Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2453
Vaidlus
Haabersti Haldus OÜ vaidlustus Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja nr 1.-2/273 p-de 3 ja 4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Haabersti Haldus OÜ, volitatud esindaja Erika Scholler Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – OÜ Maket Kinnisvara, volitatud esindajad v.adv-d Erki Kergandberg ja Priit Lember
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Haabersti Haldus OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Haabersti Haldus OÜ määruskaebus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse selle läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on käesolev määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
Tallinna Linnavaraamet korraldas riigihanke nr 188154 (haldus- ja korrashoiuteenuse ostmine), mille esemeks on Hooldekodu tee 15, 21, 23, 23a ja 23b, Loometsa tn 6, Alvari tn 37, Pae tn 48, Kivimurru tn 12a, Uuslinna tn 3a, Karjamaa tn 9 ja 11, Erika tn 13 ja 13a, Alasi tn 4, 6 ja 8, Ankru tn 1, Maleva tn 2a, Uus-Maleva tn 6, Paagi tn 10, Endla tn 12, Sõpruse pst 5, Energia tn 13, Akadeemia tee 32, 34 ja 48, Vilde tee 94 ning Männiku tee 96 ja 98a
3-17-2453 kinnistutel lepinguperioodil haldus- ja korrashoiuteenuse osutamine vastavalt standardile EVS 807:2016. Teade e-riigihangete registris avaldati 10.08.2017. Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks: 1) Lasnamäe objektid; 2) Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna objektid; ning 3) Põhja-Tallinna objektid. Riigihankes osales neli pakkujat: OÜ Maket Kinnisvara, ISS Eesti AS, ühispakkujad OÜ Kodu Haldus ja BRP Haldus OÜ ning Haabersti Haldus OÜ. Haabersti Haldus OÜ pakkumuse maksumus oli kõige madalam.
2.Tallinna Linnavaraamet otsustas 29.09.2017 käskkirja nr 1.-2/273 p-ga 3 lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena Haabersti Haldus OÜ pakkumuse riigihanke osade I, II ja III osas. Käskkirja p-s 4 tunnistas Tallinna Linnavaraamet riigihanke kõigis osades edukaks OÜ Maket Kinnisvara pakkumuse.
3.Haabersti Haldus OÜ esitas 09.10.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja p-de 3 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 06.11.2017 otsusega nr 157-17/188154 vaidlustuse rahuldamata käskkirja p 3 osas ning läbi vaatamata käskkirja p 4 osas.
4.Haabersti Haldus OÜ esitas 16.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja ja VAKO 06.11.2017 otsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Linnavaraamet sõlmis 21.11.2017 OÜ-ga Maket Kinnisvara riigihanke nr 188154 osade I, II ja III kohta hankelepingud.
6.Haabersti Haldus OÜ esitas 29.11.2017 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Linnavaraametit peatama mistahes tehingud 21.11.2017 hankelepingute alusel kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Hankelepingud on sõlmitud valesti, sest VAKO otsus ei olnud jõustunud. Erandiks põhimõttest, et akt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, on pakkumuse edukaks tunnistamise otsused. Neile otsustele järgneb nn ooteaeg. Hankeleping on tühine, kui see sõlmitakse ooteajal. Hankelepingu sõlmimist takistas riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 4.
