lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1955/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1955/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 13.12.2017, Tartu 3-17-1955 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 19.10.2017. a määrus Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 17.11.2017. a ja 20.11.2017. a vastused koos lisadega. Tagastada Viru Vanglale 17.11.2017. a lisana esitatud Viru Vangla 22.08.2017. a vastus.
2.Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2017. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Streltsov esitas 08.08.2017 Viru Vanglale (perearstile) venekeelse pöördumise, milles nõudis selgitust, miks vähendati tema poolt kaaskinnipeetava hooldamisele kulutatava aja arvestust kuuelt tunnilt neljale (registreeritud numbriga 6-10/26973-1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Viru Vangla teatas 14.08.2017. a vastuses nr 6-10/26973-2, et A. Streltsovi 08.08.2017. a pöördumist ei saa menetleda, kuna see on võõrkeelne ning andis teada, et kui A. Streltsov jätkuvalt soovib esitatud pöördumisele vastust, tuleb tal sellest esitada eestikeelne tõlge.
3.A. Streltsov esitas 18.08.2017 Viru Vanglale venekeelsel plangil vaide, registreeritud numbriga 6-16/95-1, mille kohaselt rikkus vangla vastusega nr 6-10/26973-2 A. Streltsovi õigusi ja vabadusi, alandas moraalselt, ahistas, diskrimineeris ja solvas inimväärikust ja õigusi.

