lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2600/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2600/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1102
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 114 lg 2Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvusHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 206 lg 1Määruskaebuse menetlemine halduskohtusHKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 63Põhistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2600/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 13.12.2017, Tartu 3-17-2600 Roman Vassiljevi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määrus Roman Vassiljevi määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja Roman Vassiljev

RESOLUTSIOON

1.Jätkata Roman Vassiljevile Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
2.Võtta Roman Vassiljevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta Roman Vassiljevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.
4.Tagastada Roman Vassiljevile Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
R. Vassiljev esitas 28.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kodukorra p-de 2, 2.3, 4.8, 7.1.15, 12, 13.3, 16.9.18 ja 24.2.4 kehtivuse peatamist tema suhtes, kuna on alust arvata, et need sätted on vastuolus põhiseadusega ning rikuvad tema põhiõigusi ja -vabadusi.
2.Tartu Halduskohus andis 07.12.2017. a määrusega R. Vassiljevile menetlusabi ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus möönis, et suitsetamiskeelu talumine ja suitsetamisest loobumine võib tekitada taotlejale ebameeldivusi. Samas märkis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks on, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu hiljem kõrvaldada. Kohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017. a määruses nr 3-17-1449 märgitule, leides, et need seisukohad on kohaldatavad ka R. Vassiljevi

taotluse lahendamisel. Kohus ei pidanud võimalikuks, et suitsetamise piiramise või keelustamisega kaasneks pöördumatu tagajärje oht. Ka ei välistanud kohus teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, kuid leidis, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Pöördumatuid tagajärgi seega ei esine. Kohus tõdes, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine erinevaid elundkondi ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Üldkättesaadavatele andmetele tuginedes leidis kohus, et esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kohtu arvates üles vabaduse suitsetada. Kohtule teadaolevalt on seoses justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmisega alates 01.10.2017 kehtivas redaktsioonis (muudatused suitsetamise korralduses) määruse seletuskirjas selgitatud, et suitsetamisest loobumiseks ja võõrutusnähtudega toimetulekuks kasutatakse farmakoteraapiat koosmõjus nõustamise ja selgitamisega. Eelneva põhjal ei ole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid isikule pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi olukorras, kus see protsess toimub regulaarse nõustamise tingimustes ning vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Üldteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning seda isegi hoolimata suitsetamisest loobumise protsessis ilmnevatest ebameeldivustest. Kohus nõustus ringkonnakohtu viidatud seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks ka kooskõlas kolmandate isikute ega avalike huvidega. Eelnevat arvestades ei pidanud kohus põhjendatuks kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning jättis taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.R. Vassiljev esitas 10.12.2017 määruskaebuse, milles ta palub muuta Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määrust, kuna tema tervislik olukord on märgatavalt halvenenud, tal on tekkinud XXXX. R. Vassiljev palub vabastada ta riigilõivust.
4.R. Vassiljev esitas 10.12.2017 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles ta märgib, et Tartu Vangla ja Tartu Halduskohus ei rahuldanud tema vaideid seoses suitsetamise keeluga Tartu Vangla territooriumil, mille tõttu on tema tervis katastroofiliselt halvenenud ja rikutud on tema põhiõigusi. R. Vassiljev palub ringkonnakohtul anda talle õigus suitsetada Tartu Vanglas selleks ettenähtud kohas ja kuulutada õigustühiseks Tartu Vangla kodukorra punktid. Veel märgib R. Vassiljev, et süvenenud on haigused, nagu XXX ja XXX.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.R. Vassiljev esitas ringkonnakohtule nii määruskaebusena pealkirjastatud kui ka apellatsioonkaebusena pealkirjastatud dokumendid, milles ta palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb eelnimetatud dokumente ühe määruskaebusena. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja rahuldaks tema esialgse õiguskaitse taotluse. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus esmalt

määruskaebuse menetlusse võtmise küsimuse (I) ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse põhjendatuse osas (II). I

6.HKMS § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse esitajale määruskaebemenetluses menetlusabi andmise eelduste esinemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Arvestades vangla poolt 12.12.2017 esitatud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtetelt nähtuvaid andmeid perioodi 10.08.-09.12.2017 (määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus) kohta on ringkonnakohtu hinnangul menetlusabi andmise eeldused jätkuvalt täidetud ning käesolevas menetlusstaadiumis puuduvad alused menetlusabi jätkuvuse katkestamiseks. Seega tuleb R. Vassiljev vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu (15 euro) tasumisest Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale. R. Vassiljevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus R. Vassiljevi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse. II
7.Ringkonnakohus leiab, et R. Vassiljevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb HKMS § 250 lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud põhjendusena tema tervisliku olukorra halvenemist. Eeltoodu ei lükka siiski ümber halduskohtu põhjendust, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht ning tekkida võivaid vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Ka ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu põhjendusi, et üldteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks ka kooskõlas kolmandate isikute ega avalike huvidega. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus R. Vassiljevi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata.
9.R. Vassiljev on 10.12.2017 esitatud dokumendile lisanud Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse, mis aga on toimikus juba olemas, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle määruskaebuse esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium