Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2343
Määruse kuupäev
11. detsember 2017
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Maksim Kuznetsovi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
Menetlusosalised
Kaebaja – Maksim Kuznetsov Vastustaja – Viru Vangla
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
3-17-2343
Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS § 55 lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
Kaebaja selgitas, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob talle kaasa ebamõistlikud piirangud.
Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11. septembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18. oktoobri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu
3-17-2343 praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 9 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. II
3-17-2343 hakkas Viru Vanglas kehtima 1. oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31. oktoober 2017. Kaebaja esitas vaide 7. novembril 2017. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.