A. Streltsov nõudis vanglalt sellega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamist summas 5000 eurot.

4.A. Streltsov esitas 10.08.2017 Viru Vanglale vaide plangil venekeelse pöördumise (kahju hüvitamise taotluse summas 30 000 eurot, registreeritud numbriga 6-16/94-1) põhjusel, et kambri koristamise käigus võeti ära tema isiklikud asjad.
5.Viru Vangla jättis 22.08.2017. a vastusega nr 6-16/95-2 A. Streltsovi võõrkeelsed pöördumised (esitatud 10.08.2017 nr 6-16/94-1 ja 18.08.2017 nr 6-16/95-1) läbi vaatamata ja tagastas, tuginedes PS §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-le 12, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-le 3. Vastuse kohaselt oli A. Streltsovi vabakasutuskontol 10.08.2017 seisuga raha 35,17 eurot ja 18.08.2017. a seisuga 35,17 eurot ning vangla pakkus talle võimalust edastada pöördumine tõlkesse isiku enda raha eest, kuid A. Streltsov keeldus sellest, mida ta kinnitas oma allkirjaga 18.08.2017.
6.A. Streltsov esitas 23.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt pöördus A. Streltsov avaldusega Viru Vangla meditsiiniosakonda, kuid vangla jättis rahvusliku vihkamise tõttu tema venekeelse avalduse läbi vaatamata põhjendamatu vastusega nr 6-10/26983-2, millega tekitas talle kahju. Seejärel esitas A. Streltsov 18.08.2017 vaide vangla õigusvastase tegevuse peale, kuid vangla ei vastanud sellele kuu aja jooksul vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 7, millega rikkus tema õigusi ja vabadusi, mistõttu kaebaja nõuab vanglalt kahjuhüvitisena 10 000 euro väljamõistmist. Veel märkis kaebaja, et ta esitas kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks tema suhtes. Kuna ta ei oska eesti keelt, siis ta ei saa ametlikult pöörduda või kaitsta Viru Vangla ees enda õigusi oma emakeeles, sest vanglal ei ole tasuta tõlke.
7.Tartu Halduskohus tagastas 19.10.2017. a määrusega A. Streltsovi kaebuse. Määruse põhjendused: Tuvastamisnõue on hõlmatud kahjunõudega, mille lahendamisel antakse hinnang nõude aluseks olevate Viru Vangla toimingute õiguspärasusele. Kahju hüvitamise nõude osas ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Kahju hüvitamise nõue oli esitatud vene keeles ning sel ajal oli kaebaja isikuarve vabakasutuskontol 35,17 eurot, mistõttu pakkus vangla kaebajale võimalust edastada taotlus tõlkesse enda raha eest, kuid kaebaja keeldus sellest. Vangla 22.08.2017. a kirjas nr 6-16/95-2 välja toodud seadusesätted on asjakohased ja andsid aluse nõuda kaebajalt võõrkeelsete pöördumiste tõlke eest tasumist. Seetõttu ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ja kaebuse menetlemine ei ole kohtus lubatav, mistõttu kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.A. Streltsov esitas 25.10.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus, kui õigusvastane ja põhjendamata. Kaebaja väitel peaks ta kokku maksma 75 eurot, kuid tal ei ole sellist raha, seega kohus alandas, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust ja rikkus tema õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
10.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Viru Vangla 17.11.2017. a vastuse kohtunõudele koos lisadega, milleks on kaebaja 08.08.2017. a taotlus, Viru Vangla 14.08.2017. a vastus taotlusele, 18.08.2017. a vaide blanketil esitatud kahjunõue ja tõlkimise taotlus. Ka võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Viru Vangla 20.11.2017. a vastuse kohtunõudele koos lisadega, milleks on 10.08.2017. a kahjunõue ja 18.08.2017. a tõlkimise taotlus. Viru Vangla esitatud 22.08.2017. a vastus kaebajale, millega võõrkeelsed kahjunõuded tagastati, tuleb vanglale tagastada, sest vastav dokument on toimikus olemas.
11.Halduskohtule 23.09.2017 esitatud kaebusest nähtuvalt tekkis kaebajal kahju seonduvalt vangla 14.08.2017. a vastusega, millega jäeti tema 08.08.2017. a taotlus vangla arstile lahendamata; samuti seonduvalt sellega, et vangla tema 18.08.2017. a vaie-kahjunõudele ühe kuu jooksul ei vastanud. Ringkonnakohus märgib, et 18.08.2017. a vaide-kahjunõude esitaski A.Streltsov kahju saamiseks selle eest, et vangla 14.08.2017. a vastusega tema 08.08.2017. a taotlust ei lahendanud. Viru Vangla jättis 22.08.2017. a vastusega A. Streltsovi 18.08.2017. a. võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata ja tagastas selle. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eeltoodust tulenevalt kontrollis halduskohus õigesti seda, kas Viru Vangla poolt 22.08.2017. a vastusega A. Streltsovi võõrkeelse kahjunõude tagastamine toimus õiguspäraselt.
12.Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et Viru Vangla poolt 22.08.2017 võõrkeelsete kahjunõuete tagastamine on asjakohane, hüvitamisnõude osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ja kaebuse menetlemine ei ole kohtus lubatav, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega selles, et Viru Vangla tegevus 22.08.2017. a vastuse koostamisel oli õiguspärane. Kuna kaebaja ei ole nõustunud tõlketeenuse eest tasuma vanglasiseselt isikuarvelt (tl 9p), siis esines VSkE § 491 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt alus kinnipeetava võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmiseks, nagu vangla käesoleval juhul on ka 22.08.2017. a vastusest nähtuvalt toiminud (tl 8). Kaebaja ei ole käesolevas asjas kahtluse alla seadnud vastustaja väidet, et kaebaja vabakasutuskontol oli 18.08.2017. a seisuga raha 35,17 eurot. Halduskohtul ei olnud kohustust võtta arvesse vanglale esitatud taotluse tõlke eest nõutava summa ja erinevates kohtuastmetes vaidlustamise korral ettenähtud riigilõivude kogusummat, seega on kaebaja väide kokku 75 euro tasumise kohustuse kohta asjakohatu. Vangla esitatud taotluselt võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 9p) nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimise hind on 14,11 eurot ning tõlketööde hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi ja tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus. Kaebaja venekeelne pöördumine on osaliselt vaide plangil (kirjutatud kokku 9 rida) ja lisaks osaliselt A4 formaadis ühel leheküljel (kirjutatud kokku 10 rida). Halduskohtule saabunud kaebus on esitatud peaaegu kahel A4 formaadis leheküljel tervikuna (kirjutatud kokku 48 rida), mis eesti keelde tõlgituna on mahtunud poolele A4 formaadis leheküljele. Sellega võrrelduna mahtunuks ka kaebaja venekeelne pöördumine ühele leheküljele, millisel juhul oleks tulnud kaebajal tasuda tõlkimise eest 14,11 eurot. Kuna kaebaja isikuarvel oli piisavalt raha dokumendi eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks, kuid ta ei nõustunud tõlketeenuse eest tasuma vanglasiseselt isikuarvelt, siis on vangla kaebaja venekeelse pöördumise (kahju hüvitamise taotluse) õigesti tagastanud.
13.Seega oli kaebajal halduskohtusse pöördudes vangla 14.08.2017. a tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg-s 1

toodud aluste puhul puudub kohtul tagastamise otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse tagastamisega, siis ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 19). Samas ei võtnud halduskohus seisukohta kahju hüvitamise kaebuse lubatavuse osas seoses vangla poolt kaebaja 18.08.2017. a vaie-kahjunõudele hilinenud vastamisega tekitatud kahjuga. Menetlusökonoomia põhimõttest (HKMS § 2 lg 2) lähtuvalt peab ringkonnakohus püüdma esmajoones asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kui tegemist ei ole HKMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusnormide rikkumisega, siis ülejäänud juhtudel annab HKMS § 199 lg 2 ringkonnakohtule võimaluse esimese astme kohtu lahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule vaid olukorras, kus asjas toimunud kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas halduskohtu määruse seisukohti. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid (kaebaja kahjunõue vanglale ning vangla vastus sellele) selle kohta, et ka nimetatud osas oleks kaebaja VangS § 11 lg-s 8 märgitud kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.

