Haabersti Haldus OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja nr 1.-2/273 p-de 3 ja 4 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.11.2017 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (pakkuja) – Haabersti Haldus OÜ (registrikood 11536034), esindajad Valeria Titova ja Erika Scholler Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – OÜ Maket Kinnisvara (registrikood 10846131), esindajad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Priit Lember
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus esitada kohtule menetluskulu nimekiri ja menetluskulu dokumendid hiljemalt 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
EDASIKAEBAMINE
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 278 lg 1). Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse saamisest (HKMS § 280 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tallinna Linnavaraamet korraldas riigihanke nr 188154 (haldus- ja korrashoiuteenuse ostmine), mille esemeks on Hooldekodu tee 15, 21, 23, 23a ja 23b, Loometsa tn 6, Alvari tn 37, Pae tn 48, Kivimurru tn 12a, Uuslinna tn 3a, Karjamaa tn 9 ja 11, Erika tn 13 ja 13a, Alasi tn 4, 6 ja 8, Ankru tn 1, Maleva tn 2a, Uus-Maleva tn 6, Paagi tn 10, Endla tn 12, Sõpruse pst 5, Energia tn 13, Akadeemia tee 32, 34 ja 48, Vilde tee 94 ning Männiku tee 96 ja 98a kinnistutel lepinguperioodil haldus- ja korrashoiuteenuse osutamine vastavalt Eesti Vabariigi Standardile EVS 807:2016. Teade e-riigihangete registris avaldati 10.08.2017.
3-17-2453 Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks – (1) Lasnamäe objektid; (2) Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna objektid ning (3) Põhja-Tallinna objektid. Riigihankes osales neli pakkujat: OÜ Maket Kinnisvara, ISS Eesti AS, ühispakkujad OÜ Kodu Haldus ja BRP Haldus OÜ ning Haabersti Haldus OÜ. Haabersti Haldus OÜ pakkumuse maksumus oli kõige madalam.
2.Tallinna Linnavaraamet palus 21.09.2017 Haabersti Haldus OÜ-le saadetud e-kirjas esitada selgitused riigihanke osade nr 1, nr 2 ja nr 3 hinna kujunemisest, sest hankija hinnangul on Haabersti Haldus OÜ esitatud pakkumus põhjendamatult madal. Haabersti Haldus OÜ edastas selgitused.
3.Tallinna Linnavaraamet leidis 29.09.2017 käskkirja nr 1.-2/273 p-s 3 järgmist: „Hankija hinnangul on Haabersti Haldus OÜ riigihanke osadele nr 1, nr 2 ja nr 3 esitatud pakkumus põhjendamatult madal (RHS § 115 lg 1). Hankija palus pakkujal esitada riigihanke osade nr 1, nr 2 ja nr 3 osas selgitused hinna kujunemise osas. Seejuures tuua välja kõikide riigihanke osade lõikes tehtavad kulutused (kuidas need on lepingu täitmise perioodiks planeeritud). Tähtaegselt esitatud selgituses ei põhjendanud pakkuja oma pakkumuse maksumuse soodsust RHS § 115 lg 7 toodud asjaoludega, pakkuja ei ole selgitanud hinna kujunemist ega toonud välja kõikide riigihanke osade lõikes tehtavaid kulutusi (esitatud on vaid selgitus muru niitmise ja riigihanke osa nr 1 avariiväljakutsete kulude kohta). Vaatamata pakkuja kinnitusele osutada teenust pakutud hinnaga, ei ole pakkuja selgitanud, kuidas on võimalik riigihanke eeldatavast maksumusest oluliselt madalama hinnaga teenust nõuetekohaselt osutada. Hankija hinnangul on tegemist põhjendamatult madala pakkumusega, mis ei võimalda saavutada riigihanke osade nr 1, nr 2 ja nr 3 eesmärke. Tulenevalt eelpooltoodud asjaoludest otsustas hankija tagasi lükata Haabersti Haldus OÜ esitatud pakkumuse riigihanke osade nr 1, nr 2 ja nr 3 osas, kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (RHS § 115 lg 8)“. Käskkirja p-s 4 tunnistas Tallinna Linnavaraamet riigihanke kõigis osades edukaks OÜ Maket Kinnisvara pakkumuse.
4.Haabersti Haldus OÜ esitas 09.10.2017 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirjale vaidlustuse, paludes tunnistada kehtetuks käskkirja p-d 3 ja 4. VAKO jättis 06.11.2017 otsusega vaidlustuses nr 157-17/188154 vaidlustuse rahuldamata käskkirja p 3 osas ning läbi vaatamata käskkirja p 4 osas.
5.Haabersti Haldus OÜ esitas 16.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 29.09.2017 käskkirja ja VAKO 06.11.2017 otsuse tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 20.11.2017 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada 29.09.2017 käskkirja p-d 3 ja 4 ja VAKO 06.11.2017 otsus, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ning kaasas menetlusse VAKO.
7.Tallinna Linnavaraamet sõlmis 21.11.2017 OÜ-ga Maket Kinnisvara riigihanke nr 188154 osade I, II ja III kohta hankelepingud (tl 30-71).
8.Hankija palus 27.11.2017 vastuses jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Hankija leidis, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja eesmärgiks on saavutada temaga hankelepingute sõlmimine, kuid hankelepingute sõlmimise tõttu kolmanda isikuga ei ole sellist eesmärki võimalik saavutada.
