Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2453
Vaidlus
Haabersti Haldus OÜ vaidlustus Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja nr 1.-2/273 p-de 3 ja 4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Haabersti Haldus OÜ, volitatud esindaja Erika Scholler Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – OÜ Maket Kinnisvara, volitatud esindajad v.adv-d Erki Kergandberg ja Priit Lember
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Haabersti Haldus OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Haabersti Haldus OÜ määruskaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse selle läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata.
Määruse peale võib kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on käesolev määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
3-17-2453 kinnistutel lepinguperioodil haldus- ja korrashoiuteenuse osutamine vastavalt standardile EVS 807:2016. Teade e-riigihangete registris avaldati 10.08.2017. Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks: 1) Lasnamäe objektid; 2) Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna objektid; ning 3) Põhja-Tallinna objektid. Riigihankes osales neli pakkujat: OÜ Maket Kinnisvara, ISS Eesti AS, ühispakkujad OÜ Kodu Haldus ja BRP Haldus OÜ ning Haabersti Haldus OÜ. Haabersti Haldus OÜ pakkumuse maksumus oli kõige madalam.
3-17-2453 seaduse järgi ei saanud hankelepingut sõlmida, kuna VAKO otsus ei olnud jõustunud, ei ole seega õige. VAKO otsus tehti teatavaks 06.11.2017 ning hankelepingud sõlmiti 21.11.2017. Seega on praegusel juhul 14-päevast ooteaega järgitud ning puudub alus ooteaja kohustuse rikkumise tõttu lepinguid tühiseks pidada. Asjaoludest ei nähtu ka muid RHS v.r-s loetletud hankelepingu tühisuse aluseid. Seega on hankija sõlminud kehtivad hankelepingud ning kohus ei saa HKMS § 267 lg-st 4 tulenevalt nende aluseks ning praeguse vaidluse esemeks olevat haldusakti tühistada. Kuna sõlmitud on kehtivad hankelepingud, ei ole tühistamisnõue kaebaja õiguste kaitseks ka enam vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi – kaebajaga hankelepingu sõlmimise – saavutamisele. Kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka tühistamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja leiab, et hankija on talle õigusvastase tegevusega tekitanud kahju, saab ta esitada hankija vastu kahjunõude. Seega tuleb jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, puudub kohtumenetlus, mille tarvis oleks võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
3-17-2453 vaatamata jätmise määrus veel jõustunud, mistõttu ei olnud alust väita, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus oli HKMS § 249 lg 3 teise lause tähenduses ära langenud. Puudusid ka muud esialgse taotluse läbi vaatamata jätmise alused. Seega tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni muuta, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.