lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2261/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2261/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2261

Haldusasi

Aleksei Sargajevi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017. a kohtuotsuse nr 3-14-52678 täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.11.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Sargajevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Sargajev

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata, täiendades Tartu Halduskohtu 13.11.2017. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas 01.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 25), milles märkis, et vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusele haldusasjas nr 3-14-52678, millega kohus kohustas Tallinna Vanglat kandma määruskaebuse esitaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 1306 eurot R. M. kontole, aga Tallinna Vangla kandis kahjuhüvitise üle kohtutäituritele. Määruskaebuse esitaja palus halduskohtul kohustada Tallinna Vanglat kandma mittevaralise kahju hüvitis 1306 eurot Tallinna Ringkonnakohtu poolt märgitud R. M. arveldusarvele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Halduskohus tagastas 13.11.2017. a määrusega (tl 36-37) määruskaebuse. Halduskohus selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017. a kohtuotsusega nr 3-14-52678 mõisteti Tallinna Vanglalt määruskaebuse esitaja kasuks välja summa 1305,6 eurot, mitte 1306 eurot, nagu märgib määruskaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses. Tallinna Vangla 20.10.2017. a vaideotsusest nr 5-15/17/251-2 ning Tallinna Vangla 10.11.2017. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kohtutäitur on edastanud Tallinna Vanglale rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 194/2012/186, mille kohaselt on määruskaebuse esitaja suhtes Sotsiaalkindlustusameti avalduse alusel algatatud täitemenetlus ja kinnipidamisele kuulub 223,11

eurot. Samamoodi on kohtutäitur edastanud Tallinna Vanglale rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 017/2009/29084, mille kohaselt on Harju Maakohtu 16.10.2009. a kohtuotsuse või määruse nr 2-08-79000 ja ELION ETTEVÕTTED AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus ning kinnipidamisele kuulub 1845,32 eurot. Eelnimetatud arestimisaktide alusel on Tallinna Vangla kandnud Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017. a kohtuotsusega nr 3-14-52678 määruskaebuse esitaja kasuks välja mõistetud summa kohtutäiturite ametialastele arvelduskontodele. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus (TMS-s) ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus vanglal kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus jätta talle esitatud arestimisaktid täitmata. Seega on Tallinna Vangla õiguspäraselt täitnud haldusasjast nr 3-14-52678 tuleneva rahalise kohustuse ja kohtutäiturite rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 194/2012/186 ja 017/2009/29084, kandes haldusasjas nr 3-14-52678 kohtuotsusega väljamõistetud summa kaebaja võlgade katteks kohtutäiturite arvelduskontodele. Halduskohus selgitas, et vaatamata sellele, et kohtuotsusega tuli väljamõistetud kahjuhüvitis ja menetluskulu kanda R. M. pangakontole, oli tegemist määruskaebuse esitaja nõudeõigusega, mitte aga R. M.-le kuulunud nõudega. Isegi, kui tõlgendada määruskaebuse esitaja kaebust taotlusena määrata Tallinna Vanglale rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest, märkis halduskohus, et kuivõrd eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et Tallinna Vangla on oma kohustuse määruskaebuse esitaja ees täitnud, puuduksid ka nimetatud taotlusel eduväljavaated. Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastas kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Täiendavalt selgitas halduskohus, et TMS § 131 lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, ka mittevaralise kahju hüvitise. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist. Kui määruskaebuse esitaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, siis tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 on tal õigus seda teha 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitades selleks kaebuse kohtutäiturile. Tähtaja mööda laskmisel on võimalik taotleda tähtaja ennistamist (TMS § 217 lg 2).

3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 13.11.2017. a määruse peale hiljem täpsustatud määruskaebuse (tl 44, 48). Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusega nr 3-14-5278 nõuti määruskaebuse esitaja kasuks sisse mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, siis lähtudes eeltoodust puudus kohtutäituril õigus arestida kahjuhüvitis summas 1300 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla käsutas omavoliliselt tema raha mittevaralise kahju eest, saates selle kohtutäiturile.
4.Tartu Halduskohus võttis 04.12.2017. a määrusega (tl 52-53) määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus pidas vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et 13.11.2017. a määruse p-s 11 toodud kohtu selgitus, mille kohaselt puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist, kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti määruskaebuse esitaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot ja TMS § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa mittevaralise kahju hüvitusele sissenõuet pöörata, oli ekslik. Halduskohus lisas, et TMS § 131 lg 1 p-st 6 loob erandi sama paragrahvi lõige 2. Vaatamata asjaolule, et määruse p-s 11 toodud kohtu selgitus polnud täielik, puudus halduskohtu hinnangul alus määruskaebuse rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, aga täiendada tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
6.TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 sätestab, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja suhtes on algatatud mitu täitemenetlust ning kohtutäiturid on Tallinna Vanglale edastanud rahalise nõuete arestimisaktid.
7.Halduskohus selgitas määruses täiendavalt, et TMS § 131 lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, mittevaralise kahju hüvitise. Halduskohus lisas, et kuna Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, puudus kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu selgitus ei olnud korrektne. Halduskohus jättis tähelepanuta TMS § 131 lg-s 2 sätestatud erandi. Halduskohus on ka enda eksimust märganud ning on õigesti määruskaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud, et TMS § 131 lg 1 p-st 6 loob erandi sama paragrahvi lõige 2, mis sätestab järgmist: „Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.“ Kuigi halduskohus jättis viitamata TMS § 131 lg-le 2, ei anna see alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
8.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.11.2017. a määruse peale rahuldamata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium