Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
20.12.2017, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Lossi taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamiseks Tartu Halduskohtu 12.10.2017. a määrus Rein Lossi määruskaebus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Rein Loss
3-17-2006
RESOLUTSIOON
1.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tagastada määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla muutis direktori 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorra punkte, mis reguleerivad suitsetamise korraldust vanglas ning keelas alates 01.10.2017 vangla territooriumil suitsetamise.
2.Määruskaebuse esitajalt saabus 04.10.2017 Tartu Halduskohtusse hiljem täiendatud taotlus (tl 1-1p, 12-13p) riigi õigusabi saamiseks ning Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamiseks (peatada tema suhtes suitsetamiskeeld). Taotluse kohaselt esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja peale vaide, mille osas tegi vangla 18.09.2017 vaideotsuse nr 6-12/268-2. Määruskaebuse esitaja soovis riigi õigusabi kaebuse koostamiseks.
3.Tartu Halduskohus edastas 12.10.2017. a määrusega (tl 18-19) riigi õigusabi taotluse Viru Maakohtule. Halduskohus selgitas, et suitsetamiskeelu vaidemenetluse materjalidest tuleb välja, et määruskaebuse esitaja ei ole tegelikult Viru Vangla käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud vangla
kodukorra suitsetamiskeeldu vaidlustanud vaidemenetluse raames. Vaide esitamiseks annab riigi õigusabi maakohus, mitte halduskohus.
4.Tartu Halduskohus jättis 12.10.2017. a määrusega (tl 21-21p) esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole tegelikult käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud vangla kodukorra suitsetamiskeeldu vaidlustanud vaidemenetluse raames, peaks ta oma õiguste kaitseks esmalt läbima vaidemenetluse ja käskkirja nr 1-1/55 vaidlustama. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudub pooleliolev menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes, ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ning sellest lähtuvalt ei võtnud seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
5.Määruskaebuse esitajalt saabus 02.11.2017 (dokumendil kuupäev 31.10.2017) halduskohtule hiljem täpsustatud määruskaebus (tl 24-24, 29-29p) Tartu Halduskohtu 12.10.2017. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et suitsetamiskeeld Viru Vanglas tuleb viivitamata peatada ja võimaldada suitsemist vanglas. Määruskaebuse esitaja palus kohustada vanglat, et vangla poes oleks maksimaalne tubakasaaduste sortiment nagu seda kõikjal poodides. Määruskaebuse esitaja soovis vastavalt HKMS § 71 lõigetele 1 ja 3 määruskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamist. Määruskaebuse esitaja taotles õigusabi antud asja vormistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning määruskaebus tagastada.
7.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse (I) ja seejärel määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (II). I
8.Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuses riigi õigusabi antud asja vormistamise otstarbel.
9.HKMS § 110 lg 1 ls 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise otsustamisel kohaldada HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 järgi on riigi õigusabi üheks liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses ning RÕS § 4 lg 3 p 8 kohaselt õigusdokumendi koostamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta.
10.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 ja ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Määruskaebuse esitaja on ise käesolevas asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, täiendavad seisukohad ja ka määruskaebuse. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Asjaolusid arvestades aga on ringkonnakohtu hinnangul taotleja võimalus õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna määruskaebuse esitaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud tema enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
12.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse määruskaebemenetluses riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
esitaja
taotluse
II
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebus määruskaebuse esitajale tagastada.
14.Tartu Halduskohus jättis 12.10.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse peale võis määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul arvestades määruse kättesaamisest. Antud juhul oli määruskaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 12.10.2017. a määruse peale 30.10.2017. Määruskaebus aga kannab kuupäeva 31.10.2017. HKMS § 206 lg 1 sätestab, et määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui määruskaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, määruskaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
15.Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu 13.10.2009. a otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks
objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
16.Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuse täienduses kohtult vastavalt HKMS § 71 lg-tele 1 ja 3 rikutud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest mõjuvat põhjust, mis oleks saanud takistada määruskaebuse esitajal määruskaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada ning seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
17.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse esitajal oleks kaebetähtaja möödalaskmisega seoses mõjuvad põhjendused, ei oleks määruskaebusega võimalik saavutada soovitud eesmärki. Määruskaebuse esitajalt saabus halduskohtule taotlus 04.10.2017. Halduskohus jättis 12.10.2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud tegelikult läbinud Viru Vangla käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud vangla kodukorra suitsetamiskeeldu vaidlustanud vaidemenetluse raames. Kuna vaiet vaidemenetluses ei olnud, puudus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõttes ning ei olnud täidetud esialgse õiguskaitse lubatavuse eeldused. Tartu Halduskohtu 12.10.2017. a määrus toimetati määruskaebuse esitajale kätte 13.10.2017. Kohtute infosüsteemist nähtubki (haldusasi nr 3-17-2133), et määruskaebuse esitaja esitas 15.10.2017 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamiseks. Viru Vangla vastas haldusasjas nr 3-17-2133, et määruskaebuse esitaja on 19.10.2017 Viru Vangla kaudu esitanud vaide Justiitsministeeriumile Viru Vangla direktori 24.04.2014. a käskkirja nr 1-1/55 peale. Seega esitas määruskaebuse esitaja vaide Viru Vanglale pärast Tartu Halduskohtu 12.10.2017. a määruse kättetoimetamist ning nimetatud vaide osas toimus menetlus haldusajas nr 3-17-2133. Seega isegi, kui praeguses asjas määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada, ei oleks soovitud eesmärgi saavutamine võimalik.
18.Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, kuna määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ning ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse tähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2, § 206 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.