9.Kolmas isik palus 24.11.2017 vastuses jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud täies ulatuses kaebaja kanda. Kolmas isik leidis, et kaebus on perspektiivitu, sest riigihankes on kolmanda isikuga sõlmitud kehtivad hankelepingud.
10.Haabersti Haldus OÜ esitas 29.11.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada Tallinna Linnavaraametit peatama mistahes tehingud 21.11.2017 hankelepingute alusel kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Hankelepingud on sõlmitud valesti, sest VAKO otsus ei olnud jõustunud. Erandiks põhimõttest, et akt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, on pakkumuse edukaks
3-17-2453 tunnistamise otsused. Neile otsustele järgneb nn ooteaeg. Hankeleping on tühine, kui see sõlmitakse ooteajal. Hankelepingu sõlmimist takistas riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 4.
11.Kolmas isik esitas 29.11.2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas, leides, et kaebajal puudub õiguskaitse vajadus.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus märgib esmalt, et kaebaja tugineb valesti 01.09.2017 jõustunud RHS-le. Selle seaduse § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne selle seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes seni kehtinud RHS-s sätestatud nõuetest, välja arvatud kohustus esitada riigihanke aruanne ja aruande lisa. Sama sätte lg 4 kohaselt toimub ka vaidlustuste esitamine ja läbi vaatamine seni kehtinud RHS alusel. Kuna praegusel juhul avaldati riigihanke teade 10.08.2017, tuli hanke lõpule viimisel seega lähtuda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st (edaspidi viidatud RHS).
12.HKMS § 151 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 267 lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Seega juhul, kui hankeleping kehtib, puuduvad kohtul volitused hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamiseks.
13.Kaebaja vaidlustab 29.09.2017 käskkirja p-e 3 ja 4, millega lükati tagasi tema pakkumus kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ning tunnistati edukaks OÜ Maket Kinnisvara pakkumus, samuti selle kohta tehtud VAKO otsust. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja ja kolmas isik sõlminud 21.11.2017 hankelepingud riigihanke osades I, II ja III. Kaebaja heidab 29.11.2017 taotluses sisuliselt ette hankelepingute sõlmimist olukorras, kus VAKO otsus oli halduskohtus vaidlustatud, leides, et hankelepingud sõlmiti nn ooteaega järgimata ja on seega tühised.
14.RHS § 69 lg 1 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates ning enne selle nn ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. RHS § 128 reguleerib riigihanke jätkamist peale vaidlustusmenetluse lõppemist, nähes lg-s 2 ette, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist VAKO vastava otsuse (s.o RHS § 126 lg 1 pdes 4 ja 5 nimetatud otsuse) teatavaks tegemisest. RHS § 127 eristab selgelt VAKO otsuse teatavaks tegemist selle jõustumisest. RHS § 128 lg-st 2 tulenevalt on lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine keelatud 14 päeva jooksul VAKO otsuse teatavaks tegemisest. Keeld ei ole seotud VAKO otsuse jõustumisega. Kaebaja väide, et seaduse järgi ei saanud hankelepingut sõlmida, kuna VAKO otsus ei olnud jõustunud, ei ole seega õige.
15.VAKO otsus tehti teatavaks 06.11.2017 ning hankelepingud sõlmiti 21.11.2017. Seega on praegusel juhul 14-päevast ooteaega järgitud ning puudub alus ooteaja kohustuse rikkumise tõttu lepinguid tühiseks pidada. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest ka muid RHS-s loetletud hankelepingu tühisuse aluseid. Seega on hankija sõlminud kehtivad hankelepingud ning kohus ei saa HKMS § 267 lg-st 4 tulenevalt nende aluseks ning praeguse vaidluse esemeks olevat haldusakti tühistada. Kuna sõlmitud on kehtivad hankelepingud, ei ole tühistamisnõue kaebaja õiguste kaitseks ka enam vajalik ega aitaks kaasa kaebuse eesmärgi – kaebajaga hankelepingu sõlmimise – saavutamisele. Kehtivate hankelepingute sõlmimise tõttu ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ka tühistamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja leiab, et hankija on talle õigusvastase tegevusega tekitanud kahju, saab ta esitada hankija vastu kahjunõude.
3-17-2453
16.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 on kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. Koosmõjus HKMS § 43 lg-ga 2 järeldub sellest, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebuse esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg 1 kohaselt on õigustatud isikute õiguste esialgseks kaitseks, kui vastasel juhul võib see hiljem (kohtuotsusega) osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse järele peab taotlejal olema vajadus (HKMS § 249 lg 3). Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, puudub kohtumenetlus, mille tarvis oleks esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
18.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p-de 2 või 3 või lg 2 alusel. Seega ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot tagastamisele. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt on 29.11.2017 tasutud riigilõiv 50 eurot (tl 85). Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Seega on kaebaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tagastatakse riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS ei sätesta eraldi riigilõivu tagastamise küsimust esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral. Riigikohus on kohaldanud HKMS § 104 lg 5 p 3 analoogia alusel ka juhtudel, mil esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 19.06.2013 määrus nr 3-3-1-32-13, p-d 14 ja 15). Seega tagastatakse ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot selle tasunud isikule. Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel, esitades selleks RLS § 12 lg-de 1 ja 2 kohase taotluse.
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja palub jätta menetluskulu kaebaja kanda (tl 74). Kolmas isik esitas 24.11.2017 taotluse menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks (tl 26). Eeltoodust tulenevalt annab kohus vastustajale ja kolmandale isikule menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.