3.Määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,12 eurot, kokku 474,72 eurot.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi ajutise pankrotihalduri tasu 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas
2-16-15578 79,12 eurot, kokku 474,72 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (registrikood 12019915), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE732200221050996778 Swedbank AS-is.
5.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
avaldajale,
ajutisele
pankrotihaldurile
ning
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
1.Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 14.10.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX(surnud 17.12.2015) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt nähtub pärimismenetluse käigus läbi viidud pärandvara inventuurist, et võlgniku pärandvarast ei jätku kõigi võlgniku vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot kuna avaldaja, kui pärija, ei ole nõus pärandaja kohustuste rahuldamisega oma vara arvel. Pankrotiavalduselt on tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu (10 eurot).
2.18.10.2016 määrusega võttis kohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 03.11.2016.
3.Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi esitas 01.11.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku vara Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku varaks on arvelduskontodel raha summas 0,10 eurot. Kokkuvõttes igasugune vara, millele oleks seaduse kohaselt võimalik pöörata sissenõuet ning mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub.
Võlgniku kohustused
2-16-15578 Võlgnevus AS-i Bigbank ees seisuga 18.10.2016 on 1 337,83 eurot 15.01.2010 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXX, lepingu jääk summas 1337,83 eurot. Võlgnevus Nordea Bank AB Eesti filiaal ees 24.10.2016 seisuga on 707,26 eurot, krediitkaardist tuleneva võlgnevuse eest. Lisaks on võlgniku kohustuseks kohtutäituri tasu otsuse alusel määratud XXXX pärimisasjas koostatud pärandi inventuuri tegemise eest summas 42,00 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud seega kohustusi kokku summas vähemalt summas 2 087,09 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal omandatud vara ei kata tema poolt võetud kohustusi. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mis oleksid tagasivõidetavad. Kindlasti ei saa neid siiski ka täielikult välistada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluskulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Samas märgib ajutine haldur, et pankrotimenetlus on perspektiivitu ja kogutud asjaolusid arvestades puudub võimalus täita PankrS §-is 2 toodud pankrotimenetluse peamist eesmärki, so rahuldada võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 1 500,00 eurot, mis kataks esmased pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 36 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,12 eurot, kokku 474,72 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,12 eurot, kokku 474,72 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (registrikood 12019915), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE732200221050996778 Swedbank AS-is.
4.03.11.2016 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.11.2016. Seisuga 03.11.201608.11.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Kohtumääruse põhjendused
2-16-15578
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
7.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 36 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,12 eurot, kokku 474,72 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest.
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel
2-16-15578 alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi ajutise pankrotihalduri tasu 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,12 eurot, kokku 474,72 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (registrikood 12019915), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE732200221050996778 Swedbank AS-is.
8.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.