7.Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2017 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) läbi vaatamata. Kuna hanketeade avaldati 10.08.2017, tuli hankes lähtuda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st (RHS v.r). Vastustaja ja kolmas isik on sõlminud 21.11.2017 hankelepingud riigihanke osades I, II ja III. HKMS § 267 lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kaebaja heidab ette hankelepingute sõlmimist olukorras, kus VAKO otsus oli halduskohtus vaidlustatud, leides, et hankelepingud sõlmiti nn ooteaega järgimata ja on seega tühised. RHS v.r § 69 lg 1 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates ning enne selle n-ö ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. RHS v.r § 128 reguleerib riigihanke jätkamist peale vaidlustusmenetluse lõppemist, nähes lg-s 2 ette, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist VAKO vastava otsuse (s.o RHS v.r § 126 lg 1 p-des 4 ja 5 nimetatud otsuse) teatavaks tegemisest. RHS v.r § 127 eristab selgelt VAKO otsuse teatavaks tegemist selle jõustumisest. RHS v.r § 128 lg-st 2 tulenevalt on lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine keelatud 14 päeva jooksul VAKO otsuse teatavaks tegemisest. Keeld ei ole seotud VAKO otsuse jõustumisega. Kaebaja väide, et 2(4)
3-17-2453 seaduse järgi ei saanud hankelepingut sõlmida, kuna VAKO otsus ei olnud jõustunud, ei ole seega õige. VAKO otsus tehti teatavaks 06.11.2017 ning hankelepingud sõlmiti 21.11.2017. Seega on praegusel juhul 14-päevast ooteaega järgitud ning puudub alus ooteaja kohustuse rikkumise tõttu lepinguid tühiseks pidada. Asjaoludest ei nähtu ka muid RHS v.r-s loetletud hankelepingu tühisuse aluseid. Seega on hankija sõlminud kehtivad hankelepingud ning kohus ei saa HKMS § 267 lg-st 4 tulenevalt nende aluseks ning praeguse vaidluse esemeks olevat haldusakti tühistada. Kuna sõlmitud on kehtivad hankelepingud, ei ole tühistamisnõue kaebaja õiguste kaitseks ka enam vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi – kaebajaga hankelepingu sõlmimise – saavutamisele. Kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka tühistamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja leiab, et hankija on talle õigusvastase tegevusega tekitanud kahju, saab ta esitada hankija vastu kahjunõude. Seega tuleb jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, puudub kohtumenetlus, mille tarvis oleks võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Haabersti Haldus OÜ esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määruse peale. Halduskohus on tõendeid vääralt hinnanud, jätnud osad tõendid põhjendamatult hindamata ning jõudnud seega ebaõigete järeldusteni. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankeleping ei ole seadusest tulenevatel põhjustel kehtiv (RHS § 120 lg-d 1–4). Hankija ei võinud ooteajal hankelepingut sõlmida. Äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik on kolmanda isiku menetluskulude hüvitamine, kuna tühistamisnõue jäeti läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 01.12.2017 määrus on kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.HKMS § 270 lg-st 1 tulenevalt on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva VAKO otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Hankelepingu sõlmimine oli keelatud 14 päeva pärast VAKO otsuse teatavaks tegemist (RHS v.r § 128 lg 2, samasisuline on kehtiva RHS § 201 lg 2) ehk kuni 20.11.2017. Hankelepingu sõlmimise keeld saanuks pärast seda tähtpäeva tuleneda halduskohtu esialgse õiguskaitse määrusest. Praeguses asjas esialgset õiguskaitset aga ei kohaldatud, mistõttu võis hankija anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks. Halduskohus on materiaalõiguslikult perspektiivitud tühistamisnõuded jätnud õigesti läbi vaatamata.
11.Seonduvalt kolmanda isiku menetluskuludega märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei ole vaidlustatud määruses otsustanud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist, vaid kavatseb teha selle kohta täiendava määruse. Kaebaja saab esitada halduskohtule vastuväited enne täiendava määruse tegemist ja ka määruskaebuse täiendava määruse peale. Seetõttu käesolevas määruses menetluskulude küsimust ei analüüsita.
12.Kuna kaebuse nõuded olid perspektiivitud, ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei olnud kaebuse läbi 3(4)
3-17-2453 vaatamata jätmise määrus veel jõustunud, mistõttu ei olnud alust väita, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus oli HKMS § 249 lg 3 teise lause tähenduses ära langenud. Puudusid ka muud esialgse taotluse läbi vaatamata jätmise alused. Seega tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni muuta, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.