lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2345/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2345/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
819
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 13. detsember 2017, Tartu 3-17-2345 R.G. kaebus justiitsministri 06.10.2016. a määrusega nr 21 muudetud vangla sisekorraeeskirja § 82 ja § 641 p-de 3 ja 31 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks R.G. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.G.

RESOLUTSIOON

Tagastada R.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. novembri 2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav R.G. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 ja § 641 p-de 3 ja 31 tühistamiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja soovib kaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna ta on suitsetanud 26 aastat ja väga raske on suitsetamisest sunniviisiliselt loobuda. Kaebaja tunneb end alavääristatuna. Poolteist kuud ilma suitsetamata on kaebaja tundnud end halvasti. Tal on unehäired, seedimishäired, ärevus, stress ja värinad. Psühhiaatri poole ei soovi kaebaja pöörduda, kuna teab, et rahustid ja antidepressandid kahjustavad seoses kroonilise haigusega tema maksa. Põhiseadusliku õiguse kasutamise keelamisega alandatakse kaebaja inimväärikust.
2.Tartu Vangla märkis vastuses kohtunõudele, et R. G ei ole kaebusega seonduvalt vanglale ega vangla vahendusel Justiitsministeeriumile taotlust või vaiet esitanud. Kaebaja esitas vanglale

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
12.
oktoobril 2017 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise keelamisega ning otsus on koostamisel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 15. novembri 2017. a määrusega R. G kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis R. G esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustatud justiitsministri määrus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mille tühistamist saaks halduskohtule esitatud kaebusega nõuda. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi

õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav. Halduskohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada alates 1. oktoobri 2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid, mille õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust. Halduskohus märkis, et kuna kohus tagastab kaebuse, taotlusega seonduvalt ei toimu kohtu- ega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja see jääb HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

4.R. G esitas 28. novembril 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab Tartu Halduskohtu 15. novembri 2017. a määrust esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kaebaja viitab mitmetele õiguskantsleri seisukohtadele ja Tartu Halduskohtu määrustele ning soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist ja oma õiguste, enne 1. oktoobril 2017 toimunud muudatust, taastamist. Määruskaebusele on lisatud taotlus vabastada kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
6.Halduskohus tagastas R. G kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määruses nr 3-17749, millele ka halduskohus viitas, väljendatud seisukoha kohaselt on justiitsministri vaidlustatav määrus õigustloov akt, mille peale esitatud vaidlusi ei ole halduskohus pädev läbi vaatama.
7.HKMS § 206 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 185 lg 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse (määruse) ka juhul, kui sellel ilmselgelt puuduvad eduväljavaated.
8.Olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et vangla sisekorra eeskiri üldaktina ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav ning esitatud kaebusega seega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o suitsetada vanglas, on ilmne, et kohtul puudub võimalus ka ühes kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks tuleb tal esitada vastustajale taotlus suitsetamise võimaldamiseks ning vajadusel vaidlustada keelduv otsus vaidemenetluses ühes asjakohaste vangla kodukorra sätetega.
9.Eeltoodud põhjendustel tagastab Tartu Ringkonnakohus R. G määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. novembri2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 206 lg 1, § 185 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus lubamatu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse sisuliseks menetlemiseks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selgitada täiendavalt kaebaja määruskaebuse taotlust. Juhul, kui kaebaja sooviks määruskaebusega vaidlustada lisaks ka kaebuse tagastamise ei muudaks see määruskaebust perspektiivikaks.
10.Seonduvalt kaebaja taotlusega määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks märgib ringkonnakohus, et kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus menetlusabi taotluse lahendamata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernist

Maili Lokk

Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium