaebused esitatakse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kuna kaebuse tagastamisest tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebust ei ole võimalik sisuliselt lahendada eraldiseisvalt kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebusest ning kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebus tuleb HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitada läbi halduskohtu, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale eraldi esitatud määruskaebusi menetleda kuidagi tavapärasest kiiremini, mis aga on HKMS § 252 lg 7 sellises sõnastuses sätestamise ainus eesmärk. Kaebuse tagastamist ning samas määruses esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmist eraldiseisvate määruskaebustega vaidlustades tuleks kaebajal tasuda ka riigilõivu kahekordses määras, mis ei ole mõistlik, sest sisuliselt saab selliseid määruskaebusi lahendada üksnes koos. Lisaks sellele ei toeta sellist tõlgendust ka HKMS § 252 lg 7 sõnastus, mis sätestab üksnes seda, et otse kõrgemalseisvale kohtule esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Seega on HKMS § 252 lg-st 7 võimalik välja lugeda, et esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud määruse peale saab esitada määruskaebus otse ringkonnakohtule eelkõige siis, kui halduskohus on oma määrusega esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt, mitte aga siis, kui halduskohus jättis sellesisulise taotluse läbi vaatamata vaid seetõttu, et ta esitatud kaebuse sama määrusega esmalt tagastas. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt halduskohtu 21.11.2017. a määruses märgitud edasikaebe kord, mis suunab menetlusosalist vaidlustama sama määruse resolutsiooni erinevaid osasid erineval viisil, segadusttekitav ning ei taga kuidagi võimalike määruskaebuste kiire sisulise lahendamise eesmärki ja on vastuolus ka HKMS § 252 lg 7 mõtte ja eesmärgiga.

10.Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis see ei võta kaebajalt iseenesest õigust esitada halduskohtule uut esialgse õiguskaitse taotlust. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Kuna halduskohus ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendanud, siis ei oleks uue taotluse puhul tegemist korduva taotlusega. Seetõttu ei jää käesoleva määruskaebuse tagastamise korral kaebaja õigused seonduvalt võimaliku esialgse õiguskaitse vajadusega ka kaitseta.
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul määruskaebuses esinevaid puudusi sisuliselt võimalik kõrvaldada, mistõttu puudub vajadus määruskaebuse käiguta jätmiseks.
12.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt koostoimes § 187 lg 2 teise lausega loetakse määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.04.20263-26-160/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium