Margus Saare (Saar) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, ja muudeti punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017.
3.Tartu Halduskohtusse saabusid 14. novembril 2017 Viru Vangla kinnipeetava Margus Saare kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses 1. oktoobrist 2017 kehtima hakanud suitsetamise keeluga. Kaebaja on seisukohal, et VSKE-s ja Viru Vangla kodukorras tehtud muudatused on põhiseadusega vastuolus. Muudatused rikuvad kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Suitsetamise keelamine ei aita kaebajat muuta seaduskuulekamaks. Suitsetamiskeeld on ebaproportsionaalne. Kaebaja esitas 7. novembril 2017 vaide Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 peale. Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebajale kaasa ebamõistlikud piirangud. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada enne kaebuse menetlusse võtmise
3-17-2385 otsustamist. Lisaks palus kaebaja anda vanglale korralduse taastada olukord, kus sigaretid olid vangla poes müügil ja kinnipeetavatele kättesaadavad.
4.Kohus jättis 5. detsembri 2017. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohus palus kaebajal täpsemalt selgitada, millised rasked või pöördumatud tagajärjed kaasnevad sellega, kui suitsetamise keeld jääb vaide- ja kohtumenetluse ajaks kehtima. Samuti palus kohus esialgse õiguskaitse taotluse eest tasuda 15-eurose riigilõivu. Kohus andis kaebajale eelmainitu tegemiseks tähtaja seitse päeva alates määruse kättetoimetamisest, s.t viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 14. detsember 2017. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluse puudusi kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (I) ja seejärel kaebuse osas (II).
I Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
Kaebaja ei tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Tegemist on puudusega, mis igal juhul välistab taotluse menetlemise (HKMS § 104 lg 2). HKMS § 250 lg 2 alusel peab esialgse õiguskaitse taotlus olema põhistatud, kaebaja jättis täitmata kohtu nõude esitada taotluse põhistused. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
II
8.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus küsis 8. detsembril 2017 Viru Vanglalt andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla esitas 12. detsembril 2017 kohtule kaebaja 7. novembril 2017 (vaidele ekslikult märgitud 7. detsember 2017) koostatud vaide nr 6-12/502-1 ja Viru Vangla 17. novembri 2017. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/502-2. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide, sest see oli esitatud tähtaja rikkumisega ning vangla ei näinud põhjust tähtaja ennistamiseks.
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 sätestab: „Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.“ Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (HMS § 51 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13. veebruari 2008. a määruses asjas nr 3-3-1-95-07 järgmist (p 14): „Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva
3-17-2385 jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist.“ Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et vangla andmetel on kaebaja suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumise põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 1. oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31. oktoober 2017. Kaebaja koostas vaide 7. novembril 2017 ning Viru Vanglas registreeriti see 9. novembril 2017. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
10.Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Kaebaja ei ole vaides ega kohtule esitatud pöördumises selgitanud, miks ta esitas vaide hilinenult. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks esinenud takistus, mis ei võimaldanud vaiet tähtaegselt esitada. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal terve oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist õigusliku kogenematuse tõttu. Vangla on osutanud sellele, et kaebaja viibib Viru Vanglas alates 2. juulist 2013. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.
11.HMS § 79 lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt.
12.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29. aprilli 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 järgmist (p-d 18 ja 19): „Juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.“ Seega ei ole kaebaja kaebus kohtule lubatav ning kohus tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.