14.A. Streltsov selgitas kaebuses, et esitab kaebuse ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna kaebaja jättis täpsustamata, millise vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb ning halduskohus kaebajalt oma nõuete täpsustamist ei nõudnud, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebuse eesmärgiks oli lisaks kahju hüvitamisele ka vangla 14.08.2017. a vastuse ning 10.08.2017. a vaie-kahjunõudele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kaebaja on kaebuses esitanud nii hüvitamis- ja tuvastamisnõuded, kuid asunud seisukohale, et tuvastamiskaebus on hüvitamiskaebusega hõlmatud ega kontrollinud seetõttu tuvastamiskaebuse osas kaebuse lubatavust. Ringkonnakohus märgib, et võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Samas tuleb silmas pidada, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ühtlasi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2). Seega oleks halduskohus pidanud kontrollima mõlemal juhul ka hilisema võimaliku hüvitamiskaebuse (ühtegi muud põhjendatud huvi ei saa halduskohtule esitatud kaebusest järeldada) perspektiivikust.
15.Kuna ka vastav rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus saata asi tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks, vaid ringkonnakohus peab võimalikuks täiendada ka vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebaja taotles vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt kaebaja venekeelse avalduse põhjendamatult läbi vaatamata jätmisega. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla 14.08.2017. a vastuses nr 6-10-/26973-2 selgitanud, et kaebaja 08.08.2017. a pöördumist ei saa menetleda, kuna see on võõrkeelne ning vangla andis samas ka teada, et kui kaebaja jätkuvalt soovib esitatud pöördumisele vastust, siis tuleb sellest esitada eestikeelne tõlge. Vangla on 14.08.2017. a vastuses viidanud HMS § 20 lg-le 1, mille kohaselt haldusmenetluse keeleks on eesti keel ning ka KeeleS § 10 lg-le 1, mille kohaselt riigiasutuses asjaajamise keeleks on eesti keel. Veel on vangla viidanud KeeleS § 12 lg-le 1, milles kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada. 14.08.2017. a vastusest nähtuvalt on kaebajale vangla poolt selgelt teada antud, et kui ta soovib

esitatud (08.08.2017. a) pöördumisele vastust, tuleb tal sellest esitada eestikeelne tõlge. Kaebaja on 17.08.2017 omakäeliselt kinnitanud vangla 14.08.2017. a vastuse kättesaamist. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et esineksid KeeleS §-s 9 sätestatud erandid. Seega ei ole vangla eksinud kaebajale vastamisel, et tema võõrkeelset pöördumist ei saa menetleda ja on ka selgitanud, et menetlus saab jätkuda eestikeelse tõlke esitamise korral. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul nii kaebaja eelmärgitud tuvastamiskaebus kui ka võimalik hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitud ning ka vastavas osas tuleb kaebaja kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on nimetatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks muu hulgas olukorras, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (Riigikohtu 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 15).

16.Kaebaja taotles ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt kaebaja 18.08.2017. a vaidele mittevastamisega kuu aja jooksul vastavalt VangS § 11 lg-le 7. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nimetatud 18.08.2017. a pöördumise puhul sisuliselt tegemist vaide plangil esitatud venekeelse kahju hüvitamise taotlusega, mitte vaidega. Kaebaja viidatud VangS § 11 lg 7 sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks näeb aga riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 ette, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale 18.08.2017 (tl 7) ning vangla on sellele tagastanud 22.08.2017 (tl 8). Seega on kaebajale vastatud dokumendi saamisest arvates juba nelja päeva pärast. Kohtule esitatud vangla 22.08.2017. a vastusest nähtuvalt on kaebaja selle kättesaamist omakäeliselt ka kinnitanud (tl 8). Seega on kaebaja teadlik vangla vastusest enda 18.08.2017. a pöördumisele ning asja materjalidest ei nähtu vangla poolset eksimust selle lahendamises seaduses sätestatud tähtaja osas. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohus ei ole ka ligi kuu pikkuse vaide lahendamise viivitamise korral pidanud kaebajale mittevaralist kahju tekkinuks (RKHK 21.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 17). Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul on nii kaebaja tuvastamisnõue kui ka võimalik hilisem kahju hüvitamise nõue samuti ilmselgelt perspektiivitud ning selles osas tuleb kaebaja kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
17.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2017. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium