2-16-113555/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Hageja on hagis esitanud mh kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud teenustasus. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 30 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu, milles lepingupooled fikseerisid teenustasuks 30 eurot, so 15% põhinõudest, ei tõenda, et hagejale nimetatud summas ka kahju tekkis. Kohus leiab, et inkassokulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et need on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Hageja, omandades Omaraha OÜ-lt 25.04.2016 nõude kostja vastu, ei teinud kohtu arvates omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et iga tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja ei teadnud ega pidanud teadma laenulepingu sõlmimise ajal, et nõude loovutamise korral kolmandale isikule (hagejale) sõlmib hageja laenulepingu täitmiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (hageja esindajaga), mis toob kostjale kaasa kahjuhüvitamise kohustuse. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju 30 eurot väljamõistmiseks. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 217,60 euro ulatuses, millest 200 eurot on põhinõue ja 17,60 eurot intress. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 149,60 eurot (88% 170 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 2(3)