Top Trade Management OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.09.2017. a otsuse nr 13-1/17/1017-9 ja 09.10.2017. a vaideotsuse nr 13-30.1/17/497-1 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Top Trade Management OÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Top Trade Management OÜ, seaduslik esindaja Mikk Kaevats Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 14.09.2017. a otsusega nr 13-1/17/1017-9 läbi vaatamata Top Trade Management OÜ põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse, kuna taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt. PRIA jättis vaide 09.10.2017. a vaideotsusega rahuldamata.
Top Trade Management OÜ esitas 29.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 14.09.2017. a otsuse ja 09.10.2017. a vaideotsuse peale ning kohustamisnõude tema taotluse
3.Tartu Halduskohus jättis 21.11.2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale riigilõivu 15 eurot tasumiseks tähtpäeva viis päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Halduskohus märkis, et juriidilisele isikule võidakse erandkorras anda menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 ja § 113 lg 4). Kohtupraktikas on juriidilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise näol üldjuhul erandlik. Halduskohus selgitas, et juriidilisele isikule antakse menetlusabi, kui riigilõivu tasumise kohustus viiks äriühingu sellisesse majanduslikku seisu, kus on tõenäoliselt vajalik pankrotiavalduse esitamine. Kaebaja majandusaasta aruannetest nähtub, et kaebajal puudus nii 2015 kui 2016 majandustegevus. SEB arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2017–06.11.2017 kohaselt puudub kaebajal vaba raha. Halduskohus leidis, et äriühingule menetlusabi andmiseks ei piisa üksnes sellest, et tal puudub majandustegevus või raha. Juriidiline isik võib menetlusabi taotleda vaid juhul, kui riigilõivu ei saa kanda asja vastu varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid (Riigikohtu üldkogu 22.11.2011. a otsus asjas 3-3-1-33-11, p 32). Kuna kaebajal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot, ei ole äriühingu või asja vastu varalist huvi omava isiku jaoks eelduslikult tegemist ülemääraselt suure lõivuga. Halduskohtu hinnangul ei oma kaebus ka piisavaid eduväljavaateid (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 20). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei esitanud PRIA-le elektroonilises keskkonnas taotlust tähtaegselt. Kaebaja väidab, et taotlus jäi tähtaegselt esitama, kuna PRIA elektroonilises keskkonnas esines tehniline viga. PRIA märkis vaideotsuses, et logi väljavõtte kohaselt ei ole tehnilist viga tuvastatud, mis oleks takistanud kaebajal taotlust esitada. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit väite kohta, et viga tegelikkuses esines, nt ekraanipilti. Kaebaja alustas toetuse taotluse täitmist esmakordselt 23.08.2017. Taotluse esitamiseni jõudis ta 04.09.2017 kell 23.47.55. PRIA väljavõttest nähtub, et kaebaja on elektroonilises keskkonnas taotlust täitnud ja läbinud erinevaid etappe kuni 05.09.2017 kell
01.31.39.Toetuse taotlust oli võimalik täita ja taotlemise ettevalmistusi teha alates 21.08.2017.
4.Kaebaja esitas 01.12.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määruse peale, milles märgib, et on tõendanud, et äriühingul ei ole raha riigilõivu tasumiseks. Lisaks sellele on tal eraisikuna suured võlad, ca 15 000 eurot. Kaebaja täiendas määruskaebust 04.12.2017, milles märkis, et taotleb halduskohtu 21.11.2017. a määruse tühistamist, kuna ei nõustu halduskohtu põhjendustega. Kaebajal ei ole vaba raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja juhib halduskohtu tähelepanu asjaolule, et PRIA esitatud logis puudub ca 10-minutiline aeg, st see ongi see aeg, mil portaal saatis taotlust ning siis tuli teade, et ei saa saata ning kaebaja läks kontrollima taotlust, mistõttu läks esitamise tähtaeg üle.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 21.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Asjaolu, et kaebajal ei ole hetkel vaba raha, ei ole arvestades seda, et kaebaja puhul on tegemist äriühinguga, piisav alus kaebajale menetlusabi andmiseks. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-2-1-62-10 rõhutanud, et iseenesest ei ole riigil kohustust anda majandustegevusega tegelevatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohtusse pöördumiseks menetlusabi, sest äriühingu õigussubjektsus, selle asutamine ja olemasolu on seotud piisava vara olemasoluga. Üksnes olukorras, kus üldine riigilõivude tase on kõrge, tuleb ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele teatud juhtudel menetlusabi võimaldada (Riigikohtu üldkogu 12.04.2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 57.1 ja 57.4). Viimati viidatud kohtuasjas tuli hagejal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 945 000 krooni, s.o 60 396,51 eurot ning Riigikohus leidis, et sellises summas riigilõivu tasumise kohustus ei ole põhiseaduspärane olukorras, kus ei ole võimalik eraõiguslikku juriidilist isikut vabastada riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt.
7.Käesolevas asjas on tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 15 eurot. Kuigi kaebaja arvelduskonto väljavõtte kohaselt seisuga 06.11.2017 kaebaja arvelduskontol vahendid riigilõivu tasumiseks puudusid, nähtub kaebaja poolt PRIA-le esitatud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusest, et kaebajal on jooksval majandusaastal laekunud raha toodete ja teenuste müügist summas 685 eurot ning kaebaja on taotlusesse märkinud, et taotluse esitamisele järgneval majandusaastal on raha jääk perioodi alguses 685 eurot. Seetõttu peaks ringkonnakohtu hinnangul kaebaja olema võimeline 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kui kaebajal tõepoolest rahalisi vahendeid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ei ole, siis Riigikohus on rõhutanud, et riigilõivu tasumine ei pea toimuma menetlusosalise rahaliste vahendite arvelt, selle võib tasuda ka menetlusväline isik, samuti on menetlusosalisel õigus võtta vajadusel riigilõivu tasumiseks laenu (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 14).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebuse eduväljavaateid ei saa lugeda piisavaks selleks, et kaebajale menetlusabi anda. Kaebaja on määruskaebuses palunud kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et PRIA logis puudub 10-minutiline aeg, mis on kaebaja hinnangul see aeg, mil kaebaja ootas taotluse saatmist. PRIA vaideotsuse kohaselt on kaebaja taotluse esitamise sammu jõudnud esimest korda 04.09.2017 kell 23:47:55. Ringkonnakohus saab vaideotsuses esitatud logist aru, et kaebaja on läinud 04.09.2017 kell 23:48:42 taotluse esitamise sammust tegevuste sammu tagasi ning kell 23:58:53 on kaebaja olnud müügitulu sammus, kell 23:58:59 on olnud tegevuste sammus jne. Seega on kaebaja olnud sellel 10-minutilisel perioodil, millele ta määruskaebuses viitab, tegevuste sammus, mitte taotluse esitamise sammus. Seda kinnitab ka kaebaja poolt PRIA-le kell 00:25 saadetud e-kiri, mille kohaselt on ta pdf-faili oma taotlusest loonud kell 23:48, kui tal oli taotluse saatmine ebaõnnestunud. Ringkonnakohtule nähtub asja materjalidest, et isegi juhul, kui kaebajal ei õnnestunud kell 23:48 taotluse esitamine, on kaebaja selle asemel, et proovide seejärel koheselt taotlust uuesti esitada, otsustanud liikuda tagasi taotluse varasematesse sammudesse, lastes sellega mööda taotluse esitamise tähtaja.
9.HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu hinnangul on
halduskohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole kumbki seaduses sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täidetud.
10.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Tanel Saar
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.